Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TRAUMAD JA NENDE VÄLTIMINE (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

TRAUMAD JA NENDE VÄLTIMINE
Sofja Semelit
Õ15-2
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
2013
Mis on  trauma ?
- välise või psüühilise teguri 
tekitatud kahjustus
Traumad ja lapsed
v
Haav  (torke, lõike,  marrastus )
v
Luumurd
v
Pehmete  kudede äralöömine
v
Peatraumad
v
Õlali geste nihestus
v
Ninaverejookse
hoolikalt vesinikülihapendiga  puhastama  
ääred  joodiga  määrima (joodi ei tohi haava peale tilgutada)
Vasakule Paremale
TRAUMAD JA NENDE VÄLTIMINE #1 TRAUMAD JA NENDE VÄLTIMINE #2 TRAUMAD JA NENDE VÄLTIMINE #3 TRAUMAD JA NENDE VÄLTIMINE #4 TRAUMAD JA NENDE VÄLTIMINE #5 TRAUMAD JA NENDE VÄLTIMINE #6 TRAUMAD JA NENDE VÄLTIMINE #7 TRAUMAD JA NENDE VÄLTIMINE #8 TRAUMAD JA NENDE VÄLTIMINE #9 TRAUMAD JA NENDE VÄLTIMINE #10
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sof Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
23
doc

Esmaabi

Maale jõudes tuleb püüda võimalikult palju vett ja võõrkehi (muda, liiv) kannatanu ülemistest hingamisteedest ja maost välja saada, selleks keerata kannatanu kummuli ja suruda abaluude vahele. Küljele keerates tuleb jällegi selgroogu säästa. Siis keerata kanatanu selili, ning alustada elustamisvõtteid ­ hingamisteede vabastamist, kunstlikku hingamist ja kaudset südamemassaazi. Katta kannatanu soojalt (termotekiga) ja kutsuda kiirabi. 2. Uppumise vältimine Ohutunõudeid arvestav käitumine kaldal, paadisillal või paadis viibimise ajal ning veesporti tehes. Ujumise või vettehüppamise vältimine tundmatus kohas. Nõrgale jääle minekust hoidumine. Vältida ujuma minekut ebakaines olekus ja oma ujumisoskuse ülehindamist. ELEKTRIÕNNETUSED 1. Tunnused Elektrikahjustus võib avalduda kudede paikse kahjustusena (naha põletus) või elektrilöögina, mis kutsub esile raskeid muutusi kogu organismis kuni kannatanu südametegevuse ja

Tervis
thumbnail
39
pdf

ESMAABI ÕPPEMATERJAL

Tervistumise soodustamine 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE Jälgige, et Teie jaoks oleks situatsioon ohutu Võimalikud ohutegurid: · Energiaallikas, mis on olnud vigastuse põhjuseks · Ohud välisteguritest · Elektriõnnetused · Gaas, suits, mürgine udu · Tulekahju, varisemisohus olevad objektid 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED Liiklusõnnetused: Kui sa oled sõidukiga siis maanteel jäta sõiduk kindlasti oma sõidu suunda, lülita sisse ohutuled, nende puudumisel või kui õnnetuseosaline sõiduk asub piiratud nähtavusega kohas, aseta teele ohukolmnurk. Ohutuse kindlustamisele tuleb mõelda eeskätt asulavälisel sõiduteel, kus on tegemist suure sõidukiirusega ja politsei kohaletulekuks võib kuluda rohkem aega. Sündmuskoht on soovitav piirata käepäraste vahenditega. Inimeste olemasolul võib kasutada nende abi lähenevate juhtide hoiatamiseks ja suunamiseks. Hinda olukorda Kutsu juuresolijad appi Hinda kohapeal võimalikud ohud

Esmaabi
thumbnail
56
docx

ESMAABI küsimused - vastustega

• põletus, • südameinfarkt, • allergia.  Suur verekaotus kui verekaotus >1,2 liitri  Teiste kehavedelike kaotus kõhulahtisus, oksendamine põletused  Südame pumbafunktsiooni puudulikkus raske südamehaigus – infarkt, äge puudulikkus  Infektsioonid  Hormonaalne puudulikkus  Äge allergiline reaktsioon (anafülaktiline šokk)  Ravimmürgistus  Seljaaju trauma  Valu  Äkiline hingeline löök – psüühiline šokk. 12. Kuidas aidata šokis inimest? Mida tähele panna? (ära anna juua, ära lase püsti tõusta) Tegutsemisjuhised: • Pane kannatanu lamama. • Tõsta kannatanu jalad kehast kõrgemale. • Kata kannatanu soojalt, kuna ta võib maha jahtuda. • Rahusta kannatanut. Väldi • Ära anna kannatanule juua (oksendamise vältimiseks). • Ära lase kannatanul püsti tõusta. 13

Esmaabi
thumbnail
37
pdf

Esmaabi

ebaefektiivne. Surm – elundkondade talitluse lakkamine • Nahavärvi muutused (kahvatuhallikas nahk) • Puudub teadvus • Puudub hingamine • Puudub südametegevus ja seetõttu vereringe (pulss) Kliiniline surm on taaspöörduv. Peale südameseiskust inimese päästmiseks aega maksimaalselt 5 min. Oskuslik elustamine võib taastada kõik organismi funktsioonid. Bioloogiline surm on pöördumatu, elutähtsate organite rakkude ainevahetus on täielikult lakanud ja nende kahjustus on niivõrd ulatuslik, et organismi elustamine ei ole enam võimalik. Kindlad surma tunnused (bioloogilise surma tunnused) on: • koolnukangestus (tekib inimese jahtumisel keskmiselt 1 kraad tunnis, algab peast 2-4 tundi pärast surma ja haarab järk-järgult teised kehaosad, kestab umbes 15-20 tundi) • surmajärgsed hüpostaasid ehk koolnulaigud (sinakas-violetse tooniga laigud maapinnaga kokkupuutuvatel kehaosadel) • silma sarvkesta hägunemine ja kuivamine

Kategoriseerimata
thumbnail
37
pdf

Esmaabi

ebaefektiivne. Surm – elundkondade talitluse lakkamine • Nahavärvi muutused (kahvatuhallikas nahk) • Puudub teadvus • Puudub hingamine • Puudub südametegevus ja seetõttu vereringe (pulss) Kliiniline surm on taaspöörduv. Peale südameseiskust inimese päästmiseks aega maksimaalselt 5 min. Oskuslik elustamine võib taastada kõik organismi funktsioonid. Bioloogiline surm on pöördumatu, elutähtsate organite rakkude ainevahetus on täielikult lakanud ja nende kahjustus on niivõrd ulatuslik, et organismi elustamine ei ole enam võimalik. Kindlad surma tunnused (bioloogilise surma tunnused) on: • koolnukangestus (tekib inimese jahtumisel keskmiselt 1 kraad tunnis, algab peast 2-4 tundi pärast surma ja haarab järk-järgult teised kehaosad, kestab umbes 15-20 tundi) • surmajärgsed hüpostaasid ehk koolnulaigud (sinakas-violetse tooniga laigud maapinnaga kokkupuutuvatel kehaosadel) • silma sarvkesta hägunemine ja kuivamine

Kategoriseerimata
thumbnail
12
doc

Meditsiinilinekontroll spordis

fibrillatsioon koormuse ajal, parema vatsakese müokard on asendunud rasvkoega või fibroseerunud, parem vatsake laienenud ja kontrahheerub halvasti. Pärgarterite anomaaliad: ÄS tavaliselt kuni 20 aastatel (minestamine ja stenokardia liikumise ajal), tekib südame isheemia; Marfani sündroom – pikakasvulised, pikkade jäsemetega, mitraalklapi prolaps. WPW- sündroom- mööduvad rütmihäired, surma põhjuseks kodade fibrillatsioon. ÄS muud põhjused: südame nüri trauma (kontaktalad, pallimängud), ravimid (kokaiin), müokardiit, aordiklapi steoos, mitraalklapi prolaps. Soovitatakse kliiniline koormuskatse kuni 45a varem spordiga mittetegelenud meestel ja kuni 55 a sportimist alustavatel naistel maksimumkoormusteni. Kehalise aktiivsuse soodne toime organismile aitab vähendada südame-vereringe haiguste arvu, tugevdab immuunsust, parandab töövõimet, kiirendab koormusjärgset taastumist, luud tugevnevad, osteoporoosi ennetamine, südamemaht suureneb ja

Spordimeditsiin
thumbnail
29
doc

Pediaatria

edendamisest, rakendada uusi algatusi jne. Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Õppe- ja kasvatusprotsessi üldeesmärgist lähtuvalt toetab lasteaed lapse kognitiivset, füüsilist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel: · terviklik ja positiivne minapilt ning ümbritseva keskkonna mõistmine; · otsustus- ja vastutusvõime; · oskus mõista häid käitumistavasid ja nende vajalikkust igapäevaelus; · enesevalitsemise ja koostöö oskus; · kehaline aktiivsus ja arusaam oma tervise hoidmise tähtsusest; · õpihuvi- ja tegutsemisoskused; Üldeesmärgist lähtuvalt toetab lasteaia õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning

Pediaatria
thumbnail
37
pdf

Lapsehoidja koolituse eksami küsimused-vastused

LAHTINE LUUMURD: ● Nahk on vigastatud, veri jookseb ● Haavast on näha luude otsi ● Jäseme tugev valu, turse, kuju muutus ● Ebanormaalne liikuvus, verevalum 11. Kuidas toimin liigese nikastuse korral? ● Külma panna peale (verevalumi ja tursete vähendamiseks) ● Kompressioon (õrnalt rõhuv side, elastiksideme puudusel sobib ka tavaline side ) ● Kõrgemale ( turse vähendamiseks asetada jäse kõrgemale ) ● Helistamine 112 või kannatanu viimine traumapunkti , sest nende traumade korral on enamasti vajalik kirurgiline sekkumine. 12. Kuidas toimin kuumarabanduse või ülekuumenemise korral? Toimeta kannatanu varjulisse, jahedasse kohta või kuumaallikast eemale kergelt tõstetud pea ja ülakehaga lamama ● Võta pealisriided seljast ● Tehke kannatanu külma veega märjaks ja lehvitage talle tuult ● Aseta laubale ja kuklale külmad mähised ● Jahuta kaenlaaluseid ja kubemepiirkonda külmade märgade mähistega

Kategoriseerimata




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun