Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TOOTMINE JA TOOTLIKKUS (3)

2 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks muutuvad koos tootmise muutustega ka kulud?
  • Kuidas saavad ettevõtte juhid tootlikust tõsta?
  • Millised tegurid määravad tootlikkuse pikema aja jooksul?
  • Miks sõltub elatustase tootlikkusest?
  • Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset?
  • Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse?

Lõik failist

TOOTMINE JA TOOTLIKKUS #1 TOOTMINE JA TOOTLIKKUS #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ingrid Lettermo Õppematerjali autor
Majanduse tootmine ja tootlikkuse tööleht.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Majanduse KT2 küs.ja vastused+mõisted

tootmiskuludele. Nad märkavad, et tootmise taseme kiiruse muutumisega muutuvad ka kulud. Et teada saada, kuidas ja miks see juhtub, tuleb vaadelda tootmiskulude kahte liiki (kogukulud ja kahaneva tootlikkuse seadus). 2.Millised tegurid määravad tootlikkuse pikema aja jooksul? Tehnoloogilised muudatused, juhtimine, investeeringud uutesse põhivaradesse ja inimressursside kvaliteet. 3.Miks sõltub elatustase tootlikkusest? Elatustaseme riigis määrab majanduse tootlikkus, mida mõõdetakse inim-, kapitali- ja loodusressursi ühiku kohta toodetud kaupade ja teenuste väärtusega. Tootlikkus sõltub riigis toodetud kaupade ja teenuste väärtusest, mida mõõdetakse nende vabaturu-hinnas, ja efektiivsusest, millega neid toota suudetakse.Ainult piisav tootlikkus võimaldab riigil säiliada tugevat valuutat ja koos sellega ka kõrget elatustaset. 4.Kuidas pakkumine ja nõudlus tasakaalustavad turgu?

Majandus
thumbnail
24
docx

SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE

väheneb. Tekib vastuolu: SKP suurenedes kaldub inimeste üldine (mittemajanduslik) heaolu langema. Seda sõltuvust ei tohi aga ületähtsustada, sest palju sõltub ka töötamise efektiivsusest. Mõnes riigis luuakse lühema keskmise tööajaga tunduvalt suuremaid väärtusi kui teises riigis pikema keskmise tööajaga. · Lõpptoodangu struktuur. SKP ei näita, milliseid kaupu ja teenuseid ning millises proportsioonis toodetakse. On aga selge, et näiteks toiduainete ning esmatarbekaupade tootmine suurendab vaese riigi elanike heaolu tunduvalt enam kui luksuskaupade või relvade valmistamine. · Negatiivsed välismõjud. Tänapäeva arenenud ühiskonnale on iseloomulikud teravad keskkonnaprobleemid. Mida kõrgem tehnoloogiline arengutase, seda raskem on säilitada looduskeskkonda puhtana. Pidevalt luuakse täiuslikumaid seadmeid ja tehnoloogiaid looduse puhastamiseks, samal ajal loodust üha rohkem ja rohkem mõjutades ja looduslikku tasakaalu rikkudes

Majandus
thumbnail
9
doc

Majanduseksami mõisted

hinnatasemel võrdsed Ülejääk Olukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse; eelarves on ülejäägiga tegemist siis, kui tulud ületavad kulusid Defitsiit Olukord turul, kus nõudmine ületab pakkumise Omahind Ühe tooteühiku tootmise kulu; leitakse, jagades kogu tootmiskulu tooteühikute hulgaga 4. Tootmine ja tootlikkus Mõiste Definitsioon Sisemajanduse Sisemajanduse kogutoodang (SKT ehk GDP) on teatud perioodi kogutoodang jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. SKT puudused ei kajasta kõiki kaupu ja teenuseid, mida toodetakse elatustaseme hõlmab ainult lõpptarbimise kaupu arvutamisel hõlmab vaid puhas eksporti (impordi ja ekspordi vahe)

Majandus
thumbnail
8
odt

KORDAMINE MAJANDUSEKSAMIKS

Kasumiaruanne võtab kokku firma tulud, kulud ja nende kahe vahe teatud perioodi ajal. · Bilanss on alati tasakaalus. · AKTIVA: käibevara: raha, väärtpaberid, laekumata arved, kauba ja tootmisvarud. Põhivara: ehitised, seadmed ja muud. · PASSIVA: kohustused: tasumata arved, maksekohustus riigile, pikaajalised kohustused jms. Omakapital: aktsiakapital, jaotamata kasum. IX PEATÜKK: TOOTMINE JA TOOTLIKKUS · Sisemajandusekoguprodukt ehk SKP ­ kindlal perioodil riigis toodetud teenuste ja toodete koguväärtus. · Eestis mõõdetakse SKP'd liites kokku aasta jooksul toodetud lõpptarbimisega toodete ja teenuste ostud. · SKP puudused: · Tööviljakus- toodangu hulk mingil hetkel ühe töötaja kohta. · Tootlikkus ­ valmistatud toodete hulka ühe ühiku kohta mingil aja hetkel. · Eksport ­ riigis toodetud kaupade müük välismaale

Arendustegevus
thumbnail
15
docx

Majanduse konspekt

Moodustavad kõik riigis elavad inimesed, tarbijad, pered ja leibkonnad Majapidamistel on majanduses kaks tähtsat rolli: -Tarbijatena kasutavad nad ettevõtte valustatud tooteid ja teenuseid. -Ressursiomanikena omavad nad tootmisressursse(maavarad,kapital ja inimressurss) Adam Smith- 1776.aastal raamat ­ majandusteaduse isa. Raamat ,,Rahvaste rikkus" Hakkas vastu nii merkantelistidele kui ka füsiokraatidele. Tema vaated: -Rikkus sõltub tootmisest, tootmine aga sellest, kuidas ühilduvad tootmistegurid -Valitsus ei tohi sekkuda majandusse -,,Nähtamatu käsi" ­ vaba turumajandus, mille vunamendiks on hinnad ­ tema metafoor. - Tööjaotus ja masinate kasutamine suurendab tootmist. Raha roll: -Vahetusvahend -Väärtuse mõõdupuu -Vara kogumise e. akumulatsioonivahend Turg on koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakuvad ning neid nõudvad inimesed: Ostjad ja müüjad

Majandus
thumbnail
22
doc

Majandusalused 2-KT ELA

, kes jätavad sageli osa oma sissetulekutest tuludeklaratsioonis kajastamata. Järelikult osa nende tööst ei peegeldu ametlikus statistikas. Samuti võivad ka farmerid osa oma toodangust realiseerida mitteametlikult. ------ SKP EI MÕÕDA KA NÄITEKS KAUDSEID KULUSID, MIS ON TEHTUD LASTE KASVATAMISEKS. SAMUTI EI ARVESTA STATISTIKA TÖÖAEGA JA TÖÖHULKA, MIS ON KULUNUD ENDA JAOKS TÖÖTAMISELE. 1.3 SKP ja tootmine SKP-s arvestatakse kestvuskaupasid ainult üks kord, olgugi et nad teenindavad inimesi pikema aja jooksul. Majandusliku languse ajal võib aga langeda kestvuskaupade tootmine. Tarbimine ei lange, sest inimestel on telerid, külmikud, autod jne juba olemas. Järelikult ei vähene ka heaolu, sest tarbimine jääb samaks. Sama võib juhtuda ka majandusliku tõusu tingimustes, kui suureneb antud kaupade tootmine. Heaolu ei pruugi tõusta, sest inimesed tarbivad varem ostetud kestvuskaupu edasi.

Majanduse alused
thumbnail
28
pdf

Sissejuhatus majandusteooria eksami konspekt

valdkondades, millele järgneb kokkutõmbumise periood. Tsüklid on korduvad, aga mitte kindlalt fikseeritud! Koosneb kahest faasist – tõusust ja langusest, mida eraldavad teineteisest tsükli hari ja põhi. Võtmeteguriks on langusfaas. 21 Langusfaasis toimuvad protsessid: 1. Eratarbimine väheneb 2. Ettevõtete kaubavarud suurenevad 3. Tootmine väheneb 4. SKP väheneb 5. Vallandatakse töölisi Langusfaasi lõpus jõuab majandus tsükli põhja, pärast mida algab tõusufaas, kus samad protsessid toimuvad vastupidi. See järel jõutakse tsükli harjani ja kõik algab otsast peale. Pikaajaline ja sügav langus on depressioon. NT ülemaailmne majanduslangus 1930.aastate alguses. Majandusnäitajaid võib jaotada kolme gruppi: Samasuunalised Vastassuunalised

Sissejuhatus majandusteooriasse
thumbnail
28
pdf

Majandusteooria eksami konspekt

valdkondades, millele järgneb kokkutõmbumise periood. Tsüklid on korduvad, aga mitte kindlalt fikseeritud! Koosneb kahest faasist – tõusust ja langusest, mida eraldavad teineteisest tsükli hari ja põhi. Võtmeteguriks on langusfaas. 21 Langusfaasis toimuvad protsessid: 1. Eratarbimine väheneb 2. Ettevõtete kaubavarud suurenevad 3. Tootmine väheneb 4. SKP väheneb 5. Vallandatakse töölisi Langusfaasi lõpus jõuab majandus tsükli põhja, pärast mida algab tõusufaas, kus samad protsessid toimuvad vastupidi. See järel jõutakse tsükli harjani ja kõik algab otsast peale. Pikaajaline ja sügav langus on depressioon. NT ülemaailmne majanduslangus 1930.aastate alguses. Majandusnäitajaid võib jaotada kolme gruppi: Samasuunalised Vastassuunalised

Sissejuhatus majandusteooriasse




Kommentaarid (3)

27helen profiilipilt
27helen: lühike ja lihtne
20:01 14-05-2010
kevyn07 profiilipilt
kevyn07: Väga kõva
20:04 19-10-2010
EstonianKingpin profiilipilt
LingLing Est: abiks ikka
22:28 04-01-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun