50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Katariine Odelos
Õppematerjali autor
Kronos (roomlastele Saturnus) oli oma õe ja abikaasa Rheaga (Ops) universumi isand. Kronos teadis, et üks tema poegadest saab tema hukuks ning sõi oma vastsündinud lapsed, kelle Rhea talle sünnitas, ära. Rheal õnnestus Zeus päästa, pannes lapse asemel kivi. Rhea toimetas Zeusi Kreeta saarele, kus too üles kasvas. Zeus sundis Kronose hiljem oma vennad välja oksendama (elusad lapsed olid), kivi pandi aga Delfisse. Järgnes Zeusi ja Kronose vaheline sõda. Kronose abilised oli titaanid ja Zeusi toetasid tema 5 venda ja õde (Hera vist). Titaanid said lüüa, sest Z vabastas 100käelised koletised ja Prometheus (ühe titaani tark poeg) asus Z poolele. Titaanid pandi Tartarosse kinni, Prometheuse vend Atlas pandi maailma oma turjal kandma. Kõige lõpuks sünnitas Maa oma hirmsaima lapse Typhoni (100 peaga tuldpurskav koletis). Zeus lõi aga tolle oma välgunoolte ja kõuega maha ning mattis Etna alla
ajada). Kronos (roomlastele Saturnus) oli oma õe ja abikaasa Rheaga (Ops) universumi isand. Kronos teadis, et üks tema poegadest saab tema hukuks ning sõi oma vastsündinud lapsed, kelle Rhea talle sünnitas, ära. Rheal õnnestus Zeus päästa, pannes lapse asemel kivi. Rhea toimetas Zeusi Kreeta saarele, kus too üles kasvas. Zeus sundis Kronose hiljem oma vennad välja oksendama (elusad lapsed olid), kivi pandi aga Delfisse. Järgnes Zeusi ja Kronose vaheline sõda. Kronose abilised oli titaanid ja Zeusi toetasid tema 5 venda ja õde (Hera vist). Titaanid said lüüa, sest Z vabastas 100-käelised koletised ja Prometheus (ühe titaani tark poeg) asus Z poolele. Titaanid pandi Tartarosse kinni, Prometheuse vend Atlas pandi maailma oma turjal kandma. Kõige lõpuks sünnitas Maa oma hirmsaima lapse Typhoni (100 peaga tuldpurskav koletis). Zeus lõi aga tolle oma välgunoolte ja kõuega maha ning mattis Etna alla
TROOJA SÕDA Üle kolmetuhande aasta tagasi peeti tähtsaid pulmi. Kuningas Peleus võttis naiseks merenümfi Thetise. Pulma ei kutsutud riiujumalannat Erist. Eris vihastas ja viskas pulmakülaliste sekka kuldõuna, millele oli kirjutatud "Kõige ilusamale". Tekkis tüli jumalannade Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Tüli lahendajaks kutsuti Trooja prints Paris (Aleksandros), kes lahendas tüli jumalannade poolt väljapakutud kingituste varal. Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia valitseja. Athena lubas talle võidukat sõja juhtimist Kreeka vastu. Aphrodite lubas talle maailma ilusamat naist. Paris valis Aphrodite poolt pakutu. Ja ta sai kuldse õuna. See Parise otsus viiski Trooja sõja puhkemiseni. Maailma ilusaim naine oli Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena. Helena oli Zeusi ja Leda tütar.
ILIAS Trooja sõda I laul Juba üheksa aastat käib sõda Troojalaste ja Kreeklaste vahel. Parajasti on vaherahu-kreeklasi tapab haigus, Zeusi poja Apolloni vihast, sest preester Chrysese tütart hoitakse orjatarina Agamemnoni juures. Agamemnon aga tahab tema vastu Achilleuse orjatari. Sõda algas sellepärast, et üks troojalane, Paris, röövis Agamemnoni venna naise Helena. Agamemnon saadab kaks saadikut Briseist(Achilleuse orjatari) ära viima. Saabub kreeklaste laev ja Chryses antakse ta isale üle. (Ithaka kuningas-Odysseus annab Chrysese üle). Achilleus on aga raevus ja kõnnib üksi nuttes ringi. Ta palub oma ema, et ta teeks nii, et kreeklased kaotaksid sõja, et kätte maksta. Jumalate kogunemiskoht-Olüpose tipp
· Müüdid olid mõeldud maailma seletamiseks · Müütide tegelasteks on jumalad kui ka heerosed(jumal + tavainimene = heeros(surelik kangelane)) · Kreeklased inimese universumi keskpunkti ja hakkavad inimest uurima · Vanakreeklaste maailmapilt oli humaanne(inimlik) · Mütoloogia = müütide kogum · Mütoloogiast sai kreeklaste kirjanduse peamine allikas · Näiteks nii ,,Iliase" kui ka ,,Odüsseia" süzee pärines trooja sõdadest Maailma loomine · kõigepealt oli Kaos tohutu sügavik, pimedus · Kaosel sündis laps Öö(Nyx) ja Erebos(sügavik) · Erebosel ja Öö'l sündis Armastus · Armastus sünnitas endale seltsiliseks Valguse ja Päeva · Siis sündis Maa (Gaia) · Maa sünnitas Taeva(Uranos) · Maa ja Taeva lapsed olid Monstrumid(koledad) · Monstrumeid oli 3: neil oli 100 kätt ja 50 pead
ILIAS Sissejuhatus "Ilias" on Iliose e. Ilioni linna lugu, mis valmis umbes VIII sajandi keskel e.Kr. "Ilias" on vanakreeka eepiline poeem, mille autoriks peetakse Homerost. Koosneb umbes 15 600 heksameetrilisest värsist. Antiikaja teadlased on teose jaotanud 24 raamatuks. Kirjeldab episoodi Trooja sõja kümnendast aastast, nn. Achilleuse viha. Teosesse on koondatud muistendite ainestik ning hulk Kreeka ja Trooja kangelasi. Teos on humanistlik, ülistab vaprust ja mõttejõudu, kujutuse lai haare, meisterlik stiil ja individualiseeritud kangelased on teinud selle nauditavaks nii vana- kui uusajal. Mõjutanud teisi Euroopa eeposi. Homeros Homeros on tuntud nii Kreeka kui ka kogu Euroopa kirjandusloo alguses ning kahjuks üksnes nimi, sest tema eluloost ega temast endast ei teatud midagi. Tavaliselt kujutati ette teda pimeda laulikuna. Aga kui loomingu järgi otsustada, siis
Poseidon, Peisandros, Patroklos, Hephaistos, Briseis, Ares. I laul. Agamemnon loovutab Chrysese ning võtab vastutasuks endale Achilleuse orjatari Briseise, mille peale Achilleus lahkub sõjast ning palub oma ema kaudu, et kreeklased kaotaksid sõja. II laul. Agamemnon magab ja Zeus saadab tema juurde Une, kes mõjutab teda ja sunnib võitlema, annab talle lootust võita. Agamemnon läheb seepeale sõtta. Algul ütleb Agamemnon sõduritele, et sõda on läbi ja nad saavad koju minna, aga see oli ainult proovilepanek. Sõdurid on õnnelikud ning rünnak algab. III laul. Trooja kuningas Priamos laseb Helenal ette näidata kuulsamad Kreeka väejuhid. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlusse, et otsustada sõja saatus. Kahevõtluse võidab kreeklane Menelaos ja troojalased peavad Helena tagastama kreeklastele. IV laul. Jumalad arutlevad Olümpose mäel, kas jätkata Trooja sõda või see lõpetada. Pandaros
Lõpuks sai Zeus teada, et too naine on merenümf Tethis, ning ohu vältimiseks pandi Thetis naiseks kreeka kangelasele Peleusele. Nende pulma jäeti kutsumata tülijumalanna Eris, kuid too viskas pulmaliste sekka kuldse õuna kirjaga “kõige kaunimale”, ning loomulikult läksid naised omavahel tülli. Riidu läksid kolm tähtsaimat: Zeusi abikaasa Hera, sõjakas linnade kaitsja ja tarkusejumalanna Athena ning ilu- ja armastusejumalanna Aphrodite. Kohtunikuks määrati Paris Alexandros, Trooja kuninga Priamose poeg, kes eelistas Aphrodite lubadust (maailma ilusaim naine). Kauneim naine Helena oli kahjuks juba võetud Sparta kuninga poolt, kuid viimase äraoleku ajal läks Paris talle külla ning Aphrodite abiga röövis Helena. See põhjustas kreeklaste sõja Trooja vastu, mille ülemjuhatajaks oli Sparta kuninga vend, Agamemnon. Kümnendal piiramisaastal mõtlesid Kreeklased välja viisi Trooja vallutamiseks - Trooja hobuse. Troojalased läksidki
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid