Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

TEST 6 � v�nkumised ja lained, heli (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas liigitatakse mehaanilisi laineid sageduse alusel?
  • Kuidas helisid liigitatakse?
  • Millised lained levivad antud keskkondades?
  • Millest sõltub matemaatilise pendli võnkeperiood?
TEST 6- v nkumised ja lained-heli #1 TEST 6- v nkumised ja lained-heli #2 TEST 6- v nkumised ja lained-heli #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kkristel Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Võnkumised ja lained

KORDAMISKÜSIMUSED MEHAANIKA KURSUS VÕNKUMISED JA LAINED 1. Mehaaniline võnkumine ( mõiste, liigid, näited ) 2. Mida on tarvis vabavõnkumiste tekkeks? 3. Mis on harmooniline võnkumine? 4. Hälve, amplituud, periood, sagedus, faas, ringsagedus ( mõiste, tähis, ühik ) 5. Resonants ( mõiste, näide ) 6. Mis on laine? 7. Ristlaine ( mõiste, näide ) 8. Pikilaine (mõiste, näide ) 9. Mis liiki on helilaine? Kuidas helid jagunevad? 10. Ultraheli ( mõiste, kuidas inimene seda tajub, kasutamine ) 11

Füüsika
thumbnail
4
docx

Võnkumised ja lained

Pendel – võnkuva süsteemi füüsikaline mudel Matemaatiline pendel – venimatu kaalutu niidi otsa riputatud punktmass T=2*pi*√l/g Vedrupendel – absoluutselt elastne vedru otsa riputatud punktmass T=2*pi*√m/k Füüsikaline pendel – suvalise kujuga jäik keha, mis saab rippudes võnkuda liikumatu punkti ümber Resonants – nähtus, kus välise mõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt 3.4 Lained Laine – võnkumiste edasikandumine ruumis Ristilaine – laine, milles võnkumine toimub laine levimissuunaga risti Pikilaine – laine, milles võnkumine toimub samas suunas laine levimissuunaga Laine kõrgus – laineharja ning lainenõo kõrguste vahe Lainepikkus – kaugus kahe teineteisele lähima samas taktis võnkuva punkti vahel 3.5 Lainetega kaasnevad nähtused Peegeldumine – laine tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda

Füüsika
thumbnail
4
odt

Füüsika võnkumised ja lained

•Pendel – võnkuva süsteemi füüsikaline mudel. •Matemaatiline pendel – venimatu kaalutu niidi otsa riputatud punktmass. Valem: •Vedrupendel – absoluutselt elastse vedru otsa riputatud punktmass. Valem: •Füüsikaline pendel – suvalise kujuga jäik keha, mis saab rippudes võnkuda liikumatu punkti ümber. Valem: •Resonants – nähtus, kus välise mõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud. 4. Lained •Laine – võnkumiste edasikandumine ruumis. * Laine kannab edasi mitte ainet, vaid energiat. * Laine tekib keskonna häirimised. * Mehaaniline laine on aineosakeste liikumine. •Lainete liigid: 1. Ristlaine – laine, milles võnkumine toimub levimissuunaga risti. 2. Pikilaine – laine, milles võnkumine toimub piki levimissuunda. •Lainet iseloomustavad tegurid: 1. Võnkeamplituud 2. Periood 3. Sagedus 4. Laine kõrgus – laineharja ning lainenõo kõrguste vahe.

Füüsika
thumbnail
2
doc

Võnkumine ja lained

mis tahab teda tasakaaluasendisse tagasi viia nt pendel, vedru. Suundvõnkumine- võnkumine, mis tekib välise, sundiva jõu mõjul nt õmblusmasina nõel, auto mootori kolb. Resonants- võnkumise amplituudi tohutu kasv juhul, kui välise energiaallika sagedus ühtib võnkuva süsteemi oma sagedusega nt sõdurite marss sillal, kiigele hoo andmine. · Kahjulik- võnkuv süsteem võib puruneda nt auto mootor, pesumasin, laeva mootor. · Kasulik- nt heli tugevnemine teatud suu asendi korral, heli erinevates ruumides( e akustika), mitmesugustel pillidel. Laine- võnkumise levimine ruumis. Selleks, et tekkiks laine on vaja ruumi ja enamus juhtudel kaa ainet mt merelaine, raadiolaine, helilaine. Ristlaine- võnkumine toimub risti laine levimise suunaga nt merelaine Võnkumise suund Laine levimise suund

Füüsika
thumbnail
4
docx

Võnkumine ja lained

w- nurksagedus ( ¿ s Võnkumise graafik ­ näitab keha koordinaadi sõltuvust ajast; annab infot keha kiiruse muutumise kohta (liikumisgraafiku tõus) Võnkumise käigus toimub pidev energia muundumine. Võnkumised looduses ja tehnikas Võnkumised meie ümber Haavalehtede värisemine on puule kasulik Sundvõnkumist kasutatakse edasi liikumisega nt: Kala liigutab edasi liikumiseks saba Võnkuv pillikeel tekitab heli Pendlid Pendel ­ võnkuva süsteemi füüsikaline mudel Matemaatiline pendel ­ venimatu kaalutu niidi otsas riputatud punktmass T =2 l g T- võnkeperiood , l- pendli pikkus , g- vabalangemise kiirus Vedrupendel ­ absoluutselt elastse vedru otsa riputatud punktmass T =2 m k m- keha mass , k- vedru jäikus Füüsikaline pendel ­ suvalise kujuga jäik keha, mis saab rippudes võnkuda liikumatu punkti ümber Resonants

võnkumine ja lained
thumbnail
2
docx

Füüsika- võnkumised ja lained

ümber. Sõltub keha kujust, massist, kinnistuskoha ning raskuskeskme vahekaugusest ja vaba langemise kiirendusest. VALEM ÕPIKUS. Resonants- nähtus, kus välise mõju sagedus kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt. Laine levimine- elastsest keskkonnast tekitatakse tasakaalu häiritus.Tekivad tasakaalu taastavad jõud, need jõud panevad osakesed võnkuma. Lainega kantakse ruumis edasi häiritust ehk energiat. Võnkumise suuna järgi jagatakse lained risti-ja pikilaineks. Ristilaine- laine, milles võnkumine toimub levimissuunaga risti. Nt: veelaine, valgus. Üldiselt tekivad ristilained kahe keskkonna lahustus pinnal, nt vesi ja maa. Pikilaine-laine, milles võnkumine toimub piki levimissuunda. Nt: heli, enamus ühtlases keskkonnas levivaid laineid. Lainet iseloomustavad võnkeampliuut, periood ja sagedus. Lainepikkus- kaugus kahe teineteisele lähima samas taktis võnkuva punkti vahel.

Analoogelektroonika
thumbnail
18
docx

Füüsikaline maailmapilt testid

13. Keha molekulide kineetiline ja potentsiaalne energia summa on keha: siseenergia, 14. Keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga määratud füüsikaline suurus on: temperatuur 15. Kas on õige väide “soojusmasina tööks on vajalik jahuti olemasolu, mille temperatuur on kõrgem ssoojendi temperatuurist”? väär 6. Test 1. Kuidas liigitatakse mehaanilisi laineid sageduse alusel? a. 16… 20 000 Hz heli b. väiksem kui 16 Hz infraheli c. suurem kui 20 000Hz ultraheli 2. Kuidas helisid liigitatakse? a. müra - Paljude erinevate ja muutuvate sagetuste summa b. Kõla - mitme harmoonilise laine summa c. toon - harmooniline lainetus 3. Millised lained levivad antud keskkonnas? a. Tahke keha - ristlaine ja pikilaine b. vedelikes - ainult pikilaine c. gaasis - ainult pikilaine 4. Seo vastavussse suuruse definitsioon ja nimetus a

Füüsika
thumbnail
15
docx

A. Sauga loengu küsimused-vastused

a. Väheneb 12. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi korrastamatust, on entroopia 13. Keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa on keha siseenergia 14. Keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga määratud füüsikaline suurus on temperatuur 15. Kas on õige väide "Soojusmasina tööks on vajalik jahuti olemasolu, mille temperatuur on madalam soojendi temperatuurist" a. Õige Võnkumised ja lained, heli 1. Kuidas liigitatakse mehaanilisi laineid sageduse alusel? 16...20 000 Hz ­ heli > 20 000 Hz ­ ultraheli < 16 HZ ­ infraheli 2. Kuidas helisid liigitatakse? mitme harmoonilise laine summa ­ kõla harmooniline laine ­ toon paljude erinevate ja muutuvate sageduste summa ­ müra 3. Millised lained levivad antud keskkondades? tahke keha ­ ristlaine ja pikilaine Vedelik ­ ainult pikilaine Gaas ­ ainult pikilaine 4. Sea vastavusse suuruse definitsioon ja nimetus

Füüsikaline maailmapilt




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun