50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
42 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marijab
Õppematerjali autor
26. Dualism Teooria, mille kohaselt reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatust algprintsiibist. 27. Eksistentsialism filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. 28. Paradigma algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide või näidis. 29. Substants Kõikide nähtuste ja asjade jääv alus, olemus 30. Postpositivism tegeles teadusfilosoofia kriitiliste probleemidega 31. Objektiivne Tõeline ja erapooletu. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. 32. Uuspositivism Kesksel kohal on siin teaduskeele ja verifitseerimise probleemid. Teaduskeel peaks koosnema lause aatomitest (“ See on…” lausetest) , millest moodustatakse siis keerulisemaid lause molekule. 33
ühiskondlikud seadused. Ühiskond muutub koos materiaalse tootmisviisiga majandussuhete muutumisega. Kogu ühiskonna ajalugu on klassivõitluse ajalugu. Kõikidesse tootmisviisidesse (väljaarvatud klassideta ühiskonnas) on peidetud vastuolud, mis kutsuvad esile muutusi. Ühiskondlikud formatsioonid on: Ürgkogukondlik kommunism, Orjanduslik kord, feodalism., Kapitalism, Sotsialism ja kommunism. 10. A. Comte positivism Positivistliku koolkonna parim näide on prantslane A. Comte. Ta oli vaimselt ebastabiilne. Juba 20 aastaselt ilmutab teose "Hädavajalike teaduslike tööde plaan, selleks, et reorganiseerida ühiskonda." Mõni aasta hiljem "Positiivse filosoofia süsteem". Peab eraloenguid ja annab elu lõpuni matemaatika tunde. Sünnib 6 - osaline "POSITIIVSE FILOSOOFIA KURSUS". Tänu tihedale läbikäimisele Clotilde Vaux´iga avastas ta südame ja tunnete väe
kaudu; teadus on defineeritud uue teadmise kaudu (empiiriliselt põhjendatud teadmine). Metafüüsika on aga mitte-empiiriline teadmine. Kõik, mis on metafüüsiline, on mitte- teadmine ja „teadmisvõõralt väljamõeldud“. Filosoofia üks identiteet on metafüüsiline käsitlus sellest (vana arusaam teadusest). Teine filosoofia identiteet, mis oli ka kultuuris olema: metafüüsika on kadunud, mis tuleb siis metafüüsika asemel: eriteadused. Teadus võtab filosoofia rolli kultuuris üle: positivism (teadus annav teadusliku maailmavaate). Vajadus maailmavaate jääb alles, mida hakkavad täitma eriteadused. Eriteadused on aga ise muutuvad; alles arenevad. Ajamõõde on koguaeg juures; kogemus on pidevalt paisuv ja seega tuleb teooriaid üle vaadata. Teooriatega maailmavaate kujundamine on problemaatiline, sest need muutuvad koguaeg; kaasaegsed teooriad on momendiüldistustega antud. Pidevalt absolutiseerimine; relatiivse väärtusega. Autor proovib anda kolmanda tee
maailmareligioon", "Positivistlik katekismus" (1857) jne. Nende aastate jooksul proovivad nad arendada koos Milliga uut religiooni, mida nimetasid ,,inimkonna religiooniks". See süsteem oli ebaedukas, kuid avaldas sellegipoolest 19. sajandil mõju mitmetele ilmalik-religioossetele religioonidele. Kuni oma surmani elatub Comte ennast ära andes matemaatikas eratunde. Comte suri maovähi tõttu 5. septembril 1857 Pariisis. COMTE POSITIVISM Sõna positivism ei tähenda antud kontekstis mitte midagi head, positiivaset vaid mis on reaalselt olemas ja inimvõimete piires tunnetav ja tuvastav. Positivismi põhimõtteks on tegeleda hetke olukorraga ja muu ei oma mingit tähtsust. Kõik, mis me võime teha, on esmalt meile antud ilmingud vastu võtta, seejärel nad teatud seaduste järgi korrastada, kolmandaks tunnetatud seadustest püüda järeldada tulevasi sündmusi. Kõik mida me ette võtame, peame me ette teadma ka selle teo tagajärge.
Empiirilise filosoofia esindajad (John Locke (1632-1704), George Berkeley jt.) väitsid, et kogu teadmine tuleneb stiimulitest, mis tekitavad meeleorganite ärrituse. Sündides on inimene "valge leht? (tabula rasa) ja oma teadmised saadakse meelte kaudu (läbi kogemuste). Augusté Comté'i positiivism. Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798-1857) pani aluse positivismile (ld positivus 'positiivne'). Positivism hindab väga kõrgelt teadusi. Filosoofia ei ole teaduste kuningas, vaid hoopis teener; filosoofia uurimisaineks on teadus. Kunagi juurdlesid filosoofid kõige üle maailmas. XIX sajandiks oli aga kõrvuti filosoofiaga tekkinud terve rida teadusi ning uute teaduste kujunemine jätkub ka edaspidi. Positivismi seisukohalt on endine filosoofia kuningas Lear'i sarnane, kes
Alles filosoofias saab absoluutne vaim puhta, mõttelise kuju. Sinna pole haaratud meie tunded, ilumeel, tundmused. Alles filosoofias jõuab see vaim iseendasse tagasi. Hegeli mõju on kõige tähtsam ajalookäsitluses. Maailmavaimu ja üksikisiku mitteolulisus selles. Hegel annab uue käsitluse ajaloost kõik praegune on varasemate sündmuste jätk. Mingismõttes valmistab H dialektiline mõtlemine ette revolutsioonilist mõtlemist Euroopas. POSITIVISM Prantsuse positivism 19.saj algus: revolutsioon läbi, Napoleon. Ääretult muutusterohke. Positivismi rajajaks Auguste Comte (1798-1857). Rangest perest, sai tugeva põhja mates ja loodusteadustes. Teadis täpselt mis peale hakkab eluga. Kirjutab eluprogrammist teose. See ei saa rakendatud, tekib tõrkeid. 1824 avaldab ,,Positiivse filosoofi süsteem" pärast seda satub vaimuhaiglasse, on eneka äärel. Pärast peab eraloenguid oma süsteemist
ö. esimene "filosoofia lõpp" -- empirism, mis piiras meie küsimusasetuse just küsimusega: mida me saame teada (kogeda). Siit tuntud ratsionalismi-empirismi tüli. Tänapäeval tunnetusteooria käsikäes teadusega, neurofüsioloogia jms. Siit heidab ta probleeme ka mujale (näit. Filosoofia üldkursus EPMÜ kaugõppele. I loeng 4 meditsiinieetika; surma mõiste laienemine, vaimufilosoofia vms.) Oluliselt tunnetusteoreetiline on ka tänapäeva teadusfilosoofia. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. vt. Anne Lill, Eetika või moraal. Inimloomuse täiustest ja pahedest antiikaja pilgu läbi. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. Tänapäeval on eetika ja aksioloogia iseseisvunud, leidub lähenemisviise, mis väldivad moraalinormide aluse küsimust (praktiline eetika)
Marx väitis, et eraomandus arendab ainult omamismeelt, ta ei lase tekkida inimlikel suhetel. 12 AUGUSTE COMTE (17981857) Positivismi (Euroopa XIX sajandi populaarseim filosoofia, mis tegelikult välistas filosoofia) rajaja. Oli veendunud, et tõelised teadmised on matemaatilistes ja eksperimentaalsetes üksikteadustes kindlakstehtavad teadmised. Kogemusvälise maailmaga ei tasuvat tegeleda, sest seda ei saa tõestada. Positivism sisuliselt eitab filosoofiat. Comte väitis, et kõik nähtused, asjad, ideed läbivad 3 arengu etappi: I Teoloogiline -- maailma seletatakse Jumalast lähtuvalt; II Metafüüsiline -- filosoofilised teooriad; III Positiivne -- teaduslikud tõestused. Uskus, et tõese teadmise annab üksnes positiivne arengu etapp, sest see rajaneb teaduslikel faktidel. Oli veendunud, et tõeline tulemus on see, mis on tõestatav teaduslikku metoodikat kasutades.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid