TEINE MAAILMASÕDA (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis hõivati Saksamaa poolt II maailmasõja käigus 1939-1941?
Kuidas kasutas Nõukogude Liit ära II maailmasõja algust 1939 aastal ?
Missugune oli Itaalia roll Saksamaa liitlasena II maailmasõjas?
Miks kaotas Saksamaa II maailmasõja?
Kuivõrd tulenes ii maailmasõda I maailmasõja järel lahendamata jäänud probleemidest?
Millised riigid või territooriumid Euroopas hõivas Saksamaa Teise maailmasõja algul?
Millal toimud kes osalesid ja mida otsustati Teherani konverentsil?
Kuidas kasutas NSV Liit ära Teise maailmasõja algust?
Milles seisned Atlandi harta tähtsus?
Kuidas käitusid sakslased okupeeritud maades?
Miks kaotas Saksamaa II maailmasõja?
Kuivõrd tulenes ii maailmasõda I maailmasõja järel lahendamata jäänud probleemidest?
Millised riigid või territooriumid Euroopas hõivas Saksamaa Teise maailmasõja algul?
Millal toimud kes osalesid ja mida otsustati Teherani konverentsil?
Kuidas kasutas NSV Liit ära Teise maailmasõja algust?
Milles seisned Atlandi harta tähtsus?
Kuidas käitusid sakslased okupeeritud maades?
Miks kaotas Saksamaa II maailmasõja?

Lõik failist

Aastad 1939-1945
TEINE MAAILMASÕDA(01.09.1939-02.09.1945)
1.II maailmasõja eeldused/põhjused

Sks kaotused I MS+alandused, repsressioonidSks kättemaksu soov Versaille`i ebaõiglase süsteemi pärast Sks vastu.
It tahab Vahemere piirkonda enda mõju alla saada. It pole ka koheldud võrdväärselt võrreldes teiste riikidega, It-l puuduvad asumaad võrreldes teiste riikidega.
Hisp kodusõda-II MS eelproov
Jaapan tahab Vaikse ookeani piirkonda oma võimu alla saada
NSVL -l maailmarevolutsiooniideed
Rahvaste liidu suutmatus oma ül täitmisel, et tulnud rahu tagmisega toime
USA hoidis distantsi
Müncheni kokkulepe. Lääneriikide lepituspoliitikajulgustab Hitlerit üha suuremaid nõudmisi esitama
MRP 23.08.1939 sillutab Sks-le teed II MS

2. Saksamaa sõjalised okupatsioonid 1939-1941(Sks edu)

01.09 1939 alustab sõda Poola vastu
1940 kevadel suurpealetung Taanile, Norrale, kes alistuvad mõne tunniga
10.05.1940 pealetung Belgiale, hollandile, Luxemburgile, Prantsusmaale
24.06.1940 Pr kapituleerubpidi maksma hüvitist Sks-le, sõjaväe piiriks 100 000 meest, kaotab territooriumeid ka It-le
Õhu- ja meresõda inglismaa vastu, et hävitada sõjamajandulikku võimsust, purustada Ingl ei õnnestu
1941 okupeerib Jugoslaavia
22.06.1941 alustab ootamatut, reeturlikku sõjategevust NSVL vastu Poola juures.esimeste tundidega sõidavad tankid segi lennuväljad, kus asub NSVL hea sõjavärustus
Vägede rünnakud jagunevad 3 suunda:Baltikumi, Valgevene, Ukraina alade juurest
Edukas rünnak Ukrainale ja edasi lõunapoolsematele aladele
1940 sügisel Kolmikpakt Jaapani ja Itaaliaga, millega lubati üksteist toetada
Armeegrupp Nord tungis peale Leningradile( Leningradi blokaad), vallutada ei õnnestunud
Armeegrupp Mitte liigub Moskva peale, 1941 Sks vägede edasiliikumine pannakse seisma, põhjused: hobused harjunud head toitu sööma, headel teedel käima-NSVL aladel teed sitad, toitu pole. Talv-erakordselt krõbe talv. Sõduritel pole vastavat riietust , varustust, teeb liiga külm neile, tehnika hakkas üles ütlema külmaga(NSVL oli õppinud toime tulema ). Inim. Ja materjaliresursside vähesus…

3. NSVL 1939-1940

30.11.1939 tungisid Soome, Talvesõda(1939-1940)12.03.1940 rahulepingS. pidi loovutama Karjala ja Hanko ps(NSVL sõjabaasid sinna)S. iseseisvus siiski säilib
17.03.939 tungisid väed Poolavägivallapoliitika. NSVL ja Sks vahel sõprusleping(28.09.1939), P. kui riik kaotati, alad jagati 2 riigi vahel
1939 sept, okt baaside leping Balti riikidega
1940 juunis Balti riikide okupeerimineNSVL väed riiki, kohaliku valitsuse kukutamine , liitmine oma valdustega
1941 suvesõda(see vist see, et Sks ründas NSVL)
1940 võttis Rumeenialt ära Bessaraabia

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

64 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

crazyplix14 Õppematerjali autor

Aastad 1939-1945

teine maailmasõda talvesõda balti riikide okupeerimine jaapan ründab pearl harborit jaapani kapitulatsiooniakt atlandi harta stalingradi lahing el-alameini lahing midaway merelahing kurski lahing teherani konverents jalta konverents potsdami konverents normandia dessant euroopa vabastamine

Sarnased õppematerjalid

doc

II Maailmasõda

nov 1942 alustasid Nõukogude väed pealetungi ja piirasid sisse Saksa armee. Üritused varustada armeed, toiduga õhust ja murda sisse ebaõnnestusid. Lahingud kestsid mitu kuud veel ja 2. veebruar 1943 sakslased kapituleerusid. Sakslased kaotasid ligi 300 000 meest ning arvukalt sõjatehnikat. Sakslased said hoobi, millest nad toibuda ei suutnud. El-Alameini lahing: nov 1942 mai 1943. Suurbritannia ja USA väed sundisid Saksamaa-Itaalia väed alistuma.(Põhja-Aafrikas) Midway: 42 a teine pool, ameeriklased saavutasid võidu jaapanlaste üle, USA hakkas tasapisi vallutatud alasid tagasi võitma.( Vaikses ookeanis) Normandia dessant: 6. juunil 1944 avati liitlaste (USA, Inglismaa, Kanada, Poola) dessandiga Põhja-Prantsusmaal teine rinne. Saksa väed ei jõudnud piisavalt kiiresti reageerida ja suve lõpuks varises Saksa kaitse kokku. Koalitsiooni väljakujunemine: 14. augustil 1941 sõnastasid W. Churchill (Inglise peaminister) ja F. D. Roosevelt (USA president) Atlandi harta

Ajalugu

docx

TEINE MAAILMASÕDA - lühikokkuvõte

Eesmärk: rünnata Poolat. Pärast I MS anti Poolale Poznani ja Gdanski piirkond, mis võeti ära Saksamaalt (Poola koridor). Seekord otsustasid lääneriigid Poolale sõjalist abi osutada. Lepingud ja paktid:1922 Rapallos Vene ja Saksa leping diplomaatiliste ja kaubanduslike suhete kohta. 1936 Sks ja Jp Kominterni vastane pakt(Antikomintern). Sellega liitusid hiljem veel mitmed riigid.1936 Pr+NSVL vastastikuse abistamise leping. MRP 23.08.1939 mittekallaletungileping NSVL+Sks; erapooletus kui teine mõne kolmanda riigiga sõtta astub; Sks oli paika pannud Poola ründamise aja ja tahtis teada NSVL seisukohta-Hitler oli nõus kokkuleppele jõudmise korral osa Poolast Venemaale andma; salaprotokoll, millega jagati Ida-Euroopa: Saksale Poola lääneosa ja Leedu, NSVL-le Poola idaosa, Eesti, Läti, Soome ja Bessaraabia (Moldova). Kasulikkus-Sks: võis julgelt rünnata Poolat, Vnm sai kergemini ka SB ja Pr vastu seista, Vnm jäi Sks vallutuste puhul neutraalseks. Vnm: võis laiendada läände

Ajalugu

doc

II Maailmasõda

24 Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine. Eesti-Läti-Leedu blokeerimine 1940, riigid on kaotanud iseseisva riigi tunnused, ametisse määratakse uus valitsus. 1940. Balti riikide annekteerimine (liitmine NSVL-ga) Sõjategevus Sx-ga (1941 1945): 25 22. juuni 1941 Sx väed ületavad NSVL piiri (Suur Isamaasõda) 26 Venemaa vastu alustavad sõda ka Rumeenia, Itaalia, Soome (Jätkusõda), Slovakkia ja Ungari 27 NSVLi tähtsuselt teine linn, Leningrad, oli sakslaste poolt ümberpiiratud 1941. aasta sügisest 1944. aasta jaanuarini nn. Leningradi blokaad. 28 Punaarmee kannab tohutuid kaotusi(ainuüksi vangi langes 3,5 mln meest), kuid esimesest ehmatusest toibunud, tugevneb, samal ajal kui sx edasiliikumine muutub raskemaks. 6. dets 1914 alustab Punaarmee Moskva all vastupealetungi. Suure vaevaga suudetakse rõnnak peatada ja olukord stabiliseerida

Ajalugu

docx

TEINE MAAILMASÕDA

Ajalugu TEINE MAAILMASÕDA 2. Pane ajaliselt õigesse jrk. · Austria liitmine Saksamaaga 1938, märts · Müncheni kokkulepe 1938, september · Tsehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt 1939, märts · Molotov-Ribbentropi pakt 1939, august 23. · Saksamaa kallaletung Poolale, II MS algus 1939, september 1. · Talvesõja algus 1939, november · Saksamaa kallaletung NSVL-le 1941 · Teise rinde avamine Euroopas 1944 · Saksamaa tingimusteta kapituleerumine 1945, mai · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945, august 3. Õige aastaarv · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945 · Teise rinde avamine Euroopas 1944 · Talvesõja algus 1939 · Saksamaa kapituleerumine liitlastele 1945 · Teherani konverents 1943 · Potsdami konverents 1945 · Kurski lahing 1943 · Midway lahing 1942 · Prantsusmaa kapituleerumine Saksamaa ees 1940 · Moskva lahing 1941 4. Märkige sündmus, mis toimus · 01.09.1939 II MS algus

Ajalugu

doc

II maailmasõda - õppematerjal

võimaldanud vastavalt maailmarevolutsiooni ideedele allutada kogu Euroopa. Teiseks lepingu põhisuunaks oli kaotada puhverriikide tsoon Saksamaa ja Nõukogude Liidu piiride vahel. Selleks, et oleks võimalik rünnata Saksamaad, kui see on hõivatud Lääne-Euroopas ja keerab Nõukogude liidule selja. Samad huvid, kuid vastupidises suunas ja kaugemas perspektiivis olid ka Saksamaal. Vastavalt Molotovi-Ribbentropi paktile ja selle salajases lisaprotokollis kokkulepitule algas 1. septembril 1939 Teine maailmasõda, kuigi sellel ajal seda veel mujal kui Moskvas nii ei nimetatud. Läänemaailm nimetas seda SaksamaaPoola sõjaks. Samal päeval (1. septembril) pidi vastavalt lepingule ründama Poolat ka Nõukogude Liit, kuid Stalin teatas, et tema väed ei ole rünnakuks valmis. Kuna Nõukogude Liit ei rünnanud Poolat 1. septembril nagu vastavalt lepingule pidi, sai Saksamaast Teise maailmasõja vallapäästja ülejäänud maailma rahvaste silmis, mis oligi Moskva poliitika eesmärk.

Ajalugu

docx

II maailmasõda kokkuvõte

4) El Alamein 1942, saksamaa ja läänneliitlased ( suur B + usa) (saksamaa uus pealetung ebaõnnestub, saksmaa sunnitakse taandumisele) 5) Midway 3,4 juun 1942 jaapan-usa (jaapan alustab taandumist, taganemis periood 6) Normandia 7) D-day 1943. aasta novembris ja detsembris toimunud Teherani konverentsil otsustati teise rinde avamine Lääne-Euroopas, mis tähendas Saksamaa ründamist Normandia kaudu Normandia dessant (D-Day, teine rinne, teise rinde avamine) Liitlasvägedel õnnestus 1944. aasta septembriks vabastada Prantsusmaa ning liita see jälle ühtseks riigiks. 8. mail 1945 Saksamaa kapituleerus tingimusteta. Lepingud ja konverentsid 1) Atlandi harta, 14.august 1941 , Usa, roosevelt, SB Churchill *riigid ei otsi omakasu rahvusvahelises riiklikus poliitikas *taastatakse II MS eelne poliitiline korralds ja piirid *rahval õigus valida valitsusvorm *saksamaa ja tema liitlaste purustamine

Ajalugu

docx

Teine maailmasõda konspekt

Teises maailmasõjas hukkus ligikaudu 55 miljonit inimest, haavata sai 35 miljonit ning ligikaudu 3 miljonit inimest jäi teadmata kadunuks. 2. Sõja ohvrite hulgas kasvas tsiviilelanike osakaal (põhjuseks massirepressioonid, holokaust, strateegiline pommitamine, aatomipommirünnakud jne). 3. Sõjakulusid on hinnatud 1500 miljardile dollarile. 4. Kiirenes teaduslik-tehniline areng. 5. Muutus Euroopa poliitiline kaart – likvideeriti enne Teist maailmasõda eksisteerinud riike (nt Eesti, Läti, Leedu) ning nihutati oluliselt riigipiire Euroopas ja teistel mandritel. 6. USA majanduslik ja poliitiline positsioon maailmas tugevnes. USA muutus demokraatliku läänemaailma liidriks. 7. Vastavalt 1945 San Franzisco konverentsi otsustele loodi ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon), mille ülesandeks sai rahu kindlustamine maailmas (vt ka õpik lk.36). 8

11.klassi ajalugu