Maale jõudes tuleb püüda võimalikult palju vett ja võõrkehi (muda, liiv) kannatanu ülemistest hingamisteedest ja maost välja saada, selleks keerata kannatanu kummuli ja suruda abaluude vahele. Küljele keerates tuleb jällegi selgroogu säästa. Siis keerata kanatanu selili, ning alustada elustamisvõtteid hingamisteede vabastamist, kunstlikku hingamist ja kaudset südamemassaazi. Katta kannatanu soojalt (termotekiga) ja kutsuda kiirabi. 2. Uppumise vältimine Ohutunõudeid arvestav käitumine kaldal, paadisillal või paadis viibimise ajal ning veesporti tehes. Ujumise või vettehüppamise vältimine tundmatus kohas. Nõrgale jääle minekust hoidumine. Vältida ujuma minekut ebakaines olekus ja oma ujumisoskuse ülehindamist. ELEKTRIÕNNETUSED 1. Tunnused Elektrikahjustus võib avalduda kudede paikse kahjustusena (naha põletus) või elektrilöögina, mis kutsub esile raskeid muutusi kogu organismis kuni kannatanu südametegevuse ja
Tervistumise soodustamine 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE Jälgige, et Teie jaoks oleks situatsioon ohutu Võimalikud ohutegurid: · Energiaallikas, mis on olnud vigastuse põhjuseks · Ohud välisteguritest · Elektriõnnetused · Gaas, suits, mürgine udu · Tulekahju, varisemisohus olevad objektid 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED Liiklusõnnetused: Kui sa oled sõidukiga siis maanteel jäta sõiduk kindlasti oma sõidu suunda, lülita sisse ohutuled, nende puudumisel või kui õnnetuseosaline sõiduk asub piiratud nähtavusega kohas, aseta teele ohukolmnurk. Ohutuse kindlustamisele tuleb mõelda eeskätt asulavälisel sõiduteel, kus on tegemist suure sõidukiirusega ja politsei kohaletulekuks võib kuluda rohkem aega. Sündmuskoht on soovitav piirata käepäraste vahenditega. Inimeste olemasolul võib kasutada nende abi lähenevate juhtide hoiatamiseks ja suunamiseks. Hinda olukorda Kutsu juuresolijad appi Hinda kohapeal võimalikud ohud
• põletus, • südameinfarkt, • allergia. Suur verekaotus kui verekaotus >1,2 liitri Teiste kehavedelike kaotus kõhulahtisus, oksendamine põletused Südame pumbafunktsiooni puudulikkus raske südamehaigus – infarkt, äge puudulikkus Infektsioonid Hormonaalne puudulikkus Äge allergiline reaktsioon (anafülaktiline šokk) Ravimmürgistus Seljaaju trauma Valu Äkiline hingeline löök – psüühiline šokk. 12. Kuidas aidata šokis inimest? Mida tähele panna? (ära anna juua, ära lase püsti tõusta) Tegutsemisjuhised: • Pane kannatanu lamama. • Tõsta kannatanu jalad kehast kõrgemale. • Kata kannatanu soojalt, kuna ta võib maha jahtuda. • Rahusta kannatanut. Väldi • Ära anna kannatanule juua (oksendamise vältimiseks). • Ära lase kannatanul püsti tõusta. 13
ebaefektiivne. Surm – elundkondade talitluse lakkamine • Nahavärvi muutused (kahvatuhallikas nahk) • Puudub teadvus • Puudub hingamine • Puudub südametegevus ja seetõttu vereringe (pulss) Kliiniline surm on taaspöörduv. Peale südameseiskust inimese päästmiseks aega maksimaalselt 5 min. Oskuslik elustamine võib taastada kõik organismi funktsioonid. Bioloogiline surm on pöördumatu, elutähtsate organite rakkude ainevahetus on täielikult lakanud ja nende kahjustus on niivõrd ulatuslik, et organismi elustamine ei ole enam võimalik. Kindlad surma tunnused (bioloogilise surma tunnused) on: • koolnukangestus (tekib inimese jahtumisel keskmiselt 1 kraad tunnis, algab peast 2-4 tundi pärast surma ja haarab järk-järgult teised kehaosad, kestab umbes 15-20 tundi) • surmajärgsed hüpostaasid ehk koolnulaigud (sinakas-violetse tooniga laigud maapinnaga kokkupuutuvatel kehaosadel) • silma sarvkesta hägunemine ja kuivamine
ebaefektiivne. Surm – elundkondade talitluse lakkamine • Nahavärvi muutused (kahvatuhallikas nahk) • Puudub teadvus • Puudub hingamine • Puudub südametegevus ja seetõttu vereringe (pulss) Kliiniline surm on taaspöörduv. Peale südameseiskust inimese päästmiseks aega maksimaalselt 5 min. Oskuslik elustamine võib taastada kõik organismi funktsioonid. Bioloogiline surm on pöördumatu, elutähtsate organite rakkude ainevahetus on täielikult lakanud ja nende kahjustus on niivõrd ulatuslik, et organismi elustamine ei ole enam võimalik. Kindlad surma tunnused (bioloogilise surma tunnused) on: • koolnukangestus (tekib inimese jahtumisel keskmiselt 1 kraad tunnis, algab peast 2-4 tundi pärast surma ja haarab järk-järgult teised kehaosad, kestab umbes 15-20 tundi) • surmajärgsed hüpostaasid ehk koolnulaigud (sinakas-violetse tooniga laigud maapinnaga kokkupuutuvatel kehaosadel) • silma sarvkesta hägunemine ja kuivamine
fibrillatsioon koormuse ajal, parema vatsakese müokard on asendunud rasvkoega või fibroseerunud, parem vatsake laienenud ja kontrahheerub halvasti. Pärgarterite anomaaliad: ÄS tavaliselt kuni 20 aastatel (minestamine ja stenokardia liikumise ajal), tekib südame isheemia; Marfani sündroom – pikakasvulised, pikkade jäsemetega, mitraalklapi prolaps. WPW- sündroom- mööduvad rütmihäired, surma põhjuseks kodade fibrillatsioon. ÄS muud põhjused: südame nüri trauma (kontaktalad, pallimängud), ravimid (kokaiin), müokardiit, aordiklapi steoos, mitraalklapi prolaps. Soovitatakse kliiniline koormuskatse kuni 45a varem spordiga mittetegelenud meestel ja kuni 55 a sportimist alustavatel naistel maksimumkoormusteni. Kehalise aktiivsuse soodne toime organismile aitab vähendada südame-vereringe haiguste arvu, tugevdab immuunsust, parandab töövõimet, kiirendab koormusjärgset taastumist, luud tugevnevad, osteoporoosi ennetamine, südamemaht suureneb ja
edendamisest, rakendada uusi algatusi jne. Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Õppe- ja kasvatusprotsessi üldeesmärgist lähtuvalt toetab lasteaed lapse kognitiivset, füüsilist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel: · terviklik ja positiivne minapilt ning ümbritseva keskkonna mõistmine; · otsustus- ja vastutusvõime; · oskus mõista häid käitumistavasid ja nende vajalikkust igapäevaelus; · enesevalitsemise ja koostöö oskus; · kehaline aktiivsus ja arusaam oma tervise hoidmise tähtsusest; · õpihuvi- ja tegutsemisoskused; Üldeesmärgist lähtuvalt toetab lasteaia õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning
LAHTINE LUUMURD: ● Nahk on vigastatud, veri jookseb ● Haavast on näha luude otsi ● Jäseme tugev valu, turse, kuju muutus ● Ebanormaalne liikuvus, verevalum 11. Kuidas toimin liigese nikastuse korral? ● Külma panna peale (verevalumi ja tursete vähendamiseks) ● Kompressioon (õrnalt rõhuv side, elastiksideme puudusel sobib ka tavaline side ) ● Kõrgemale ( turse vähendamiseks asetada jäse kõrgemale ) ● Helistamine 112 või kannatanu viimine traumapunkti , sest nende traumade korral on enamasti vajalik kirurgiline sekkumine. 12. Kuidas toimin kuumarabanduse või ülekuumenemise korral? Toimeta kannatanu varjulisse, jahedasse kohta või kuumaallikast eemale kergelt tõstetud pea ja ülakehaga lamama ● Võta pealisriided seljast ● Tehke kannatanu külma veega märjaks ja lehvitage talle tuult ● Aseta laubale ja kuklale külmad mähised ● Jahuta kaenlaaluseid ja kubemepiirkonda külmade märgade mähistega
Kõik kommentaarid