50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 35 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
50 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
artiviira
Õppematerjali autor
VÕS § 292 lg1 kohaselt peab üürniku kohustus kõrvalkulude tasumiseks olema eraldi kokku lepitud, kui vastava kokkuleppe puudub piirduvad üürniku kohustused tasu osas üksnes üürimaksmisega. See aga tähendab üürileandjale kohustust tasuda saadud üüri arvelt ka asjaga seotud kõrvalkulud. Kõrvalkuludeks on ennekõike tasu asja kasutamisega seotud üürileandja või kolmanda isiku teenuste või tegude eest. Üürileandja saab nõuda ennekõike selliste kõrvalkulude tasumist, mis on seotud asja kasutamisega. Praktikas on üüritud asjaga seotud kõrvaluludeks ennekõike kommunaalmaksed, tarbitud vesi ja soojus jne. Vaieldav on kindlustusmaksete tasumine kõrvalkuludena. VÕS § 292 lg 2 tuleneb oluline üürniku õigus, mida tasuks rakendada, kui tekib kahtlus kõrvalkulude õigsuse suhtes.
4. Õigus informatsioonile peab olema piisavalt informatsiooni valiku tegemiseks Tänapäeval põhilised tegutsejad kodanikuühendused. Consumers International koosneb erinevate riikide esindajatest. Tarbija on tänapäeva ühiskonnas amatöör ta ei tunne kaupu ja teenuseid (need on tehniliselt järjest keerulisemad ja kaugemad). Standardvarustus inimesel on teatud nägemus, mis neil peab olemas olema, et elus hakkama saada (õpik lk 27) Tarbijaõiguste kujunemine Tänapäeval teenuste ja kaupade tarbijaturu iseloomulikud jooned: 1. Suurte multinatsionaalsete korporatsioonide osatähtsuse kasvamine paljudel maailma turgudel ja konkurentsi vähenemine 2. Tooted ja teenused muutuvad tehniliselt järjest keerulisemaks, kaupu turustatakse valmispakendis 3. Masstootmise, -tarbimise, -turustamise domineerimine tarbijatoodete turul 4. Ettevõtjad on suhteliselt hästi ühinenud erialaliitude ja muude huvigruppide kaudu,
Töövõtugarantii ja teenindusest teatamise kohustus (VÕS § 650) Töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi (kohaldatakse VÕS §-des 230 ja 231 sätestatut). Tarbijatöövõtulepingu puhul võib tellija mõistlikult eeldada tehtud töö kasutamise, korrashoiu või parandamisega seotud teenuste olemasolu ja töövõtja ise neid ei osuta, peab töövõtja töö tellijale üleandmise ajal ja tellija nõudmisel ka pärast seda andma piisavalt teavet teenuste kasutamise võimalustest. Töö lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab töö valmimisest. Kui tellija on kohustatud töö vastu võtma, siis algab nõude aegumistähtaeg töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Uue töö
mõeldakse sätete kohaldamist analoogia alusel ehk võimalikus ulatuses ning mõistlikul viisil. ○ Nt õiguste puhul ei saa kohaldada ülevaatamise kohustust ja juhusliku hävimise (§ 214, 219) Müügilepingu eristamine sarnastest lepingutest ● Müük ja kinge; müük ja vahetus; müük ja krediidileping; müük ja teenuse osutamine ● Müügilepingu eristamine teenuse osutamise lepingutest võib tekkida probleemiks juhul, kui müügilepingu esemeks on asi, mille teine pool alles kohustub valmistama ning tasu eest võõrandama. ● Müügilepingu eristamine tarbijalemüügilepingutest on oluline, sest kasutame eri sätteid – § 237 sätted on imperatiivsed ● Tarbijamüügilepingu esemeks on alati vallasasi! ● Kuidas teha kindlaks, kas suurem osa kohustustest seotud töö tegemise või muu teenuse osutamisega?
........................................................................13 2.4.2. Ülalpidamisleping........................................................................................................13 2.5. Kompromissileping.............................................................................................................13 2.6. Seltsinguleping....................................................................................................................13 2.7. Teenuste osutamise lepingud..............................................................................................14 2 2.7.1. Käsundusleping............................................................................................................14 2.7.2. Töövõtuleping..............................................................................................................14 2.7.3
edastatakse sidevahendi abil. (2) Sidevahendi kasutamiseks loetakse iga viisi, mis võimaldab teineteisest eemalviibival tarbijal ja pakkujal korraldada läbirääkimisteks ja lepingu sõlmimiseks vajalikku teabevahetust, eelkõige telefoni, raadio, arvuti, faksi või televisiooni kasutamist, adresseerimata või adresseeritud trükise, sealhulgas kataloogi või tüüpkirja toimetamist tarbijani ja tellimislehega reklaami ajakirjanduses. (3) Sidevahendi abil sõlmitud finantsteenuse osutamise lepinguks loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavat lepingut investeerimisteenuste ja fondivalitsejale lubatud teenuste osutamiseks ning krediidiasutustele lubatud tehingute tegemiseks, samuti kindlustuslepingut ning teenuse osutamist maksekäsundi alusel. Isikute paljusus võlasuhetes- Lepingu ühel või teisel poolele või ka mõlemal poolel võib olla enam kui üks isik. Seda nimetataksegi isikute paljususeks
pacta sunt servanda). Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega. Leping on mitmepoolne tehing. Leping on vastastikuste tahteavalduste kaudu saavutatud kokkulepe teatud õigusliku tagajärje tekitamiseks. Lepinguid on kolme tüüpi: Tsiviilõiguslikud lepingud Haldusfunktsioonide täitmise lepingud Avalikõiguslikud lepingud Lepingute liigid tulenevad võlaõigusseadusest Võõrandamislepingud Kasutuslepingud Kindlustuslepingud Toetamislepingud Kompromisslepingud Seltsingulepingud Teenuse osutamise lepingud Lepingu sõlmimisel kehtib lepinguvabaduse põhimõte, st seda, et pooled võivad sõlmida igasuguseid lepinguid. Lepinguvabaduse elementideks on: Vabadus otsustada kas leping sõlmida;
kliendilt. Faktooringuvõlgnik võib kliendipoolse lepingu rikkumise puhul siiski nõuda faktoorilt raha tagastamist, mis nõude alusel faktoorile oli makstud, ulatuses, milles faktoor: 1) ei täitnud kohustust selle nõude osas faktooringu kliendile makse tegemiseks; 2) tegi makse faktooringu kliendile ajal, mil ta teadis või pidi teadma, et faktooringu klient on rikkunud müügi- või teenuse osutamise lepingut. 9. Rendileping Rendilepingu järgi kohustub rendile andja andma rentnikule vara ajutiseks kasutamiseks tasu eest. Rendisuhte puhul kasutab üks isik (rendile võtja ehk rentnik) lepingu alusel tasu eest teisele isikule (rendile andjale) kuuluvat vara. Tunnused: 1. vara antakse valdusse ja kasutusse, omand üle ei lähe. Vara kasutamise alus on võlaõiguslik, see eristab rendisuhet kasutusvaldusest; 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid