Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TEKSTIILITOOTMISE TEHNOLOOGIA - DUBLEERID (0)

3 HALB
Punktid

Lõik failist


DUBLEERID
LABORITÖÖ ARUANNE
Õppeaines: TEKSTIILITOOTMISE TEHNOLOOGIA
Rõiva- ja tekstiiliinstituut
Õpperühm: KRR 21
Juhendaja : Diana Tuulik
Esitamiskuupäev:…………….
Üliõpilase allkiri :……………..
Õppejõu allkiri: ………………
Tallinn 2018
NÄIDIS
ANDMED
TEHNILISED ANDMED:
 Struktuur ( kootud , lausmaterjal , trikotaaž) –
Kootud ja läbiõmmeldud dubleer
Pindtihedus (ehk ruutmeetri kaal; g/m²) – 62 g/m²
 Liimitäppide tihedus (points/cm²; dots / cm²) - 52 dots/ cm²
 Liimiriidele lubatud hooldus – Veepesu keelatud, lubatud ainult keemiline puhastus, trummelkuivatus keelatud, lubatud triikimine keskmisel temperatuuril, pleegitamine keelatud.
 Dubleerimise režiim:
o Temperatuur – 121-138 °C
o Aeg – 10-16 s
o Surve – 2-4bar; 200-400p/ cm²; 15-30 N/ cm²
 Tootja poolt soovitatud kasutusvaldkond – sobib kasutamiseks meeste ja naiste villaste mantlite ja kergemate sügis-talveriiete puhul
TEHNILISED ANDMED:
 Struktuur (kootud, lausmaterjal, trikotaaž) –
Kootud dubleer
 Pindtihedus (ehk ruutmeetri kaal; g/m²) – 70 g/m²
 Liimitäppide tihedus (points/cm²; dots/ cm²) - 52 dots/ cm²
 Liimiriidele lubatud hooldus – Võib pesta 40°C juures, trummelkuivatus madalal temperatuuril, pleegitamine keelatud, keemiline puhastus lubatud, triikimine keskmisel temperatuuril.
 Dubleerimise režiim:
o Temperatuur – 121-138 °C
o Aeg – 10-18 s
o Surve – 2-4 bar; 200-400 p/ cm²; 15-30N/ cm²
 Tootja poolt soovitatud kasutusvaldkond – Sobib õhuliste ja õhukestest kangastest rõivaste dubleerimiseks.
TEHNILISED ANDMED:
 Struktuur (kootud, lausmaterjal, trikotaaž) –
Läbiõmmeldud lausmaterjal
 Pindtihedus (ehk ruutmeetri kaal; g/m²) – g/m²
 Liimitäppide tihedus (points/cm²; dots/ cm²) - 20 dots/ cm²
 Liimiriidele lubatud hooldus –
 Dubleerimise režiim:
o Temperatuur – 127-138 °C
o Aeg – 12 s
o Surve – 2-4bar; 15-30 N/ cm²
 Tootja poolt soovitatud kasutusvaldkond – õhuliste villaste, bukleelõngast kangaste ja muude kergete ja õhuliste villaste kangaste dubleerimisel.
TEHNILISED ANDMED:
 Struktuur (kootud, lausmaterjal, trikotaaž) –
Lausmaterjal
 Pindtihedus (ehk ruutmeetri kaal; g/m²) – 33 g/m²
 Liimitäppide tihedus (points/cm²; dots/ cm²) - 21 dots/ cm²
 Liimiriidele lubatud hooldus – Sobib keemiline puhastus ja pesu 40 °C juures.
 Dubleerimise režiim:
o Temperatuur – 127 °C
o Aeg – 10 s
o Surve – 2,5 N/ cm² flat press
10 N/ cm² continuous press
 Tootja poolt soovitatud kasutusvaldkond – universaalne dubleer mitte-trikotaaž kangastele, eriti kvaliteetsemate üleriiete puhul.
TEHNILISED ANDMED:
 Struktuur (kootud, lausmaterjal, trikotaaž) –
Kootud materjal
 Pindtihedus (ehk ruutmeetri kaal; g/m²) – 36 g/m²
 Liimitäppide tihedus (points/cm²; dots/ cm²) - 76 dots/ cm²
 Liimiriidele lubatud hooldus – lubatud veepesu 95 °C juures, pleegitamine keelatud, lubatud triikimine kõrgel temperatuuril, keemiline puhastus lubatud, trummelkuivatus lubatud.
 Dubleerimise režiim:
o Temperatuur – 127-143 °C
o Aeg – 12-20 s
o Surve – 2-5 bar; 200-500 p/ cm²; 20-40 N/ cm²
 Tootja poolt soovitatud kasutusvaldkond – sobib kasutamiseks väga paljude rõivaste ja materjalide puhul. Sobib nii igapäevaste kui ka kontorirõivaste dubleerimiseks.
TEKSTIILITOOTMISE TEHNOLOOGIA - DUBLEERID #1 TEKSTIILITOOTMISE TEHNOLOOGIA - DUBLEERID #2 TEKSTIILITOOTMISE TEHNOLOOGIA - DUBLEERID #3 TEKSTIILITOOTMISE TEHNOLOOGIA - DUBLEERID #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-08-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor konna_ Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
69
docx

TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Reelika Järv TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISSEJUHATUS Abiks õppimiseks tööstuskauba õppetuses. Referaadi teemaks valisin ma tekstiilikiud sest igapäevaselt puutume kangaga kokku kandes riideid. Kasulik teda mis materjalist on kangas ja tema omapärat, kuidas käitleda pesemisel ja kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud ­ painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. Elementaarkiud - kiud, mis on

Ettevõtlus
thumbnail
15
docx

Sissejuhatus materjaliõpetusse

Lühendite kasutamine tekstiiltoodete märgistamisel ei ole lubatud. Tekstiilkiudude kasutusalad Tekstiilkiudude kasutusalad: · Rõivatekstiilid o Põhimaterjalid mantli-, ülikonna- ja kostüümiriided pluusi- ja kleidiriided pealis- ja aluspesuriide o Abimaterjalid voodririided vaheriided (fliseliin, karvariie, dubleerid jm.) soojendusmaterjalid (vatt, vatiin, poroloon, suled jm.) kaunistusmaterjalid (paelad, pitsid, tüll jm.) rõivaste furnituur (nööbid, haagid, pandlad, lukud, trukid jm.) materjalid detailide ühendamiseks (õmblusniidid, liimid jm.) · Sisustus- ja kodutekstiilid · Tehnilised tekstiilid - tekstiilkiudude põhifunktsiooniks on materjalide tugevdamine, püsivuse andmine,

Materjaliõpetus
thumbnail
62
pdf

BETOONI JA RAUDBETÖÖNITÖÖD

Tabel 3järg Saksa standard DIN 488 IIIS 6 - 28 420 500 Bst 420S IVS 6 -28 500 550 Bst 500S IVN 4 - 12 500 550 Bst 500M Allikas: Betoon ja raudbetoon. Spetsifitseerimine, tehnoloogia, kvaliteet , vastavushindamine, Eesti Betooniühing, Tallinn, 2007 2.2.2. SARRUSE ETTEVALMISTUS J Ä M E S A R R U S Ø > 1 0 M M 1. ÕGVENDAMINE 2. PUHASTAMINE 3. JÄTKAMINE 4. LÕIKAMINE ¾ VARDA LÕIKEPIKKUSE MÄÄRAMINE 450 1800 1800 900 45 0 900 5. PAINUTAMINE

Betoonitööd
thumbnail
62
doc

YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus

YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus Dots. Viia Lepane rühmad 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi mõiste. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) 3. Keemiline ühend. Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavh�

Keemia ja materjaliõpetus
thumbnail
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika
thumbnail
72
pdf

Keemia ja materjaliõpetus (YKI3030) eksami kordamisküsimused ja vastused 2016/2017

Kordamisküsimused 2016/2017 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted.  Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus.  Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted.  Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses)  Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul.  Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Anorgaanilised *Orgaanilis

Keemia ja materjaliõpetus
thumbnail
36
pdf

Müüritiste ladumine

7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a­ ehituspaekivi, b ­ tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c ­ klombitud soklikivi, d ­ normaalmõõtmetega tellis, e ­ moodultellis, f ­ pilutellis, g - kärgtellis Joonis 7.2 Müüritise struktuur: a ­ kiv

Hooned
thumbnail
44
doc

Mulla eksam

Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · kliima, · reljeef,

Mullateadus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun