50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 27 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-03-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Toomas71
Õppematerjali autor
Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed (TKM) 1. Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed ei tohi põhjustada toidu saastumist, halvendada selle omadusi ega ohustada inimese tervist ning peavad vastama toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuetele. 2. Hõlmavad endas kõiki materjale ja esemeid, mis on mõeldud toiduga kokkupuutumiseks: Mis juba puutuvad toiduga kokku ja on selleks ette nähtud; Mille puhul võib eeldada, et need puutuvad toiduga kokku; Või eraldavad toitu oma koostisosi.
Seda silmas pidades võime öelda, et toodete, nagu näiteks kilekottide, omaduste muutmine selliseks, et neid oleks võimalik ka kompostida, pole eriti mõttekas, kuna taolist laadi biolagundatavus ei lahenda prügi probleemi (erinevad tingimused materjalidele kompostis ja mullas). Kokkuvõtteks peame tõdema, et selline suhtumine, kus otsitakse lahendusi, misläbi tooteid lihtsamini ära oleks võimalik visata, on vale. Biolagundatavad plastmassid on väga huvitavad ning kasulikud materjalid, kuid neid tuleks kasutusele võtta ainult siis, kui neist on kindla toote juures ka kindlal moel kasu. Parim viis planeedi kaitsmiseks on säästa energiat, arendada jäätmekäitlustehnoloogiaid ja taaskasutada kõiki plastmasse. Toidu alused, polüstüreenist Säilituskarbid, Plastnõud, polüstüreenist polüpropüleenist
(1) Käitleja peab ettevõtte, selle territooriumi ning ruumide, sisseseade ja käitlemisvahendite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks ning kahjuritõrjeks kasutama üksnes neid vahendeid ja aineid ning ainult sel viisil, mis ei põhjusta toidu saastumist ei halvenda selle omadusi ega ohusta inimese tervist. Puhastamis-, desinfitseerimis- ja kahjuritõrjeaineid peab kasutama vastavalt nimetatud ainete tootja koostatud kasutusjuhendile. § 31. Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed (1) Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed ei tohi põhjustada toidu saastumist, halvendada selle omadusi ega ohustada inimese tervist ning peavad vastama toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuetele. (2) Toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatavad nõuded ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 32. Kasutatav vesi
Gaasilised ja vedel dielekrtilised materjalid REFERAAT Õppeaines: Elektrimaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 11 Juhendaja: Uno Muiste Tallinn 2011 SISUKORD ..............................................................................................................................................1 Gaasilised ja vedel dielekrtilised materjalid........................................................................1 Sisukord...............................................................................................................................2 Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Sissejuhatus.....
Absorbeerib niiskust Enamkasutatavad nailon 6 ja -66 koos LDPE-ga vaakuumpakendamisel, eriti liha ja juust Amorfne nailon – jäigem ja gaasikindlam Aromaatne nailon – MXD-6 (m-ksülüüladipiniid) – paremini töödeldav ja temperatuutikindlam 3. Kombineeritud pakkematerjalid, komposiitmaterjalid, nende saamine koostis ja üksikute kihtide funktsioonid. Kombin.pam-1)polümeeri ja paberi või papi kombineerimisel saadud materjalid. Paber ja papp annavad jäikuse, mitteläbipaistvuse,trükitavuse.Polümeerid lisavad niiskuskindluse, keemilise inertsuse, keevitavuse, steriilsuse.Kasutatakse nelja moodust seostamiseks: -sulatakse,-lahusesse kastmine,-emulsiooni või dispersiooni pinnale kandmine,-pressimine ja lamineerimine. 2)polümeeri ja alumiinumfooliumi kombineerimiselsaadud materjalid -rilsaan-alumiinumfoolium-polüetüleen-vaakumpakendmaiskes.
tähenduses, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (2) Pakendijäätmete taaskasutus toimub pakendijäätmete ringlussevõtuna või energiakasutusena. Arenenud riikides koguneb aastas 100-300 kg jäätmeid inimese kohta, Eestis ~100, maailmas keskmiselt 30 kg inimese kohta. Olmejäätmete massist ~1/3 (mahult ~60%) on pakend. Alates 1970-ndatest aastatest on pakendite hulk iga 5 aastaga kahekordistunud. Materjalid lagunevad aeglaselt: merre visatud klaaspudel või polüstüreen püsib 1000 aastat, konservikarbid 500 a. kilekotid 10-20 a. , pabersalvrätt 3 kuud (merevees). 6. Mis on pakendijäätmete ringlussevõtt? (1) Pakendijäätmete ringlussevõtt on jäätmetes sisalduva materjali töötlemine tootmisprotsessis eesmärgiga kasutada materjali kas esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud energiakasutus.
Bessemer: 1855 Uus lahendus, tegi võimalikuks massilise terasetootmise odava malmi süsinikusisalduse vähendamise teel. Bessemeri protsessi käigus aga eemaldatakse malmist oksüdeerimise teel ebapuhtused (näiteks liigne süsinik), puhudes õhku läbi sulametalli. Carothers: pööras põhitähelepanu polümeeride sünteesiviiside väljaarendamisele ja seostele polümeeride struktuuri ja nende omaduste vahel. Tema tööd andsid maailmale sellised suurepärased materjalid nagu nailoni, polüamiidkiud ja neopreenkummi (sellest tehase sukeldumisülikondi) 8. Mis vahe on tselluloidil ja tsellofaanil? Tselloloid: Tselluloid sobib hästi propellerinuppude, mootorikapottide, kabiinikuplite ja kütusepaakide valmistamiseks. Kuumendamisel muutub tselluloid 40º C juures pehmeks ja 70-75º C juures plastiliseks, millises olekus on võimalik teda vormida. Tselluloid pehmendatakse enne vormimist kuumas vees.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina Tö11MK Kaubarühmade märgistus Juhendaja: Viive Siitan Tallinn 2010 SISUKORD 1. Eestis kasutatavad toidumärgised 2. Rahvusvahelised märgistused toodetel 3. mee märgistusel ja muul viisil antava teabe kohta 3.1Mee märgistamine 3.2Mee märgistusel tuleb esitada järgmine teave (kohustuslik teave) 3.2.1 Toidu nimetus 3.2.2 Toidu koostisosad ehk ,,Koostis" 3.2.3Netokogus 3.2.4Minimaalne säilimisaeg ja toidupartii tähistus 3.2.5Päritolumaa 3.2.6Valmistaja, pakendaja 3.2.7Säilitamistingimused ja tarvitamisjuhis 4. Märgistusel esitatav lisateave (st mitte kohustuslik teave) ja teabe esitamise piirangud 4.1 Toitumisalane teave 4.2Toitumis- ja tervisealased väited 4.3Käitlemisettevõtte tunnustamise number 5. Küünlad 6. Pesemismeetodid 7. TEMPUR
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid