....................................................................................... 7 2.3. Vertikaalsetest keiretsudest ............................................................................................... 8 2.4. Keiretsude plussidest ja miinustest.................................................................................... 9 3. Konkreetseid näiteid keiretsust .............................................................................................. 10 3.1. Toyota jaapanlaste keiretsu lipulaev............................................................................. 10 3.2. Keiretsud Euroopas ........................................................................................................ 10 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 11 Kasutatud allikad ........................................................................................
....................................................................... 11 2.5.2. Miinused.................................................................................................................... 11 2.6. Mitsubishi Group Jaapanis...............................................................12 3. KEIRETSUD MUUS MAAILMAS......................................................15 3.1 Olukord 90ndatel ja Ameerika keiretsu..............................................16 3.2 Toyota ja Honda keiretsu Ameerikas.................................................19 3.3 Tata Group Indias............................................................................20 KOKKUVÕTE................................................................................... 24 KASUTATUD MATERJAL ..................................................................25 2 SISSEJUHATUS Antud referaadi eesmärgiks on anda sisukas ülevaade logistika süsteemist keiretsu, mis on laialt
kasutavad LEAN tootmist. Samuti räägin JIT tootmisest, tema ohtudest ja firma näidetest. Referaadi eesmärgiks on saada ülevaade kulusäästliku mõtteviisi sisust ja ka õigeks ajaks tootmissüsteemist, nende ajaloost, kasutamisest ja aru saadamis on nende vahe. 1. Kulusäästlikmõtlemine Lean thinking ehk kulusäästlik mõtlemine on töötegemise filosoofia, mis võimaldab ettevõtetel saavutada efektiivsust, paremat toodete ja teenuste kvaliteeti, sealjuures tõuseb samal ajal töötajate moraal ning tööohutus. (1) 1.1 Ajalugu LEAN esitleti esimest korda raamatus ,,Masin, mis muutis maailma" (inglise keeles Machine that changed the world). Raamat anti välja viieaastase projekti tulemusena,kus osalesid erinevad ülikoolid üle maailma, erinevad autotootjad ning riikide valitsused, mille käigus uuriti maailma autotööstust eesmärgiga selgitada Jaapani, eeskätt Toyota, tootjate erilisust. (1)
Väga oluliseks peetakse seda, et töötajad on võimelised nägema ettevõtte niiöelda suuremat pilti ehk mitte vaid struktuuri ja funktsioone. Väärtusvoo eest vastutamine on ka tugevas seoses sellega, et töötajad õpivad nägema kogu töö protsessi kulusäästlikkuse vaatenurgast võetuna. Usutakse, et kulusäästliku mõtlemise edukas juurutamine aitab kaasa töötajate motivatsiooni tõusmisele ning uute ideede tekkimisele ettevõttes. Samuti peaks pidevalt tõusma toodete või teenuste kvaliteet. Küll aga peab jälgima, et ei piirdutaks vaid protsesside ümberkujundamisega, kuna oluline on ka see, et inimestesse sisendataks kulusäästlikku mõtlemist. (Ibid.) Peamine põhjus, miks ettevõtted otsustavad kulusäästlikkusele üle minna, seisneb selles, et tahetakse olemasolevate ressurssidega kasvatada ettevõtte tootlikkust ning paindlikkust. Antud mõtlemise printsiipe järgides suureneb läbi tootlikkuse kasvu ka tööjõu
majandusharu, kus tegeletakse tooraine hankimisega (ehk siis põllumajandusega), tööd tehakse peamiselt käsitsi 1. Põllumajandus 2. Metsamajandus 3. Kalandus b) Tööstus ehk sekundaarsektor (ehk tööstusühiskond ehk ka industriaalühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse tooraine töötlemise ja sellest toodete valmistamisega (ehk töötlev tööstus vms) 1. Masinatööstus 2. Keemiatööstus 3. Autotööstus c) Teenindus ehk tertsiaarsektor (ehk ka infoühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse teenindamisega (informatsioon on majandustegevuse peamine alus) 1. Kaubandus 2. Transport 3. Haridus
Emile Roger Prantsusmaal. 1900. Aastaks oli autode masstootmine hoo sisse saanud nii Prantsusmaal kui ka USA-s. Esimene firma, mis loodi autode tootmiseks oli Panhard et Levassor Prantsusmaal, nende loodud oli ka esimene neljasilindriline mootor. Kahe aasta pärast, 1891. Aastal, järgnes neile ka Peugeot. 20. Sajandi alguseks oli Prantsusmaa autotoodang ligi pool maailma kogutoodangust, kui seal toodeti aastas üle 30 tuhande auto. Ameerikas olid esimesteks Duryea Motor Wagon Company, loodud aastal 1893 ja Olds Motor Vehicle Company. Aasta jooksul alustasid tootmist ka Cadillac, Winton ja Ford. Auru-, elektri- ja sissepõlemismootorid jätkasid konkureerimist, aga 1910-tel aastatel jäi domineerima sisspõlemismootor. Mõne aasta jooksul loodi sadu, isegi tuhandeid, erinevaid tehnoloogiaid kasutamaks autodes. Näiteks loodi hübriidautod, mitme klapiga mootorid, nukkvõllid ja nelirattavedu, aga neid ei hakatud tol ajal kasutama
Lisaks on elektrimootoril kõrgema kasuteguri tõttu sama võimsuse juures suurem kiirendus. Hübriidauto eelised elektriauto ja sisepõlemismootoriga auto ees on järgmised: 1. Auto saab olla elektriautost mahukam, sest ei ole vaja kanda palju raskeid akusid. 2. Sisepõlemismootor võib olla palju väiksem kui tavalisel autol, võimaldades palju väiksemat kütusekulu. Populaarseimad hübriidid on Toyota Prius, põhjuseks on usaldusväärne firma, tipptasemel tehnoloogia ning mudel, mis algatas maailmas elektriautode üleskäigu. Mudel tuli turule juba 1997. aastal, kuid ei saavutanud koheselt edu. 2004. aastal toodi turule 2. generatsiooni Prius, mis muutus kiirelt populaarseks autoks üle kogu maailma. Kokku on müüdud Priust üle 1.6 mln eksemplari. Ka teised autotootjad on paisanud turule elektriautosid, nt Ford, Lexus, BMW, Mercedes-Benz, Honda, Nissan, Dodge etc. Vesinikautod 2006
(kasv 4 %), Okeaaniasse 448,671 (7,2 %), Ladina-Ameerikasse 186,930 (21,4 %) ja Aafrikasse 182,400 autot (24 %). Jaapanisse imporditi 8,369 000 mootorsõidukit (17% rohkem kui 2003. aastal), automarkidest domineerisid Volkswagen, Mercedez-Benz ja BMW. 2004. a oli Jaapan autotootmiselt teine riik maailmas (17,4 % maailma kogutoodangust) (1. USA 20,9 %; 3. Saksamaa 9,3 %). Mootorrattaid tootis Jaapan 2002. a 2,1 mln, neist eksportis 1,4 mln. Suurimad Jaapani autotootjad on Toyota Motors (suuruselt 1. firma Jaapanis 2002. a käive 937 mlrd jeeni), Honda (5. firma; 279 mlrd jeeni). Alates 2004. aastast on üle poole Jaapani autodest toodetud väljaspool Jaapanit. Brutotonnaazi poolest on Jaapan 11,47 mln brutotonniga (36,6 % maailma laevaehitusest) Lõuna-Korea (12,44 mln bt ehk 39,7%) järel teine laevaehitusmaa, kusjuures Jaapani osakaal maailma laevaehituses on langenud poolelt 1975. a kolmandikuni.
Kõik kommentaarid