teadliku valiku tegemiseks ning õigeagset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta. Põhinõuded avaldatavale informatsioonile: a) peab olema tõene b) võimaldama tadliku valiku tegemist c) avama võimalikud kaubaga/teenusega seotud riskid Teadliku valiku tegemiseks on kaupleja ja tootja kohustatud andma tarbijale enne lepingu sõlmimist üksikasjalikku teavet kauba või teenuse omaduste, kasutamistingimuste ja garantii kohta, hinna ja tasumise tingimuste ning lepingu täitmise ja selles tulenevate õiguste, kohustuste ning vastutuse kohta. Lepingueelsetel läbirääkimisetel peab kaupleja teavitama tarbijat kõigist asjaoludest,mille vastu tarbijal on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Kaupleja peab vajalikku teavet andma ka siis,kui ostja seda ise otseselt ei küsi. 10.Kauba ja hinna suhtes kehtivad nõuded Kauba hinna avaldamise üldnõuded:
Tellija võib nõuda töövõtjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis tööna tehtud asja otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui kahju tulenes tellija ebapiisavast teavitamisest töövõtja poolt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. (649) Töövõtugarantii ja teenindusest teatamise kohustus (VÕS § 650) Töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi (kohaldatakse VÕS §des 230 ja 231 sätestatut). Tarbijatöövõtulepingu puhul võib tellija mõistlikult eeldada tehtud töö kasutamise, korrashoiu või parandamisega seotud teenuste olemasolu ja töövõtja ise neid ei osuta, peab töövõtja töö tellijale
võimalik. Asendamine seondub samade omadustega ja näitajatega, mis tarbijale müüdi. 5. Vabatahtlik müügigarantii Müügigarantii kehtib ka siis kui toode selle ajal vahetab omanikku. Tarbijamüügigarantiid iseloomustavad järgimised tunnused: · Vabatahtlikkus · Seaduses sätestatud soodsama seisundi tagamine tarbijale · Lubadus likvideerida asjal esinev puudus paranduse,asenduse teel või muul viisil. Garantii vabatahtlikkusest tulenevalt on garantii andjal võimalus ise vabalt otsustada, kas ja millises ulatuses ta garantiid pakub. Müügigarantiist tulenevad õigused annavad tarbijale seega täiendavaid eeliseid, kuivõrd tal säilivad seadusest tulenevad õigused ning lisaks saab ta tugineda vabatahtlikus müügigarantiis lubatud õigustele. Seaduse mõtte kohaselt võib pakkuja poolt antav müügigarantii olla ka tasuline. Tasuline on garantii ka siis, kui tarbija peab puuduse kõrvaldamisel kandma omaosaluse. 6. Koduukseleping
Kodutöö Aine - Tarbijakaitse Õpilase nimi Alljärgnevalt on esitatud probleemsituatsioonid, millele tuleb leida lahendus tuginedes tarbijakaitseseadusele. Vastuses esitada kindlasti ka konkreetne seadusesäte (-sätted), millele lahendus tugineb. 1. Tarbija ostis kauplusest DVD-mängija. Koju jõudes avastas, et tootel puudub eestikeelne kasutusjuhend, lisatud oli vaid inglisekeelne. Tarbija pöördus poodi tagasi, kuid müüja teatas talle, et antud kaubal ei käi järelikult eestikeelset kasutusjuhendit kaasas, kuna maaletooja ei ole seda tootele lisanud. Müüja keeldus vastutusest. Kellel on õigus? Lahendus: Õigus on tarbijal. TKS § 6 lg 1 kohaselt peab Tehniliselt keerukale, ohtlikke aineid sisaldavale või kasutamisel erioskust nõudvale kaubale tootja lisama kasutusjuhendi. Kuna tegemist on DVD mängijaga, siis võib eeldada, et on tegemist tehniliselt keeruka kaubaga. TKS § 6 lg 3 sätestab, et võõrkeelne kasutusjuhend peab olema tõlgitud eesti kee
Tarbijal on õigus saada hinnaalandust kui tootel esineb mõni defekt. Tarbija võib pretensiooni esitada sõltumata sellest, kas asi on uus või kasutatud, kas asi on täishinnaga või allahindlusega müügis. Puuduse kõrvaldamine peab olema tarbijale tasuta. Kõik asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud kannab müüja. Kui müüja parandab kliendi puudusega kauba, siis pikeneb garantii puuduse parandamise aja kestuse võrra kogu asja suhtes (mitte ainult konkreetse puuduse suhtes). Kui müüja asendab asja, siis algab garantiitähtaja kulg uuesti. Müügigarantii andjaks võib olla jaemüüja, hulgimüüja, maaletooja, tootja või muu ostuketi osaks olev ettevõtja ja ühel asjal võib olla üheaegselt mitme ettevõtja poolt antud garantii. KAUBA VÕI TEENUSE EEST MAKSMINE! Kas sa teadsid, et müüjad on kohustatud vastu võtma korraga
kohus. Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. (7) Kui kahju tekkimine tulevikus on kindlaks tehtud, kuid kahju suurust ei saa kindlaks teha, võib kohus hüvitise suuruse otsustada hiljem. Käendus ja garantii KÄENDUS: (1) Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. (2) Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. (3) Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. (4) Käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest.
VÕS ÜLDOSA KONTROLLTÖÖ 1 1. Palun selgitage, millele tuleb tähelepanu pöörata lepingute sõlmimisel sidevahendite abil? Tarbijale tuleb enne lepingu sõlmimist mõistliku aja jooksul teatavaks teha seaduses sätestatud andmed, eelkõige pakkuja nimi ja aadress, asja või teenuse põhitunnused, lepingu jõustumise eeldatav aeg, pakkumise või pakutava hinna kehtimise tähtaeg, maksmise kord, hinna sisse arvesatamata posti- või veokulud jne (VÕS § 54 lg 1). Arvutivõrguabil sõlmitud lepingute puhul peab pakkuja tegema kliendile teatavaks ka lepingu sõlmimise tehnilised etapid. Tarbija võib sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda 14 päeva jooksul. Kauba ostu puhul algab see tähtaeg asja üleandmisest ostjale ja teenuse puhul algab tähtaeg lepingu sõlmimisest.Tagastamisel ei pea tarbija põhjendama, miks ta kaupa ei soovi. Kui tarbija lepingust taganeb, tuleb talle tema poolt tasutu tagastada viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul lepingust
§ 4. Tarbija põhiõigused Tarbija põhiõigused on: [RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002] 1) nõuda vähemalt kohustuslikele nõuetele vastavat kaupa või teenust; 2) olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ohtliku ning kasutamiseks või omamiseks keelatud kauba või teenuse eest; 3) saada vajalikku ja tõest teavet pakutavate kaupade ja teenuste hulgast teadliku valiku tegemiseks; 4) taotleda oma huvide arvestamist ja olla esindatud oma liitude ja ühingute kaudu otsuste tegemisel tarbijapoliitikat puudutavates küsimustes; 5) nõuda seaduses sätestatud korras riiklikku kaitset oma õiguste rikkumise korral; § 6. Nõuded kaubale ja teenusele (1) Kaup ja teenus peavad olema sihipärasel kasutamisel ohutud tarbija tervisele, elule, varale ja keskkonnale ning tarbija poolt tavaliselt ee
Millised on Tarbijakaitseseaduses nimetatud järelevalve teostaja õigused? Kauba või teenuse pakkumisel on keelatud kasutada mis tahes vormis või sõnaühendis sõna «garantii» või muud samatähenduslikku sõna, kui selle tähendus ei vasta võlaõigusseaduse §-des 230231 müügigarantii kohta ja §-s 650 töövõtugarantii kohta sätestatule. 33. Milline on kaupleja vastutus kaupleja poolt kauba või teenuse omaduste, kasutamistingimuste ja garantii kohta teabe andmise või hinna avaldamise nõuete rikkumise eest ning ebaausate kauplemisvõtete kasutamise keelu rikkumise eest? (1) Kaupleja poolt kauba või teenuse omaduste, kasutamistingimuste ja garantii kohta teabe andmise või hinna avaldamise nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni. Toote nõuetele vastavuse seadus 34
arusaadav ja üheselt mõistetav. kauba kogus või mõõtmed rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi asjakohastes mõõtühikutes kauba koostis ja koostisosade kogused juhised kauba pesemiseks, puhastamiseks ja hooldamiseks kauba säilimisaeg 6 Kauba või teenuse pakkumine ja müümine tarbijale Kauba ja teenuse garantii Kauba või teenuse pakkumisel on lubatud kasutada mis tahes vormis või sõnaühendis sõna garantii või muud samatähenduslikku sõna vaid siis, kui selle tähendus vastab võlaõigusseaduses müügigarantii või töövõtugarantii kohta või ehitusseaduses ehitise garantii kohta sätestatule. Puudusega kaup Kaup on puudusega, kui see ei vasta õigusaktides kehtestatud nõuetele või muudele tehnilistele tingimustele.
Tarbija õigused ja kohustused ning võimalused oma õiguste kaitsmiseks. Mõisted 1)tarbija – füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega 2) kaupleja – isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses pakub ja müüb või muul viisil turustab tarbijale kaupa või osutab teenust 3) kaup – kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav asi või õigus 4) teenus – kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav hüve, mis ei ole kaup 5) tootja – toote nõuetele vastavuse seaduses määratletud isik 6) universaalteenus – üldistes huvides osutatav ja riigi või teatud piirkonna valdava enamiku elanike kasutatav teenus, milleks on gaasi-, elektri-, soojusenergia-, vee- ja kanalisatsiooni-, jäätmekäitlus- ja sideteenus ning muu samalaadne teenus Tarbijal on õigus: 1)nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervise
ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: 1. Õigus
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Õiguse alused (töösuhteid reguleerivad seadused) Kirjalik arvestustöö Siim Jaansoo MH-41 Kehtna 2006 1. Kelle kaitseks see seadus on loodud? Käesolev seadus kehtestatakse tarbija õiguste tagamiseks. 2. Mis on tarbija põhiõigused. Too iga õiguse kohta ka näide, kas omal nahal kogetu või oletatud? Tarbijal on õigus: 1) nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud; Näiteks: Tarbija ei tohi saada riknenud või vana kaupa. 2) saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta; 3) saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet; 4) saada nõu ja abi, kui tema õigusi on riku
KASUTUSLEPINGUD Kasutuslepingud on üks suuremaid lepingurühmi võlaõigusseadused. Kõikide kasutuslepingute ühiseks tunnusjooneks on eseme kasutusse andmine kindlaksmääratud perioodiks ja peale kasutuslepingu lõppemist või lõpetamist on kasutaja kohustatud kasutusse võetud asja kasutusse andjale tagastama. Kasutuslepingute alusel läheb kasutusse andjalt kasutajale üle eseme kasutus ja valdusõigus ning kasutusse andja peab tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasutuss
Müügigarantii On oma üldise juriidilise struktuuri poolest sarnane VÕS üldosas reguleeritud garantiile kui kõrvalkohustusele. Müügigarantii sisuks võib olla kohustus asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis ettenähtud tingimustele. Tüüpiline müügigarantii juhtum on müüdud asjal selle lepingu tingimustele mittevastavuse kaasatoova puuduse ilmnemine teatava tähtaja jooksul. Garantii juhtumi saabumisel tekib ostjal garantiis ettenähtud õigused. Müügigarantiist tulenevad õigused on põhimõtteliselt sõltumatud müüja seadusest tuleneva vastutuse olemasolust või sellest kas ostja ka seaduse alusel selliseid õigusi kasutada saaks. VÕS § 231 annab müügigarantii erisused tarbijale müügi korral. Müüja vastutuse ajalised piirid. Nõuded aeguvad 3 aasta jooksul. Erandina on 5 aastat aegumistähtaeg
võivad kasutada. (Eesti E-kaubanduse Liit, 2016) Enne müügitingimuste koostamist sai käidud tutvumas erinevate tegutsevate e- kaupluste müügitingimustega, et saada inspiratsiooni ja visiooni. Järgnevalt olen välja toonud punktid, mis on kohustuslikud, kuid nende vastu kiputakse kõige enam eksima. Eriti, mis puudutab lepingu sõlmimist, kauba tagastamise või vahetusega seonduvat ning suurimat komistuskivi garantii ja müügigarantii. Vähemalt kodulehel peavad olema: ärinimi, registrikood, teenuse osutaja aadress ja muud kontaktandmed, sh elektronposti aadress (VÕS § 54 lg 1) (Riigi Teataja, 2001) (Eesti E-kaubanduse Liit, 2016) 9 Oluline on nähtavalt ja arusaadavalt välja tuua tarbijale sõnadega ,,Tellimus koos maksekohustusega" või mõne muu sarnase sõnastusega näitamaks, et tellimuse esitamine toob kaasa kohustuse maksta
TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD KÄSUNDUSLEPING Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619) Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga, mh tuleks ära hoida kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (620). Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. a) Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega ti
Tarbijakaitse seadus Referaat Seaduse reguleerimisala · Käesolev seadus kehtestatakse tarbija õiguste tagamiseks. · Käesolev seadus reguleerib tarbijale kauba või teenuse pakkumist ja müümist või muul viisil turustamist kaupleja poolt, määrab kindlaks tarbija kui kauba või teenuse ostja ja kasutaja õigused, sätestab tarbijakaitse korralduse ja järelevalve ning vastutuse seaduse rikkumise eest. · Käesolevat seadust kohaldatakse ka siis, kui kaupleja vahendab tarbijale kauba üleandmist või teenuse osutamist. · Tarbijale kauba või teenuse pakkumisel või müümisel või muul viisil turustamisel kohaldatakse käesolevat seadust, võlaõigusseadust, toote ohutuse seadust ning teisi seadusi. · Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse
Ostja müügilepingust tulenevad põhikohustused sisalduvad § 208 lg 1 lõpuosas: kohustatud tasuma müüjale ostuhinna; kohustatud müüdud asja vastu võtma. Ülejäänud on kõrvalkohustused. Lepingulise vastutuse üldpõhimõtted VÕS kohaselt on lepinguline vastutus üldjuhul nn garantiivastutus. Vastutus tähistab õkv kohaldamise võimalust lepingu rikkumise korral. Garantiivastutus tähendab, et lepingupool võtab lepingu sõlmimisega garantii, et täidab lepingut nõuetekohaselt. See tähendab, et lepingu rikkumise fakti esinemine on üldjuhul piisavaks eelduseks vastutuse tekkimisele ja õkv kohaldamisele. Õkv eeldused: 1) kehtiv leping; 2) lepingu rikkumine; 3) vastutus lepingus/seaduses; kokkulepete puudumisel § 103 lg 1 (garantiivastutus). Vastutust välistavad asjaolud: § 103 lg 2 (§ 105), § 101 lg 3 (kinnitab kohustuse rikkumist). Müügilepingu puhul erisätted rikkumise ja vastutuse osas.
29.09. 30.09.2011 MJ109, 209 Toiduseadus Alkoholiseadus Tubakaseadus Kaubandustegevuse seadus Turismiseadus Tarbijakaitseseadus Majandustegevuse registri seadus Toiduseaduse eesmärk on tagada tarbijale ohutu toit ning tema õiguste ja huvide igakülgne kaitse. Seaduses sätestatakse toidu käitlemise alused, käitleja enesekontroll ning riiklikjärelevalve toidu ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse tagamiseks. toit käesoleva seaduse tähenduses on aine või toode. käitlemine sisaldab kõiki tegevusi toidutoorme tootmisest kuni toidu tarbijale kas tasu eest või tasuta üleandmiseni. Toiduseadus reguleerib kogu toiduahelat esmasest tootmisest jaemüügi ja toitlustamiseni. Seadus reguleerib ka toidutoorme tootmist ja esmast töötlemist ning sisaldab erinorme loomse päritoluga toidule. Seadus ei reguleeri vaid isiklikuks tarbeks valmistatavat toitu. Seaduses on sõnastatud käitleja enesekontrollisüs
lepingu lõpetamise tingimused; 7) lepingu täitmise järgse lepingu eseme hooldusteenuse pakkumisel selle olemasolu ja kasutamise 6 tingimused; 8) meeldetuletus, et tarbija saab lepingu eseme lepingutingimustele mittevastavuse korral tugineda seaduses sätestatud õiguskaitsevahenditele; 9) seaduses sätestatud õiguskaitsevahenditele lisaks täiendava garantii andmisel selle olemasolu ja tingimused; 10) ettevõtja rakendatav kaebuste lahendamise kord, kui see on olemas. Antud teabe andmine peaks tagama tarbijale võimaluse enne lepingu sõlmimist saada kogu vajalik informatsioon ettevõtjalt, tegemaks kaalutletud otsus lepingu sõlmimiseks. Lepingu sõlmimine Lepingu sõlmimine toimub tavaliselt lepingu sõlmimise ettepaneku (pakkumus e ofert) tegemisega ja selle vastuvõtmisega (nõustumus e aktsept)
lepingu lõpetamise tingimused; 7) lepingu täitmise järgse lepingu eseme hooldusteenuse pakkumisel selle olemasolu ja kasutamise tingimused; 8) meeldetuletus, et tarbija saab lepingu eseme lepingutingimustele mittevastavuse korral tugineda seaduses sätestatud õiguskaitsevahenditele; 9) seaduses sätestatud õiguskaitsevahenditele lisaks täiendava garantii andmisel selle olemasolu ja 6 tingimused; 10) ettevõtja rakendatav kaebuste lahendamise kord, kui see on olemas. Antud teabe andmine peaks tagama tarbijale võimaluse enne lepingu sõlmimist saada kogu vajalik informatsioon ettevõtjalt, tegemaks kaalutletud otsus lepingu sõlmimiseks. Lepingu sõlmimine Lepingu sõlmimine toimub tavaliselt lepingu sõlmimise ettepaneku (pakkumus e ofert) tegemisega ja
Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-613-8 (III. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatuse asemel Käesoleva loengumaterjali eesmärk on olla tudengitele abiks loengute jälgimisel. Aine omandamiseks tuleb täiendavalt lugeda vastavat kirjandust, artikleid ja õigusakte, mida õppejõud täpsustab loengu käigus. Loengumaterjal on koostatud autori kirjutatava äriõiguse õpiku alusel, mis ilmub esimesel etapil samuti viies osas ja seejärel koguteosena. Seetõttu puuduvad loengumaterjalis viited allikat
MÜÜGITÖÖ. PÕHIVARA Kaubandus jaotatakse kõigepealt sise- ja väliskaubanduseks ja siis liigendatakse need mõlemad veel jae- ja hulgikaubanduseks. Vahenduskaubandust eristatakse eelkõige saksa keeleruumis, pidades seda hulgi- ja jaekaubanduse kõrval kolmandaks iseseisvaks, kuid eriliseks kaubandussektoriks. Seejuures defineeritakse vahenduskaubandust kaubandustegevusena võõral nimel ja võõral arvel. Inglise keeleruumis paigutatakse vahenduskaubandus eriliigina hulgikaubanduse alla. Ilmselt sellepärast, et vahenduskaubandus toimub valdavalt hulgikaubanduse tasandil. Sise- ja väliskaubanduse edasiseks liigitamiseks on erinevaid võimalusi. Üldiselt on aga sisekaubanduse jaotamiseks väga palju võimalusi, samal ajal kui väliskaubandus jaguneb: · eksport-, import-, transiitkaubandus. · riikidele või kaubale orienteeritud väliskaubanduseks. Väliskaubandus erineb omakorda veel vabakaubandusest (piiranguteta, tollivaba kaubandus) ja konsignatsioonikaubandusest
üleandmisel saajale. b. Reisijaveoleping Antud lepinguga kohustub vedaja teise lepingupoole ees vedama reisijat või reisijaid sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma veotasu (VÕS § 824 lg 1). Tellimusveoleping e tšarterleping on reisijaveoleping, millega vedaja kohustub vedama teist lepingupoolt või reisijat sõidukiga, mille ta annab vedamise eesmärgil koos juhiga täielikult teise lepingupoole või reisija kasutusse (VÕS § 825). See leping võib olla tähtajaline või tähtajatu ning selliseid lepinguid sõlmivad sageli turismireise korraldavad ettevõtjad, kes tellivad reisijaveoks bussi, lennuki või laeva. Tavaliselt võtab reisija reisile kaasa reisil vajalikke asju ning neid asju peab vedaja vedama pagasina. Pagasiks loetakse asju, mida vedaja kohustub vedama reisijaveolepingu alusel. Käsipagas on reisija hoole all olev pagas.
temperatuurikindlus ja ka sellised parameetrid nagu viskoossus, molaarmass, hüdroskoopsus jms. Mehaanilised omadused- materjali vastupanu deformeerimisel ja purunemisel iseloomustavad materjalide mehaanilised omadused nagu: tugevus, kõvadus, plastus, sitkus, elastsus. Tehnoloogilised omadused- määratud sellisete parameetritega nagu valatavus, joodetavus, keevitatavus, töödeldavus. Eksplutatsiooni omadused- kulumiskondlus ning vastupanu väsimusele. 6. GARANTII JA PRETENSIOONI ESITAMISE ÕIGUS Kaupade ostmisel ja müümisel on väga oluline teha vahet pretensiooni esitamise õiguse ja müügigarantii vahel. Tootele või teenusele garantii andmine on ettevõtjatele vabatahtlik, kohustuslik on järgimiseks aga tarbijatele seadusega määratud pretensiooni esitamise õigus, mis ei sõltu müüjast. Nimelt ei saa müüjad omapoolse garantiiga vähendada ega muuta enda seadusest tulenevat kohustust
VÕÕRANDAMISLEPINGUD MÜÜGILEPING § 208. Müügilepingu mõiste (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. (2) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist
täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega. Garantii:Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe
Koolis tuleb teisel päeval konts alt ära ja tüdruk ei tea, mida teha. Kui tahame kelleltki midagi nõuda, siis kõigepealt tuleb kontrollida õigussuhte olemasolu ja kas on nõudealus. Ostutsekk on olemas ehk leping on olemas. Kõigepealt vaatan VÕS-i eriosa ja eriosast tulenevaid müügilepingu regulatsioone. Müüja vastutab kõikide puuduste eest, mis olid asjal selle andmise ajal ( 2 aastat). Poes nõuan puuduste kõrvaldamist ja kui ei saa asendada, siis nõuan uusi. Garantii ei ole samaväärne kohustusliku vastustusega. Müügigarantii on müüja vabatahtlik lubadus. Kõigepealt vaatan lepingut, kui sellest kasu pole, siis eriosa ja kui eriosast ka kasu pole, siis vaatan üldosa norme. Võlaõigus, mida reguleerib võlaõigusseadus, on võlaõigussuhteid käsitlev õigus. Õigussuhe tekib õigusnormi alusel. Õiguste ja kohustuste täitmist tagab riik oma sunnijõuga. Võlasuhe loob isikutele õigussuhte, millest tulenevad ühele poolelel
majandus- või kutsetegevust sõlmitud lepingud, sidevahendite abil sõlmitud lepingud VÕS § 1 lg 5 järgi on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Aga: VÕS § 144 lg 1: Tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. VÕS § 208 lg 4: Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 1 lg 6: Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes teeb tehingu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. VÕS üldpõhimõtted: PS §19 lg1- igaühel on õigus vabale eneseteostusele- üldisne vabadusõigus Üldise vabadusõiguse kaitsealas on ka lepinguvabadus, kuid lisaks tuleb arvestada ka spetsiaalsete
TARBIJAKAITSESEADUS I peatükk ÜLDSÄTTED Paragrahv 1. Seaduse ülesanne (1) Käesoleva seaduse ülesanne on tagada tarbija õiguste kaitsmine Eestis. (2) Käesoleva seadusega reguleerimata küsimustes kohaldatakse muid õigusakte. Paragrahv 2. Seaduse objekt (1) Käesolev seadus määrab kindlaks tarbija õigused suhetes müüjaga kauba või teenuse ostmisel ja kasutamisel, samuti müüja, tootja ja vahendaja kohustused tarbija õiguste tagamisel ja vastutuse nende rikkumise eest ning tarbijakaitse korralduse. (2) Pangandus- ja kindlustusteenuste ning kinnisasja ostul- müügil reguleerib käesolev seadus tarbija ja müüja vahelisi suhteid niivõrd, kuivõrd need ei ole reguleeritud teiste seadustega. Paragrahv 3. Mõisted Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) tarbija - füüsiline isik, kes ostab ja kasutab või kavatseb osta ja kasutada kaupa või teenust eravajaduseks;
Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 IV seminar Õiguskaitsevahendid (I) Rikkumine, vastutus, täitmisnõue, täitmisest keeldumise õigus Nõuded, kujundusõigused, vastuväited (kohustuste täitmisest keeldumine) 1. Kaasus „Põlenud köögimööbel“ Ants (ostja) soovis OÜ-lt Köögikaup (müüja) tellida köögimööblit. Ants leidis, et OÜ Köögimööbel pakub oma kodulehel temale sobiva kvaliteedi ja hinna suhtega köögimööblit. Müüja kodulehel said kliendid endale sobiva köögimööbli virtuaalselt kokku panna ja seejärel tellimuse samal kodulehel müüjale esitada. Pärast seda, kui klient oli mööbli kokku pannud, kuvas koduleht ka ostuhinna. Ants valis kodulehel endale sobiva köögimööbli komplekti välja ja esitas tellimuse ära. Paar päeva pärast tellimuse esitamist tuli Antsule kinnitus, et tellimus on vast
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus Inge Antell VIIVIS, LEPPETRAHV, KÄENDUS, KÄSIRAHA, GARANTII Referaat Õppejõud: Uno Feldschmidt Tallinn 2014 SISUKORD 1VIIVIS............................................................................................ 3 2LEPPETRAHV..................................................................................4 3KÄENDUS....................................................................................... 5 1.1Käenduse lõppemine............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
