· Vastutegevuse koordineerimatus. INSTITUTSIONAALNE JA JURIIDILINE RAAMISTIK Eesti uimastipoliitika hakkas kujunema 1997. aastal, mil Vabariigi Valitsus kiitis heaks kaks olulist dokumenti, mis panid paika uimastitega võitlemise poliitilise, juriidilise ja institutsionaalse raamistiku - Narkomaania ennetamise ning narkokuritegevuse tõkestamise poliitika (uimastipoliitika) põhimõtted aastateks 1997-2007 ning Alkoholismi ja narkomaania ennetamise programm aastateks 1997-2007. Juriidiline raamistik Eesti on ühinenud ÜRO 1961. aasta Narkootiliste ainete ühtse konventsiooniga ning 1971. aasta Psühhotroopsete ainete konventsiooniga1, ÜRO 1988. aasta Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastase konventsiooniga2 ja Euroopa nõukogu 1990. aasta Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsiooniga3. Eesti on allkirjastanud Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi
andma loa eetikakomitee Eluviisi ja tervisekäitumist vaadeldakse alati Karistusseadustik näeb ette lisakomponendina kliiniliste vastutuse, kui inimeselt pole katsete osadena, s.t. kas ravi või küsitud nõusolekut või keda pole kaitse mingi haiguse vastu võib teavitatud olulistest ohtudest olla ka mõjutatud ka toiduvalikuga Sekkumisuuring Tegevus või programm, mille eesmärk on mõõdetava(te) tervisetulemi(te) saavutamine. ka interventsioon (intervention) Algab uuringugrupi moodustamisega, osadele on sekkumine teistele ei ole (kontrollrühm) Teatud aja möödudes võrreldakse nende tulemusi, kes said sekkumise, nendega kes said platseebot ja võrreldakse uuritavate vastavaid (kliinilisi) tervise indikaatoreid. Randomiseeritud, topeltpime sekkumisuuring Randomiseeritud kontrollkatsed - katses osalejal on
- the Affect Balance Scale (McDowell, Newell 1987) Globaalne mõõde - elukvaliteet - the Quality of Life Profile (Univ. of Toronto) - Sense of Coherence Scale (Antonovsky 1993) --- Laps ja tervis *Lapse tervise kujunemisel on oluline: geneetiline eelsoodumus, üsasisene areng, prenataalnse abi süsteem, perinataalne kahjustus, varane lapseiga, vanemate teadmised, sotsiaalne taust, arstiabi ja õenduse kvaliteet ja kättesaadavus, ühiskonna suhtumine. *Eesti laste ja noorte sagedasemad terviseriskid seoses eluviisi ja keskkonnaga: vigastused, vähene kehaline aktiivsus, uimastite tarbimine, riskialdis seksuaalkäitumine, ebatervislik toitumine. * Lapsevanemad määravad lapse elutingimuste ja arengukeskkonna kvaliteedi, mis mõjutab laste heaolu, kuid perekonna võimalused sõltuvad sellest, millised on sotsiaalmajanduslikud tingimused ühiskonnas. *Puudulikud vanemlikud oskused kahjustavad rängalt lapse tervist ja lapse heaolu. Head
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tulenevalt vanuses 0-14 aastat
Vaesus on fenomen, mis puudutab tavalisi tööinimesi, mitte abstraktseid “teisi” ühiskonna äärerühmade hulgast" - Michael Zweig, What's Class Got to do With It, American Society in the Twenty-first Century, 2004 Maailmapanga hinnang süvavaesuse (extreme poverty) kohta – süvavaesed on need, kes kulutavad vähem kui 1$ päevas (1,1 billion). Vähem kui 2$ päevas (2,7 billion) Millenium Developent Goals – ÜRO programm vähendada 1990-2015 kaks korda inimeste arvu, kes saavad kulutada vähem kui 1$ päevas Absoluutne vaesuspiir Eestis – elatusmiinimum. Elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõudu säilitada ja taastada. Minimaalne toidukorvi maksumus (nimekirjas 41 toiduainet 2400 kcal/ööpäevas) Tuluvaesus ja kuluvaesus. Kuluvaesus tähistab vaest tarbimisstruktuuri – ülemäära suur osa kulutustest toidu ja eluaseme peale
Laste õiguste ning heaoluga seotud strateegilisi eesmärke on püstitatud ka teiste valdkondade arengukavades ning strateegilistes dokumentides. Rahvastiku ja tervise arengukavas 2009–2020 on ühe valdkonna strateegilise eesmärgina välja toodud laste ja noorte suremuse ning psüühika- ja käitumishäirete esmahaigestumuse vähenemine ning see, et noorte hinnangud oma tervisele muutuvad positiivsemaks. Samuti on eesmärgiks seatud elu-, õpi- ja töökeskkonnast tulenevate terviseriskide vähenemine ning elanikkonna kehalise aktiivse tõus, toitumise muutumine tasakaalustatumaks ning riskikäitumise vähenemine. Need peaksid kaasa aitama arengukava üldeesmärgi, milleks on eeldatava eluea ja tervena elatud eluea pikenemine, täitumisele. Lastekaitse valdkonnas on olulised järgmised indikaatorid (Sotsiaalministeerium 2008): imikusuremuskordaja (alla 1-aastaste laste surmade arv aastas 1000 elussündinu kohta) on 2020. aastaks 1,7; 2016
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Kõik kommentaarid