50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-06-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Toomas Torm
Õppematerjali autor
teatavasti juhuslik m-jada). Võti tuleb ise genereerida, kasutades selleks nihkeregistri baasil töötavat m-jada generaatorit. Seega on vastuvõtu poolel vaja teada m-jada puhul m-väärtust (millise laiendatud lõpliku korpuse GF (2m ) toel jada genereerida, mitu järku on nihkeregistris ? vt järgmised punktid!!) , nihkeregistrisse sisestatud arvu ja registri tagasiside väärtuseid tagasisidestusega järkude kohad on võimalik leida rekurentsest valemist. 1. Sünkroonsed süsteemid: sünkro toimub eraldi sõltumata alg ja krüptitekstist. Kui edastamisel mõni bitt lisandub või kaob, siis läheb sünkro paigast ära. Vigaste bittide korral on aga raske neid vigu avastada hiljem 2. Isesünkroniseeruvad süsteemid: (vajab sünkroks n korrektset krüptiteksti sümbolit). 62. m-jada genereerimine laiendatud lõpliku korpuse GF (2m ) abil. (loeng 19 , slaidid 10-15, 29-36)
Sidesüsteemid ja -võrgud Konvolutsioonkood Vello Vanem Tallinna Polütehnikum Konvolutsioonkood Plokkkoodi korral võtab kooder vastu k bitise sõnumiploki ja väljastab nbitise koodisõna Koodisõnad moodustatakse plokikaupa, st üks plokk kodeeritakse alles pärast eelmise ploki kodeerimise lõppemist Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 2 Konvolutsioonkood Paljudel juhtudel esinevad sõnumibitid jadana ja mitte plokkidena Sellistel juhtudel tuleks plokkkoodidele eelistada konvolutsioonkoode Konvolutsioonkooder töötleb saabuvaid sõnumijärjestusi pidevalt Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 3 Konvolutsioonkood Konvolutsioonkoodi kahendsümbolite kooder kiirusega 1/n bitti sümboli kohta on vaadeldav lõpliku automaadina, mis koosneb Mjärgulisest nihkeregistrist ette antud ühendustega moodul2 summaato rite kaudu ja multiplekserist, mis muundab summaatorite väljundid järjestikkood
RISC & CISC protsessorid, mikroprogramm Protsessorid jagunevad kaheks: RISC JA CISC. CISCis palju keerukaid käske, RISCIS vähe ja lihtsamad, aga ühe op. täitmiseks kulub rohkem käske. Ajaliselt on kiirem RISC (CISC 1 käsk 10 seki, RISC 5 seki). Mida rohkem käske, seda rohkem pöördutakse mälu poole. CISC (käsusüsteem -> mikroprogramm -> riistvara) RISC (käsusüsteem > riistvara) käsu täitmine 1 takt otse riistvaras. Andmeedastuse juhtimine: süsteemid katkestustega ja ilma. Prioriteedid. Tavaliselt algab andmeedastus sellega, et programm kontrollib olekuregistri sisu. Kas masin on sees jne. Katkestus sunnib protsessorit muutma käskude järjekorda. Katkestuse käivitamise võimalused: programmne, süsteemis tekkinud vea tõttu, riistvaraline Katkestuste täitmine -> sama mis enne (paarisbitt) Katkestusvektori tabel katkestust sooviv programm edastab protsessorile nihke katkestuste vektori tabeli alguses.
Lineaaralgebra I kontrolltöö teooriaküsimused 1. Kompleksarvu mõiste, imaginaarühik, kaaskompleksarv, kompleksarvude võrdsus ja nulliga võrdumise tingimus. Kompleksarvu moodul, argument ja trigonomeetriline kuju. Kompleksarvuks z nimetatakse avaldist z = a + bi , (1) kus a ja b on reaalarvud ja i on niinimetatud imaginaarühik, mis on määratud võrdustega i = -1 või i 2 = -1 ; Kaht kompleksarvu z = a + bi ja z = a - bi , mis erinevad ainult imaginaarosa märgi poolest, nimetatakse kaaskompleksarvudeks. Kokkuleppe põhjal 1) kaht kompleksarvu z1 = a1 + b1i ja z2 = a2 + b2i loetakse võrdseteks ( z1 = z2 ) , kui a1 = a2 ja b1 = b2 , s.t. kui nende reaalosad on võrdsed ja imaginaarosad on võrdsed; 2) kompleksarv võrdub nulliga, s.o.
