5. Mis on tahtlikult vale käitumine ? 6. Kas ergonoomilised töötingimused vähendavad inimese vea tõenäosust ? 7. Kas ergonoomilised masinad ja seadmed vähendavad inimeste vigu ? 8. Kas ohtlikumad on töötaja vead või juhi, inseneri ja disaineri vead ? 9. Mis on Human Reliability Assessment ? 10. Kas Human Reliability Assessment metoodika vajab ka Eestis rakendamist ? Vastused: 1.) On kindlaks tehtud, et 90% kuni 100% õnnetuste põhjuseks on inimene(nii inimfaktor kui inimlik viga) 2.) Apsud - tahtmatud tegevused, mida teadvus ei fikseeri (nt. vale aine võtmine,vale nupu vajutamine jne) 3.) Inimene unustab ajutiselt mida või milleks ta teeb. Selle tagajärjel võib põhjustada õnnetuse. Selliseid häireid põhjustab töö katkestamine ja segamine. 4.) Apsud ning ajutised mälu ja kontsentratsiooni häired võivad eriti sageli tekkida autojuhtidel ja operaatoritöös. Et neid vältida, aitb ergonoomiliste soovituste rakendamine. 5
TEST-inimfaktor 1. Kaasaegsete seisukohtade järele on inimese viga õnnetuste põhjuseks... 90-100% juhtudest 2. Apsud on... Tahtmatud tegevused, mida teadvus ei fikseeri 3. Apsud juhtuvad ainult rumalatel motiveerimata töötajatel. Vale 4. Apsud ei põhjusta kunagi õnnetusi. Vale 5. Apsud ning ajutised mälu ja kontsentratsiooni häired on sageli õnnetuste põhjuseks. Õige 6. Ergonoomika rakendamine aitab vähendada apsude ning ajutiste mälu ja kontsentratsiooni häirete tõenäosust. Õige 7. Töötervishoiu ja Tööohutuse Seadus näeb ette, et ohutu ergonoomilise töökeskkonna ja tööheaolu eest vastutab ettevõttes ainult... Tööandja 8. Me ei tunneta teadvusega kogu ümbritsevat reaalsust ning tehnoloogia ja aparatuur on meile siin suureks abiks. Õige 9. Latentsed tõrked (juhtimisvead) on aktiivsetest tõrgetest (töötaja vigadest)... Ohtlikumad 10.Kui töötaja on teinud vea, mille tagajärjel on juh
mõjurid. Töökeskkonna uurimine ergonoomika seisukohalt Kaasajal on kindlaks tehtud, et 80 % kutsehaiguste ja suurõnnetuste põhjuseks on inimviga või inimese teadlikult vale käitumine - nt. ohutuseeskirjade ignoreerimine. On leitud, et kaasaegne tehnoloogia on nii arenenud, et ta põhjustab vähem õnnetusi ja avariisid, kui seda teeb inimene. Näiteks, paljud, kes on viibinud ettevõttes, on kogenud, et pahatihti ignoreeritakse ohutuseeskirju. Seetõttu on inimfaktor ja sellega seonduv probleemistik viimasel ajal muutunud aktuaalseks õnnetuste ja avariide ärahoidmisel. Sama kehtib ka väikeste õnnetuste puhul. Praegu ei eraldata rangelt suurõnnetusi väikestest õnnetustest, kuna selline liigitamine võib sageli olla suhteline. On leitud, et kui inimene on keskkonnas, mis pole tema järgi kohandatud, s.t. on ebaergonoomiline, (näiteks, töö ebamugavas asendis, müras, puudulikus või
Reaalajasüsteem Masina kasutajaliides Reaalajasüsteemides kasutatav tarkvara Süsteemtarkvara Rakendustarkvara – andmehõive, reaalreguleerimine, superviisorjuhtimine inimliides, arvutused, veatöötlus jne. Andmebaasid – relatsioonilised objekt-orienteeritud , reaalaja andmebaasid, hajutatud reaalaja-andmebaasid, warehouses, eritüübiliste andmebaaside kompleksid. Kommunikatsioonitarkvara – võrguprotokollid, turvatarkvarad Eriseadmete funktsionaalsust tagav tarkvara – ohutus, diagnostika, abivahendid ja simulatsioonisüsteemid. Masin/inimene suhe Inimvigu põhjustavad – Töökeskkonna tegurid, individuaalsed omadused ja organisatoorsed-juhtimisalased tegurid Kas inimese kvalifikatsioon vastab tööülesannetele? Kas seadmed on töökorras? Kas seadmed vastavad tehnilistele tingimustele, kas nende kontroll on dateeritud Kas süsteem kui tervik funktsioneerib veatult? Süsteem/li
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology)- indiviid · Organisatsioonipsühholoogia (organizational psychology). Inimene ja organisatsioon. · Inimfaktori (inseneri) psühholoogia (human factorspsychology or engineering psychology)- on tehnilsem valdkond. Räägib inimese ja töövahendi suhtetst. Kuidas toota töövahendeid, millsed need peaks olema ja sobiksid võimalikult hästi inimesega. Töövahendite disain. Tegeleja peab hästi tundma isimene tunnetuslikke protsesse. Milline om müra mõju inimese keskendumis võiml. Kuidas valgus ja õhk mõjutavadfüüsiline ja vaimne tervis. Kuidas erinevad ajatsükklid mõjutavad sooritust ja tööga rahulolu. Elektroonika ja mehaanikatööstuse teema. TÄNAPÄEVASED ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA VALDKONNAD · Personali valik ja paigutus- hindame inimesi sellejärgi, missugusele tööle nad kõige paremini sobiks. Mis kõige paremini temale va
Tartu Ülikool Tervishoiu instituut ARSTI TÖÖERGONOOMIA, MÕJU TERVISELE Referaat keskkonna- ja töötervishoius Koostaja: Jaak Timberg Tartu 2010 SISUKORD Referaat keskkonna- ja töötervishoius.................................................................................... 1 SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 FÜÜSILINE KOORMAMINE...................................................................................................4 Raskuste teisaldamine.............................................................................................................4 Pipeteerimine....................................................
TÖÖOHUTUS Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on: Bakterid; viirused; seened; rakukultuurid; inimese endoparasiidid; muud bioloogilised aktiivsed ained. Põhjustatud haigused: difteeria salmenolloos toksoplasmoos siberi katk tuberkuloos hepatiit herpes marutõbi rõuged mürigstused allergia Kokkupuutumise võimalused: toateenindajad puugihammustus kalatööstus – punataud meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne) lammutustööde tegijad – hallitusseened tavalised inimesed – leegionääri haigus põllumajandus – kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on: oht inimese tervisele nakkusohu tõenäosus elanikkonnale tõhusate ennetus ja ravivahendite olemasolu Ohurühmad 1. ohurühm - ei põhjusta inimese haigestumist 2. ohurühm - võivad põhjustada inimese haigestumist. Nende vastu abivahe
Riski ja ohutusõpetus Eksamiks kordamine 1. Töökoht ja sellele esitatud iseloomulikud üldised nõuded Töökoht on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muud töötamiskohad, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Kõigile töötamiskohtadele iseloomulikud teatavad üldised nõuded on näiteks: töökeskkonna riskianalüüs läbi viidud, mille käigus tööandja tegi kindlaks ohutegurid, hindas nende mõju töötaja tervisele ning vajadusel rakendas meetmeid terviseriski vältimiseks või vähendamiseks; avariiväljapääsud ja nende juurdepääsuteed vabad, takistusteta; töökohad korras hoitud, vead võimalikult kiiresti kõrvaldatud; töötajad töötervishoiu ja tööohutuse alaselt juhendatud.
Kõik kommentaarid