Jookide serveerimine Joogid on alati olnud toidulaual tähtsal kohal. Neid serveeritakse nii kuumalt kui ka külmalt. Joogid erinevad mitmeti: koostisosade, valmistusviisi ja ka populaarsuse poolest. Kodus peaks rohkem valmistama mitmekesisemaid jooke, mida tänapäeval pakutakse ka juba valmiskujul. Kohvi võib valmistada mitmesuguseid erinevaid. Lisada võib likööri, viskit, konjakit või teisi kangeid alkoholseid jooke ja vahustatud rõõska koort. Alkoholiga kohvi serveeritakse spetsiaalsest klaasist. Võimalusel soojendatakse klaasi, klaasi põhja pannakse teelusikatäis pruuni või valget suhkrut, lisatakse alkohol ja valatakse kohvi peale. Ning lõpuks lisatakse vahustatud koor, peale võib raputada kohvi- või shokolaadipulbrit. Piima, keefiri, hapupiima ja hapendatud petti võib kasutada nii iseseisva kui ka toitvate ja karastavate,ning ka magusate ja soolaste jookide valmistamiseks
Joogietikett joogid joogid külmad kuumad alkohoolsed: mittealkohoolsed -lahjad -kanged Alkoholisisaldus Lahjad joogid Alkoholi % Õlled .4-6 Lahjad veinid .6-12 Kanged veinid .11-17 Koore- ja munaliköör 15-22 Kanged joogid Alkoholi % Piiritus .95,5-96,8 Viin .38-58 Konjak ja brändi .40-45 Rumm .45-75
Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja kaubanduse osakond Käty Kivirand JOOGIKLAASIDE SORTIMENT Iseseisevtöö Juhendaja: Mets Sirje Grupp: MY08 Tartu 2010 1. Grogiklaas - on soodaveega segatud alkohoolsete jookide joomiseks(nt. Moijtto) 2. Õlleklaas - on mõeldud õlle joomiseks. - Kui ka on olemas plinkiv õlleklaas: See on täismõõtmetes moodne kitsas õlleklaas. - Tal on 4 erinevat vilkumisreziimi, mida on kerge vahetada lihtsalt nupule vajutamisega. - Ideaalne igasugustel koosviibimistel ja pidudel kasutamiseks. 3. Veinipokaal - Punase veini pokaal on kujult samasugune, aga suurem valge veini pokaalist. Mida tumedam on punase veini rant veepiiril, seda parem on vein. Veiniklaasi hoitakse ainult klaasi jalast.
kas laua ääreni või on umbes 1-2 cm sellest eemal · Leivataldrik kaetakse praetaldrikust vasakule ja asetatakse praetaldriku suhtes sümmeetriliselt · Söögiriistad asetatakse üksteist 1cm kaugusele · Joogiklaasid paigutatakse praetaldriku keskkohast paremale Roogade serveerimisviisid *Taldrikuteenindus lihtne, ka ameerika moodi *Vaagnateenindus ringipakkumine, ka prantsuse moodi. *Teenindamine abilaualt või spetsiaalselt kärult ka inglise moodi *Koduses stiilis serveerimine ehk perelõuna, ka vene moodi *Toitude serveerimine ühelt suurel laual *Toitude serveerimine kandikul või kärul Toitude ja jookide serveerimine *Serveerida joogid enne toitu. *Serveerida külm toit enne kuuma toitu. *Portsjoneeritud toidud serveeritakse paremalt poolt. *Pöial ei tohi puutuda taldriku pealispinda. *Toiduportsjon asetatakse sööja ette nii, et põhiroog jääb kella 4-5 vahele. Kartulid jäävad vasakule, köögivili jääb paremale.