vea korral ära tunda, aga parandada ei saa. Vigu avastavates koodides on andmebittidele lisatavaid bitte vähem kui vigu parandavates koodides. Vigu parandavad koodid võimaldavad alati ka vigu avastada. Vigu parandaval koodil peab olema kahe õige koodi vaheline Hammingi distants vähemalt kolm. Seega ühe järgu viga viib vale koodi õigest koodist ühe ühiku kaugusele ja teise õige koodini on veel kaks ühikut. XX. Andmeedastuse juhtimine: süsteemid katkestusega ja ilma, prioriteedid Siinide arbitreerimine võib olla staatiline või dünaamiline. Staatiline arbitreerimine tähendab, et varem ettemääratud reeglite järgi jaotatakse siinide juhtija rolli. Staatilist meetodit on lihtne realiseerida, kuid alati ei ole see eriti tõhus. Dünaamiline siinide arbitreerimine tähendab, et siinid antakse seadmetele juhitavateks vastavalt nende poolt saadetud soovi signaalidele
1. Kompleksarv kui reaalarvude paar. Tehted kompleksarvudega. Tehete omadused. Kompleksarvu algebraline kuju. Tuletatavad tehted ja nende omadused. Kompleksarvuks nimetatakse reaalarvude paari (x,y). C = {(x;y) | x, y R} Tehted kompleksarvudega: z1 = (x1; y1) C; z2 = (x2; y2) C 1. liitmine: z1 + z2 = (x1 + x2; y1 + y2) 2. korrutamine: z1 * z2 = (x1x2 - y1y2; x1y2 + x2y1) Kompleksarvudega tehete omadused 1. liitmine on kommutatiivne, st z1 + z2 = z2 + z1 z1, z2 C korral 2. liitmine on assotsiatiivne, st (z1 + z2) + z3 = z1 + (z2 + z3) z1, z2, z3 C korral 3. liitmise suhtes leidub nullelement (reaalarv 0, 0 + z = z + 0 = z z C korral), st leidub C, nii et z + = + z = z z korral; = (0; 0) = 0 4. igal kompleksarvul z = (x; y) = x + yi leidub (liitmise suhtes) vastandarv, st selline arv w C, et z + w = w + z = 0; w = -z 5. korrutamine on kommutatiivne, st z1z2 = z2z1 z1, z2 C korral 6. korrutamine on assotsiatiivne, st (z1z2)z3 = z1(z2z3) z1, z2, z3 C korral
Kombinatsioonskeemid ja järjestiskeemid. Kõikides arvutites kasutatavad loogikaskeemid kuuluvad kahte suurde klassi. 3. võimalust ei ole. Kombinatsioonskeemid on sellised loogikaelementidest koostatud skeemid, millel ei ole mälu omadusi. Nad kirjelduvad loogikafunktsioonidega, milles ei ole aja parameetrit. Teades hetke sisendit, saame arvutada samal hetkel väljundite väärtused vastava loogikafunktsiooni abil. Ei ole oluline, millised olid sisendite väärtused varasematel hetkedel. Kui väljundeid on mitu, siis on iga väljundi jaoks eraldi funktsioon. Järjestikskeemid on sellised loogikaelementidest koostatud skeemid, millel on mälu omadused. See tähendab, et kõnealusel hetkel on väljundite väärtuste määramiseks vaja teada väljundite väärtusi ka eelnevatel hetkedel. Sel juhul sisaldab olek infot eelnevate hetkede väljundite väärtuste kohta. Sünkroonsel skeemil on spetsiaalne taktsisend, mis määrab üleminekuaja ühest olekust teise. Asünkroonsel järj
...........................................21 XII........................................................................................................................................... 21 1. Loendurid. VT II piletit..................................................................................................... 21 2. Suvapöördusmälud.......................................................................................................... 21 3. Andmeedastuse juhtimine: süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid......................22 XIII.......................................................................................................................................... 24 1. Trigerid. VT I piletit.......................................................................................................... 24 2. Pooljuhtmälud................................................................................................................. 24 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid