TOOTMISE PLANEERIMINE JA ETAPID (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Tootmise planeerimine ja etapid

SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 2 1.TOOTMISE ETAPID..................................................................................... 3 1.1 Tootmise eelfaas................................................................................. 3 1.2 Tootmise põhifaas............................................................................... 4 1.3Tootmise järelfaas................................................................................ 4 2.EFEKTIIVNE TOOTMINE.............................................................................. 6 3.TOOTMISE PLANEERIMINE.........................................................................7 KOKKUVÕTE............................................................................................

Tootmistehnika alused ii

25

pdf

Operatsioonijuhtimine konspekt

Kuid seda on otstarbekas teha vaid siis, kui jääktulu väärtus (ühiku realiseerimistulu ­ ühiku muutuvkulu) on positiivne. y Kui tootmises on kitsaskoht, tuleb arvutada jääktulu suhtarv iga tootegrupi jaoks (jääktulu suhtarv = ühiku jääktulu absoluutne suurus /ühiku valmistamise aeg). Väikseima jääktulu suhtarvuga toode jäetakse välja. ABC-analüüs ­ kasutatakse tootmise võtmemomentide ja prioriteetide määramiseks. Praktika näitab, et 5- 20% tootmisprotsessi sisendeist annavad 75-80% tulemustest. Ülejäänud sisendid annavad ainult 5-20% kogutulemusest. See tähendab, et väikestel naturaalsetel suurustel on suur rahaline väärtus. Tootmisjuht peab neid teadma ja ABC-analüüs võimaldab neid leida. Juhtkonna ülesandeks on ülesannete, protsesside, materjalide, tootegruppide prioriteetide määramine

Operatsioonijuhtimine

194

pdf

KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING

.......................................................... 95  1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele Ettevõtte juhtimissüsteemi põhiülesanne on „Ettevõtte-keskkonna koordinatsiooni jätkusuutlik tagamine. Möödunud kümnendite jooksul on strateegiline mõtlemine teinud läbi järgmised arenguetapid: I. FINANTSPLANEERIMINE – stabiilses ja prognoositavas keskkonnas piisav vahend. II. PIKAAJALINE PLANEERIMINE – katse keskkonna muutustes ekstrapoleerida arenguid ja hinnata riske. III. STRATEEGILINE PLANEERIMINE – muutuvas keskkonnas paindlikult muutustele reageerida. IV. STRATEEGILINE JUHTIMINE – mitte ainult planeerimine, vaid ka elluviimine ja kontroll.  Visioon ja juhtimine

Finantsjuhtimine

70

doc

Logistika ja transport ärilogistika konspekt

Termini “Tarneahela juhtimine” võtsid esimesena kasutusele juhtimiskonsultandid Oliver ja Webber 1980.aastate algul. Tarneahela juhtimise teooria on noor ning seetõttu on palju erinevaid mõistete tõlgendusi: tarneahela juhtimine kui lähenemisviis, ärifilosoofia, tehnika, tulevikuvisioon. Logistika orienteerub tarneahela osale, mis ühendab firmat tema otseste 2 klientide ja tarnijatega. Logistika vahenditeks on transport, tootmise juhtimine, ladustamine ja informatsioon. Logistika rõhutab funktsionaalset (tegevuse) integratsiooni, nagu tootmisvõimsuse ja valmistoodangu laoseisu omavahelist tasakaalustamist tulenevalt ettevõtte tootmisrütmist ja toodete nõudlusest. Tavaliselt ei tegele logistika teiste firmade tegutsemisotsustega, kuid on ka vastupidiseid näiteid. Seoses arusaamise muutusega tarneahela juhtimisest ja logistikast , muudeti 1998. aasta oktoobris seni kehtinud logistika definitsiooni

Baaslogistika

161

pdf

Juhtimise alused

4.3.6.3 Ametikohtade kavandamine 71 4.6.3.4 Juhtide ja spetsialistide jagunemine rivi- ja staabipersonaliks 73 4.6.3.5 Õiguste ja võimu jaotamine ametikohtade vahel 73 4.4 Personali juhtimine 75 4.4.1 Personali juhtimise olemus 75 4.4.2 Töö analüüs ja personali planeerimine 77 4.4.2.1 Töö analüüs 77 4.4.2.2 Juhtimist, töökorraldust ja tööjaotust reglementeerivate dokumentide sisu 78 4.4.2.3 Personali plaanimine (planeerimine) 83 4.4.3 Personali värbamine ja valik 84 4.4.3

Juhtimine

126

doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on majandusteaduses tuntud Pareto efektiivsusena. Selleks, et suurendada ühtede hüviste tootmist, vähendamata samal ajal teiste hüviste tootmist, peab

Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs

110

docx

Turunduse alused konspekt

katsuda ega kontrollida (mõtle ostja käitumisele reisibüroo, juuksuri või advokaadi teenuste ostmisel). Teenust saab vaid kirjeldada. Abivahenditena võib kasutada fotosid, brošüüre ja videosid. Teenuse müügil kasvab müügitöötaja roll - ostja võib osta kauba, mis talle meeldib ka halvalt müügimehelt, teenus jääb aga sellisel juhul suure tõenäosusega ostmata. Teenust iseloomustab tootmise ja tarbimise üheaegsus, hävivus, säilimatus ja kõikuv nõudlus. P. Kotler on teenuseid liigitanud nii:  inimesel või tehnikal põhinevad o professionaalide / mitteprofessionaalide teenused (inimene); o professionaalide / mitteprofessionaalide jälgitavad teenused automatiseeritud pakkumise korral (tehnika);  kliendi osalusel põhinevad o kliendi juuresolek vajalik; o kliendi juuresolek ei ole vajalik;

Turundus

67

pdf

Kvaliteedijuhtimise konspekt

....................67 -3- SISSEJUHATUS Kõikjal maailmas pööratakse kvaliteedile aina suuremat tähelepanu ja mõistetakse kvaliteedi täiustamise vajalikkust. Viimasel aastakümnel on hakanud selgeks saama, et majanduslikud tingimused nõuavad kvaliteediga arvestamist ja selle täiustamist kõikidel aladel. Kui varasemad kvaliteeti tagavad abinõud, mis olid suunatud ulatuslikult vigade leidmisele ja parandamisele, piirdusid vaid tootmise ja arendusega, siis nüüd tungib kvaliteedi mõiste ettevõtte kõikidesse valdkondadesse. Motoks on terviklik kvaliteedijuhtimine. Erinevus edukate ja vähem edukate ettevõtete vahel seisneb erinevates juhtimise, samuti ka tootmise ja töö organiseerimise kontseptsioonides. Äritegevuse peamisteks eesmärkideks on kasumi ja turuosa suurendamine. Kumbagi neist ei saavutata, kui ei selgitata välja tarbijate vajadusi ning ei leita teid nende vajaduste rahuldamiseks

Inimeste juhtimine organisatsioonis

Kommentaarid (0)