8. Toitlustusteeninduse alused 203 Kliendikeskne teenindus toitlustuses 203 Teeninduse liigid 206 Toitlustusteenindajale esitatavad nõuded 208 Ettevalmistustööd teenindamiseks 211 Ruumide ja laudade kaunistamine 221 Roogade ja jookide serveerimise tehnika 223 Erinevate roogade serveerimine 230 Klientide teenindamise protsess 242 Selvelauad 248 Catering-teenus 260 9. Töökorralduse alused toitlustuses 263 Teenindusruumid ja teenindusprotsess 263 Töökorralduse põhimõtted teenindussaalis 265 Saalitöö korraldamine, tööde järjekord ja
Liisi Vaasa suurus jalgadega klaasid või ilma jalgadeta värvus kuju Üldklaas ehk joogiklaas on piima, kalja, vee, mahla, gaseeritud jookide, aga ka õlle joomiseks. Õlleklaas on õlle joomiseks Punase veini klaas on punaste veinide joomiseks. Valge veini klaas on valgete veinide ja kangestatud veinide joomiseks Serriklaas on kangestatud veinide joomiseks. Sampanjaklaas on vahuveini ja sampanja joomiseks. Napsiklaas on kangestatud alkohoolsete jookide joomiseks Aroomiklaas on tugevalõhnaliste jookide, nagu konjak ja brändi, joomiseks On the rocks klaas on jääga pakutavate alkohoolsete jookide serveerimiseks, aga ka kohviga või alkohooliga koos pakutava vee joomiseks. Veeklaas on gaseeritud või gaseerimata vee, aga ka kohviga või alkohooliga koos pakutava vee joomiseks Mahlaklaas on kuuma mahlajoogi ja tee joomiseks.
BAARITÖÖ Baar- väike restoran või kohvik, kus on kõrge lett ja selle äärtes pukkistmed. Baar tuleb sõnast barrier,mis tähendab barrikaadi. Kokteil- lühike segujook. Kokteil on segatud jook. Serveeritakse kokteiliklaasist (6 cl), ei ole pikendatud, alkoholivaba jooki sisaldab kokteil vähem kui alkohoolset jooki. Väike kokteiliklaas, suur kokteiliklaas valik oleneb sellest, kui palju jooki retsepti järgi valmistad (loe cl kokku). Erinevus segujoogist: Segujoogis on ülekaalus alkoholivaba jook, jook on tavaliselt pikk (pikendatud alkoholivaba joogiga, näiteks vesi, soodavesi, toonik, mahlad). Ajaloost 1806 The Balance ajakiri avaldas kokteili definitsiooni: kokteil on joovastav jook, mis koosneb erinevatest alkohoolsetest jookidest ja mida segades bitterite ja teiste lisanditega saame märkimisväärse dringijoogi. 1862 ilmus esimene kokteiliraamat Jerry Thomas sulest
BAARITÖÖ Baar- väike restoran või kohvik, kus on kõrge lett ja selle äärtes pukkistmed. Baar tuleb sõnast barrier,mis tähendab barrikaadi. Kokteil- lühike segujook. Kokteil on segatud jook. Serveeritakse kokteiliklaasist (6 cl), ei ole pikendatud, alkoholivaba jooki sisaldab kokteil vähem kui alkohoolset jooki. Väike kokteiliklaas, suur kokteiliklaas valik oleneb sellest, kui palju jooki retsepti järgi valmistad (loe cl kokku). Erinevus segujoogist: Segujoogis on ülekaalus alkoholivaba jook, jook on tavaliselt pikk (pikendatud alkoholivaba joogiga, näiteks vesi, soodavesi, toonik, mahlad). Ajaloost 1806 The Balance ajakiri avaldas kokteili definitsiooni: kokteil on joovastav jook, mis koosneb erinevatest alkohoolsetest jookidest ja mida segades bitterite ja teiste lisanditega saame märkimisväärse dringijoogi. 1862 ilmus esimene kokteiliraamat Jerry Thomas sulest
1. Teenindamismeetodid Serveerimine saksa moodi Saksapärase teenindamise all mõistame teenindamist lauas/nõude ja söögi lauale toomist. Taldrik asetatakse külalise ette paremalt poolt. Vaagnad ja kausid asetatakse lauale tema käe ulatusse. Lihavaagen asetatakse kahvlist vasakule, teised nõud magustoidulusikast ülespoole. Külaline teenindab end ise. · Serveerimine Ameerika moodi Ameerikapärase teenindamise all mõistame toidu taldriku peal lauale toomist. Toit pannakse taldrikule köögis ja ettekandja asetab selle külalise ette paremalt poolt. Serveerimine Inglise moodi Inglisepärase teeninduse all mõistame teenindamist serveerimislaualt (guéridon). Toidud asetatakse köögis serveerimisnõudesse. Peatoitu näidatakse külastajale ja asetatakse kuumalusele. Road pannakse serveerimislaual taldrikutele. Töötatakse mõlema käega.
hästi tasakaalustatud, siis on ka õiget veini kergem leida. Õnnestunud valiku korral toetavad toit ja vein teineteist, aidates erinevatel maitsetel paremini esile tõusta. Olulise tähtsusega on ka temperatuuride sobivus. · Külma toidu juurde serveeritakse kerget jahutatud veini, vastasel juhul varjutab viimane toidu lõhna ja maitse. Ka külma toiduga serveeritavat täidlasemat veini tuleks jahutada. · Vürtsikate toitudega sobivad poolkuivad ja puuviljased veinid, milles on vähem happeid ning mõruaineid. Mida vürsisem on toit, seda madalama happesusega peab olema vein, vastasel juhul tundub toit tuliselt teravamaitselisena. · Toidu vürtsikust ning soolasust pehmendab veini magusus. · Toidu soolasust aitavad edukalt taandada ka kerged hapukad veinid ning noored suure tanniinisisaldusega punased veinid, mis sobivad eriti hästi kokku soolaste juustudega.
· Kääbusapelsin shokolaadis · Valgehallitusjuust shokolaadis · Sinihallitusjuust shokolaadis Joogid : · Kohv, tee · Aperitiiv Sours liköör, mineraalvesi · Vein Georges Duboef Fleur, valge · Vein Georges Duboef Fleur, punane · Mineraalvesi Vichy Classque · Lauavesi Everin · Apelsinimahl NÕUD: 1. Suupistetaldrikud 16 ( 8 soolase , 8 magusa jaoks) 2. Riistad: suupistenuga 16 , suupistekahvel 16 3. Klaasid: ( klaasihoidjad, taldriku külge 8 ) , mahlaklaasid 8 , punaseveini klaasid 4 ,valgeveini klaasid 4, shampuse pokaalid 4 , veeklaasid (jalaga), kohvitassid 4 4. Serveerimisvahendid : kannud , kandikud , paberist salvrätid ( korvis) Kaunistused lauale ja ruumile: Laud kaetakse linaga mis ulatud peaaegu põrandani. Kuna tegemist on lastesünnipäevaga pannakse , lauale ja kardinatele lasteteemalised dekoratsioonid . Lauale lisatakse küünlad ja lilled.
Individuaalne teenindusviis-kelner tegeleb oma laudades istuvate klientidega algusest lõpuni;võtab tellimuse ja täitab selle ja arveldab. Paarisviisiline teenindusviis-ühes töötsoonis 2 kelnerit;kelnerid kokkuleppel jagavad töökohustusi. Meeskondlik teenindusviis-vanemkelner juhib 3-4liikmeliste kelnerite meeskonda;vanemkelner organiseerib aktiivset tööd söögisaalis. 3. Restoraniteenindajate tüüpkohustused Kelner- · roogade ja jookide serveerimine ( kandikult: vasakus käes nii, et sõrmed välja sirutatud, õla kõrgusel , vaagnalt: tõstab toite taldrikule, enne serveerimist näitab seda ) · Klientidega suhtlemine · Puhaste nõude poleerimine · Kasutatud nõude koristamine · Tuhatoosi vahetamine · Laudade pühkimine · Laudlinade vahetamine Administraator- · Vastuvõtt · Lauda juhatamine 4. Serveerimisviisid
Margarita 1921-st aastast kokteili klassik. Iiri kohvi mõtles 1952-l aastal välja lennuvälja baarmen külmetavale ameeriklasele. Baari sisustus, seadmed ja töövahendid 1. Sheiker ehk raputi: 3 osa- roostevabast terasest (nõu, nupp, sõel). 2. Bostoni sheiker- kaheosaline, alumine osa roostevabast terasest, ülemine osa klaasist. 3. Seguklaas- segujookide valmistamiseks, mida peab segama jääga. Siit klaasist ei jooda vaid selles tehakse jook valmis ning kurnatakse sobivasse klaasi. 4. Baarisõel- spiraaliga, seguklaasi juures jää vältimiseks. 5. Baarilusikas- pika varrega, 25 cm, maht 5 ml. Segujoogi segamiseks, ei anta kliendile. 6. Kokteilisegaja, segamisaeruke. Sellega segab klient ise oma jooki; kaunistus. 7. Jäänõu- metallist, plastmassist või klaasist. 8. Metallist mensuurid (2, 4, 8 cl). Mõõtenõu. 9. Jäälusikas ja jäätangid jääkuubikute tõstmiseks. 10. Sidrunipress. 11. Noad. 12
Buffet - laud Sandra Taniel Helen Antsmaa 24.11.09 Kehtna 2009 Buffet laud (Rootsi laud) Buffet lauas serveeritakse toidud ja asetatakse nõud ning söögiriistad ühele või mitmele lauale, mille ääres ei sööda. Need lauad kaunistatakse, road serveeritakse suurtel vaagnatel või kaussides. Söömiseks kaetakse eraldi lauad, mis võivad asuda ühes või mitmes ruumis. Buffet laud (Rootsi laud) Buffet lauana võib katta hommiku-, lõuna- ja õhtusöögilaua, samuti kohvi- ja teelaua ning vastuvõtulaua. Buffet laua menüüs võivad olla külmad ja kuumad eelroad, pearoad, vaheroad, järelroad, kuumad joogid, karastavad joogid, alkohoolsed joogid. Buffet laud (Rootsi laud) Kõik road ja joogid buffet lauas pannakse üheaegselt lauale. Roogade juurde on paigutatud ka vastavad sööginõud ja riistad. Sööja valib oma maitse järgi roakäigud ja nende järjestuse. Buffet laudu võib katta nii siseruumides kui ka vabas õhus.
4 · "Kokteil" - kell 17 19 - kestus 2 tundi - seistes - külmlaud - alkohoolsed joogid ja kokteilid · Fursettvastuvõtt - seistes - rikkalikult külmi suupisteid - rikkalikult jooke - lõpuks kohv, konjak, sampanja - tihti ka kontsert · Soolaleivapidu · Aiapidu · Vastuvõtt lastele · Kellaviietee - päevane - mitteametlik - korraldavad tavaliselt naised · Jour fixe /zur fi:/ (lahtiste uste päev) - regulaarselt toimuv, kui kutse saadetud sügisel, siis kehtib kevadeni
kokku aurutamisel). Täismahl ei lisata suhkrut ega lisaaineid. Eestis valmistatakse peamiselt kontsetreeritud mahlast. Nektarid Täismahla sisaldus on 25 50 % ülejäänud on vesi ja suhkur, sidrunhape. Looduslikud värvained konservandid ja antioksüdandid. Mahlajoogid Mahla sisaldus on alla 25 %. Karastusjoogid apelsinimaitselised - Fanta, sidrunimaitselised sprite, coca-cola, greibimaitselised laimimaitselised toonitud Fanta ja coca-cola valmistamisel eestis segatakse jook konsertraadist, veest, süsiihappegaasist. Kali Kali on käärimisel teel saadav alkoholivaba jook, mis on valmistatud punastest rukkilinnastest, suhkrust ja veest. Eestis müügil olevad pudelijoogid ei ole kaljad vaid on kalja ja linnasemaitselised karastusjoogid. Energiajoogid On vitaminiseeritud, sisaldavad tauriini ja mõjutavad soodsalt ainevahetust, ergutavad kesknärvisüsteemi. Red bull, red energi,
......................... 12 9. austrite või melonikahvel.............................................................................. 12 10. kalakahvel................................................................................................... 12 11. salatikahvel................................................................................................. 12 12. praekahvel.................................................................................................. 12 3. Serveerimine.................................................................................................... 14 3.1 Roogade pakkumisjärjestus.........................................................................16 4. Erinevate toitude serveerimine........................................................................16 4.1 Liha............................................................................................................. 16 4.2 Pagaritooted........................................
Rakvere Ametikool Aveli Int MT11 Veinid Referaat Juhendaja:Terje Tiimus Rakvere 2013 1. 2. Sissejuhatus Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 7 15%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. Eestis kasutatakse veinide kasutamiseks peale viinamarjade ka õunu ja sõstraid. Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Uues Maailmas (Californias, Austraalias, Tsiilis, Lõuna-Aafrikas jts.) panid veinitootmisele aluse Vana Maailma kolonistid. Vana Maailma traditsioonilised veinimaad on
suur tulede ja kaunistustega ehitud kuusk, mille all on kingitused. Ümmargustel laudadel on valged laudlinad, punased volditud riidest salvrätid, igal laual on valged Jõulutähed ja põlevad küünlad. Pearoa taldrikud 60tk (süüakse kõiki toite, v.a magusat) Leiva taldrikud 60tk (leiva söömiseks) Koogitaldrikud 60tk (süüakse magustoite) Alustaldrikud 120tk (kohvi ja tee alustaldrikud) Vee ja -morsi alused (morsi ja vee alla) Vee ja- morsi klaasid 60tk (vee ja morsi joomiseks) Punase veini pokaalid 60tk (punase veini joomiseks) Valge veini pokaalid 60tk (valge veini joomiseks) Teetassid/ kakaotassid 120tk (tee ja kakao joomiseks) Kohvitassid 60tk (kohvi joomiseks) Vee ja morsi klaasid 60tk (vee ja morsi joomiseks) Pearoa noad 70tk (toidu söömiseks) Pearoa kahvlid 70tk (toidu söömiseks) Koogikahvlid 70tk (magustoidu söömiseks) Dessertlusikad 180 tk (kohvi, tee, kakao jaoks) Võinoad 60tk (või määrimiseks)
Keset õhtupoolikut tekib vajadus asjatoimetused pooleli jätta ja minna ,,kohvi ja kooki" otsima. Õhtusööki kutsutakse Abendbrotiks (õhtuleib). Tavaline õhtusöögiaeg on 19-20.30ni. Pidulikud õhtusöögid algavad tavaliselt kella 20.00 ajal. Õhtusöök võib sarnaneda lõunasöögiga, kus võib pakkuda liharoogasid, kala, aedvilju ja desserte. Kindlasti kuulub sinna juurde ka leib. Õhtusöögi juurde serveeritavad joogid on harilikult regionaalsed õlled või veinid. Pühapäeviti, perekondlikul päeval on peamiseke söögikorraks õhtusöök, mis serveeritakse harilikult õhtupooliku keskel ja võib kesta õhtuni. 4 Saksamaa köök Saksa köögil on üldiselt vilets maine, kuna leitakse, et nende toidud sisaldavad liiga palju rasva ja süsivesikuid ja väga vähe muud, mis vajalik. Tüüpiliseks saksa toiduks on üks rasvane ja tugev talupojalõuna.
Jääd saate te uuesti kasutada, kui olete selle hoolikalt loputanud. Shortdringid iseloomulikud jooned on gaseeritud vee (soodavesi, toonik vms) puudumine või väike hult ja joogi serveerimine ilma jääta klaasis. Joogi kogumaht ei ole suurem kui 15cl. Üks shortdrink juuakse ära suhteliselt kiirelt. Longdrink on janukustutaja, mida jätkub kauaks. See koosneb vähemalt 16cl vedelikust, kus kande alkoholi hulk ei tohiks ületada 6cl. Ülejäänud jook koosneb gaseeritud veest, mahladest, suhkruveest ja / või mõnest maitsejoogist (liköör, paar tilka bitterit). Enamik longdrinke serveeritakse koos jääga. KOKTEIL. Kokteil peaks aitama tagasihoidlikkusest üle saama ja parandama vestlust. See koosneb vaid 6cl vedelikust ja on silmale röömuks. Alkoholi sisaldus on suur. Kokteili serveeritakse alati külmana, kuid ilma jääta.
Teenindaja töö ja tehnika Teenindaja (kelner, ettekandja) töös on välja kujunenud mitmed tehnilised võtted, mis hõlbustavad tööd, muudavad tööprotsessi efektiivseks ja ohutuks ning tagavad hügieenilisuse. Teenindaja kasutab toidunõude kandmiseks vasakut kätt (1 toidunõu ka paremas käes). Parema käega asetab teenindaja toidunõu kliendi ette lauale. Taldrikteeninduse puhul serveeritakse toit kliendile tema paremal poolt. Vaagenteeninduse puhul toimub toidu serveerimine kliendi vasakult poolt. Teenindaja põhitööd: · klientide teenindamine - tellimuse vastuvõtmine, arveldamine; · roogade ja jookide serveerimine; · puhaste nõude poleerimine; · kasutatud nõude koristamine; · laudade pühkimine; · laudlinade vahetamine. Teenindamise on reeglid selleks, et teenindada klienti võimalikult kiiresti, ohutult ja teda vähem häirides.
Joogiõpetus 2006 Joogikaart ja selle koostamine Joogikaardile kantakse alkohoolsed ja karastusjoogid, tubakatooted, kondiitritooted. Alkohoolsete jookide valikul lähtub klient nende sobivusest valitud roogadega. Nii nagu roogade, on ka veinide valik väga suur. Selles orineteerumiseks on vaja põhjalikke teadmisi veinide omadustest, jooke valmistavatest maadest, tootjatest ja valmistamisaasta kliimatingimustest. Klassikaliselt paigutatakse alkohoolsed joogid järgnevalt: 1. Sampanjad ja vahuveinid; 2. Aperatiivveinid ja aperatiivid (piiritusveinid, vermutid, valged portveinid); 3. Valged veinid (kuivadest poolmagusateni); 4. Punased veinid (kuivadest poolmagusateni); 5. Roosad e rosé veinid (kuivadest poolmagusateni), roosad veinid võivad asuda ka valgete ja punaste veinide vahel; 6. Dessertveinid; 7. Piiritusjoogid:
a la taldrik ilma äärteta. Ymar kausike, suurem kui supikas, kui on vesi sees, kätepesuks, plus lisakterätik peab lema KLAASNÕUD: Kasutatakse jookide, salatite, puu ja köögiviljade, kondiitritoodete serveerimiseks. Kõige kvaliteetsem on kristall. Klaasil on kas pliid, balarium või hõbedat pandud. Siis on eriti helisev hääl. Kui ple kristallklaasi siis võib klaasi panna, mida läbipaistvam on klaas seda hinnalisem. Jalaga klaasid: Likööriklaas, pisike ovaalne, kange ja lahjal on vahe, 3-4, maks 7 cl kange likööriga, lahja oma võib 6 kuni 12 cl olla. Viinaklaas on 5-6 cl, peaks ka jalaga olla, võib kasutada ka pisikest likööri oma. Kange veini klaas: ovaalne, suurus al 8 kuni 15 cl, juuakse portveini. Cherriklaas on 11 cl, sihuke suht ovaalne. Valge veini klaas: 10-16/19 clni, ovaalne, ylevalt äärest läheb kitsamaks. Ovaalsem. Sobib ka roosale veinile.
Korgitser 1 Küüler 1 Ettevalmistustööde kirjeldus ja aja planeerimine (sh kirjelda laua katmist) 1. Linutan abilaua 2. Valmistan ette vajalikud nõud ja muud vahendid, mida läheb teenindamise käigus vaja. 3. Poleeritud söögiriistad asetan taldrikule, millel on olemas servjett. 4. Poleeritud klaasid asetan suud alla poole. 5. Voldin valmis servjetid. 6. Täidan klaaskausid veega, millesse ma asetan küünlad ja lilleõied. 7. Täidan küülerid jääga. 8. Panen valge veini ja vahuveini küüleritesse. Kokku läheb 20 minutit. Laua eelkatte tegemine 1. Tõstan toolid lauast eemale. 2. Puhastan laua. 3. Linutan 4. Asetan lauale kohataldrikud. 5. Tõstan toolid tagasi. 6. Toon lauale söögiriistad, kahvlid asetan vasakule ja noad paremale ning
Mis on vein? Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 715%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. Valmistamine Kõige üldisema skeemi järgi jaguneb veini tootmine kuueks etapiks: · viinamarjade korjamine ja sorteerimine · pressimine-purustamine · fermenteerimine e kääritamine · filtreerimine e selitamine · laagerdamine e järelküpsetamine · villimine
toimumise ruumi või teise ruumi. Laua katmine sõltub menüüst. Menüüsse võib võtta küpsiseid, kooke, kringleid, võileibu, puuvilju, kompvekke jne. Laud kaetakse peaaegu maani ulatuva linaga või kasutatakse seelikut. Lauakaunistused võivad olla rikkalikumad ja mõõtmetelt suuremad kui tavalise söögilaua katmisel. Kasutatakse ka küünlaid, lilli. Asjalikud kohvi-teepausid ilma kaunistusteta. Teenindajate ülesandeks on pakkuda jooke, kontrollida, et kohvi- ja teekannud oleksid täidetud, kasutatud ning tühjad nõud koristada. 7. Hommikusööki pakutakse majutusasutustes. Aeg sõltub klientide vajadustest ning soovidest. Menüüsse võetakse kõiki hommikusöögiks sobivaid jooke ja toite. Meenüsse võib kuuluda mahl, piim, jogurt, leib- sai, moos, helbed, puder, keedetud või praetud muna, puuviljad, kartulid jne. Laud kaetakse kliendile võimalikult käepäraselt. Iga roarühma või
riikide (firmade) lipud, mis paigutatakse esindajate ette nii, et need ei varjaks läbirääkijaid. Laual peavad olema kirjutusvahendid, märkmepaber ja muud kohtumiseks vajalikud lisamaterjalid ning karastusjoogid. Mitteametliku vestluse puhul pakutakse külalistele kohvi või teed. Ametikohtumistel pakutakse kohvi või teed vaheajal eraldi ruumis. Karastusjookidest sobivad mineraal- ja lauaveed, kuid ka teised alkoholivabad karastusjoogid või mahlad. Klaasid ja joogid koos väikeste servjettidega asetatakse sobivale alusele, kuhu pannakse ka avaja ning alustass pudelikorkide jaoks. Jooke ei pakuta plekkpurgis ega plastpudelis. Valitakse sirged ja paksupõhjalised klaasid. Suurtele läbirääkimislaudadele on sobiv paigutada mitu joogikandikut nii, et need oleksid läbirääkijate haardeulatuses. Dokumendid on soovitatav asetada kaante vahele. Paljudes asutustes ja ettevõtetes on kirjalike materjalide tarbeks nimelised kaustad.
kuni 80-kraadises kuumuses. Pärast (sageli mitmekordset) destilleerimist saavutatakse nn puhas piiritus, milles alkoholisisaldus on kuni 96 %. Saadud produktid lahjendatakse kangete alkohoolsete jookide saamiseks veega. Eestis on lubatud turustada alkoholitooteid mille kangus ei ületa 80 mahuprotsenti. Tooted kangusega üle 50-60 mahuprotsendi pole puhtalt joomiseks mõeldud vaid nõuavad kindlasti lahjendamist. Alkohoolseid jooke liigitatakse nende alkoholisisalduse järgi lahjadeks ja kangeteks jookideks. Alkoholi käitlemist reguleerib alkoholiseadus, mille kohaselt loetakse alkohoolseteks jookideks sellised alkoholi sisaldavad joogid, mis sisaldavad enam kui 1,2 mahuprotsenti alkoholi. Tuntumad lahjad alkohoolsed joogid on õlu, siider ja vein, aga ka mitmesugused gaseeritud segujoogid. Tuntumad kanged alkohoolsed joogid on viinad, viskid, konjakid ja brändid. 4
GRAPPA Grappa on itaalia viimarjabrändi, alkohoolne jook, mida valmistatakse viinamarjadest mahla pressimisel tekkiva jäägi kääritamisel ja kääritise destilleerimisel. Grappa on tüüpiliselt viinamarja mahla väljapressimisel järel jäävate viinamarjakestade kogumis oleva magusainete destilleerimisel saadav kange jook. Trendijook grappa on alguse saanud tavalisest talupojapuskarist ja inimlikust soovist pigistada välja viimast kõigest, millest pigistada annab. Grappa on Itaalia rahvusjook, mida saadakse viinamarja pressimise jääkidest. Samalaadset kanget alkoholi valmistatakse kõikides maades, kus kasvab viinamari. Nii näiteks destilleeritakse Prantsusmaal jooki nimega marc, Ungaris on taoliseks joogiks palinca, Gruusias tata.
Kodutöö Alkohoolsed joogid Alkohoolsete jookide ajalugu Alkohoolsete jookide ajalugu on juurtega kinni väga ammuses ajas, epohhis, kus umbes 8000 aastaid e. m. a. tekkisid esimesed keraamilised nõud, millistes sai võimalikuks mee ja erinevate mahlade baasil alkohoolseid jooke valmistada. Juba tuntud maailmarändur Mikluhho-Maklai märkis oma päevikutes Uus-Guinea papuaalasi, kes ei valitsenud veel tuletegemist küll juba oskasid hurmavate jookide valmistamist. Inimesi erinevatest kultuuridest, täiesti erinevatest maailma nurkadest ühendab umbes samal ajal tekkinud oskus toidujääkide baasil (vili, suhkruroog, mesi, erinevad puuviljad) kangemaid jooke villida. Muinasjast on alkohoolseid jooke kasutatud erinevate rituaalide läbiviimisel, selle abil suheldi
kongressi lõpetamine. tähtsündmuste tähistamine. messid. lepingu allkirjastamine. kooli lõpupidu. piknik. 11. Kui suur laud peab olema kui kutsutud on 120 inimest ?pikkus 12m, laius 1.2-1.5m 12. Mida arvestatakse fursettlaua katmisel ?püütakse lähtuda külalistele maksimaalse mugavuse loomist. arvestatakse, et inimesel on vaid 2 kätt taldriku, söögiriista, klaasi ja salvrätiku hoidmiseks, roogade ja jookide valimiseks ja söömiseks. mugavus. kõiki nõusid, roogi ja jooke ei panda suurema arvu külaliste puhul mitte ühte kohta, vaid kujundatakse lauale 2, 4 või enamgi alguskohta. kiirem ja mugavam. 13. millest ja kuidas alustatakse laua katmist ? Laud kaetakse linaga, mis ulatub peaaegu põrandani. 14. Kuhu asetatakse mahlad ja muud joogid ? Mahlad, veed ja muud alkoholivabad joogid pannakse lauale kannudes, mille all alustaldrik. 15. Mis asetatakse lauale pudelites ? Lauale asetatakse pudelites karastusjoogid. 16
Tallinna Ülikool ALKOHOL Referaat Tallinn 2012 Sisukord Mis on alkohol? Alkohol on orgaaniline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH). Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega. Alkohol on kaloririkas jook 1 pits viina või väike klaas veini sisaldab sama palju kaloreid kui 1 supilusikatäis suhkrut. Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Alkohoolsete jookide kangust määratakse mahuprotsentides, mis näitab alkoholi sisaldust 100 mahuühiku kohta. Kääritamise teel saadud segus on alkoholi kuni 16%. Pärast selitamist ja muud töötlemist võidakse sellised produktid turustada juba
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
