50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ranno888
Õppematerjali autor
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotisaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS JÕGEVA VALLAST Ökoloogia ja keskkonnakaitse Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on anda ülevaade ja hinnata Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti ka välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu- idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS (JÕGEVA VALD) Ökoloogia ja keskkonnakaitse Koostaja: Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2014 SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti üritada välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu - idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine I HAANJA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Haanja vald paikneb Võru maakonna kaguosas. Vald piirneb idas Misso ja Vastseliina vallaga, põhjas Võru vallaga, läänes Rõuge vallaga ning lõunas Läti Vabariigi Veclaitcene ja Ziemeri vallaga
Kuigi juga on kunstlik, loetakse seda siiski Eesti suurimaks (Suuroja 2004). Kõige efektsem on juga kevadeti, kui veetase on kõrge, suvel võib see ka täiesti kuiv olla (Aaloe, Miidel 1967). Joa juurde on ehitatud vaateplatvorm. Lisaks Valaste joale on Põhja-Eesti paekaldaga seotud mitmeid teisi jugasid, mis on iseloomulikud just Põhja-Eesti rannikule (Aaloe, Miidel 1967). Pühajõe panga läänenõlvale jääb Toila asula ning Pühajõe suudmealale liigirohke ja ilus Toila-Oru park, mis koos Eesti esimese presidendi K. Pätsi suveresidentsi varemetega on üks Ida-Virumaa olulisemaid turismimagneteid. Pühajõe suudmealale on iseloomulik ka klibune rand ja rusukaldemetsad (Suuroja 2004). Kokkuvõtvalt võib öelda, et nii Põhja-Eesti klinti, kui sellega seotud loodusnähtusi (joad, rusukaldemetsad, jõeorud jms) tuleks väärtustada kui sellele piirkonnale iseloomulikku ning unikaalset looduspärandit. 2
Minu keskkonnaseisundi analüüs tuleb Puurmani valla kohta. Puurmani vald asub Jõgeva maakonna edelaosas. Territooriumi suurus on 292,7 km², kus elab 2010.aasta 01. Jaanuari seisuga 1745 elanikku. Vald piirneb lõunast Tartu maakonna Laeva vallaga, põhjast ja läänest Jõgeva maakonna Põltsamaa vallaga ja idast Jõgeva, Palamuse ja Tabivere valdadega. Ulatus põhjast lõunasse on 23 km, idast läände 14 km. Valla territooriumi läbivad Tallinn-Luhamaa (13,5 km ulatuses) ja Puurmani-Voldi-Uhmardu (18 km ulatuses) riigimaanteed. Valla keskuseks on Puurmani alevik. Valla koosseisus on 12 küla: Altnurga, Jüriküla, Kirikuvalla, Kursi, Laasme, Pikknurme, Tammiku, Tõrve, Härjanurme, Jõune, Pööra, Saduküla. Kõige kaugemal valla keskusest asuvad Härjanurme, Jõune, Pööra ja Saduküla külad, mille seos Puurmani alevikuga on olnud ainult haldussidemete kaudu. Puurmani vallal on
775 käibeprognoos 773 Svarmil AS 221 65 83 91 õmblus Maag Piimatööstus 77 167 Jõhvi Viru Rand OÜ 314 108 58 59 63 Toila T.R.Tamme Auto OÜ 737 131 227 378 Jõhvi vald, 457 autoveod Toila Sanatoorium 114 25 36 81 93 Ida-Virumaa teljeks on ida-läänesuunaline Peterburi-Tallinna raudtee ja sellega paralleelselt kulgev maantee. Suur enamik linnu asub just nende teede ääres
Mõlemad ohualad sulgetakse kuni 90 päevaks aastaks, mistõttu ka matka- ja suusaradade kasutamise võimalus selleks ajaks kaob. Kuigi Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala osal, mis kattub harjutusväljaga, kasutataks masinatega sõitmiseks ainult olemasolevaid teid ja tehakse taktikalisi harjutusi, et mitte takistada looduskaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist, kaob külastajatel võimalus endises mahus looduskaunites kohtades viibida. Soodla harjutusväli asub Anija ja Kuusalu valla aladel, Soodla jõe ja veehoidla ümbruses. Harjutusvälja pindala on umbes 5865 hektarit, välispiiri pikkus umbes 32 kilomeetrit. 4.2 Positiivne inimmõju Negatiivsete faktorite kõrval on õnneks välja tuua ka palju positiivseid inimmõjusi, kus inimene on maastikupilti hoopis rikastanud ja kaunistanud. Suurimat ja parimat tööd on Kõrvemaal teinud RMK, kelle poolt on loodud 4 pikka matkarada Põhja-Kõrvemaal (Uuejärve loodusrada 6 km, Jussi loodusrada 8 km, Paukjärve
küla. Säilinud on ka mitmed põlise taluarhitektuuri näited nagu Poslovitsa, Saare, Kolga talu. Osaliselt on säilinud ka pärandkultuurimaastike elemendid – Pühajärve Sõjatamm, Trepimäe tamm, Tsuura kuusk (Keskkonnaamet, 2015). Otepääl tegutses esimene eestlasest kirikuõpetaja ning keeleteadlane Jakob Hurt (1839- 1907). Austusesest tema kui rahvusliku suurkuju ning ärkamisaegse sümboli vastu avati Otepää Kirikumõisas 2006. aasta jaanuaris temanimeline muuseumituba (Otepää valla veebileht, 2015). Otepää kirikus õnnistati 1884. aastal esmakordselt Eesti lipp ning tänapäeval lehvib Otepää kesklinnas Eesti kõrgeima lipumasti tipus sinimustvalge Eesti riigilipp. 20 m kõrgusesse lipumasti heisati lipp Eesti lipu päeval, 4. juunil 2009, mil möödus 125 aastat esimese sinimustvalge lipu pühitsemisest ja õnnistamisest. Täna on lipu õnnistamise kohas Otepää Kirikumõisas, endises pastoraadihoones, avatud Eesti lipu tuba (Otepää piirkonna ametlik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid