.......................................................................................3 1. Elektriline uimastamine..........................................................................4 1.1 Elektrilise uimastamise parameetrid..........................................................5 1.2 Veiste elektriline uimastamine......................................................5-6 1.3 Sigade elektriline uimastamine.....................................................6-8 1.4 Lammaste elektriline uimastamine...................................................8 2. Elektrilise uimastamise mõju liha kvaliteedile...............................................9 3. Loomade fikseerimine uimastamisel.........................................................10 3.1 Korralikult uimastatud looma tunnused.................................................10-11 Kokkuvõte..........................................................................................12 Kasutatud kirjandus...........
Sigade arvu ja sealiha tootmise vähenemist tingisid eelkõige majanduslikud põhjused. Nõukogude Liidu koosseisus olles veeti Eestisse põhiline seasööt (teravili, šrotid) sisse, liha turustati suures osas Moskvas ja Leningradis. Iseseisvuse taastamise järel muutus olukord põllumajanduses kardinaalselt, agraarreformi käivitumisel hakkas Eestis kiires tempos vähenema nii teravilja külvipind kui ka loomade (sh. sigade) arv. 2. Searümba kvaliteeti iseloomustavad faktorid (tapasaagis, rümba koostis, konformatsioon, seljapeki paksus, lihassilma pindala, liha marmorsus). Tapasaagis oleneb sea tõust, soost, vanusest, toitumusest, tapmise ja algtöötlemise tehnoloo-giast. Tapasaagis on rümba massi suhe tapaeelsesse kehamassi %-des. Sõltuvalt toitumusest ja kehamassist on see näitaja sigadel 75-85%. Raskematel ja parema toitumusega sigadel on tapasaagis suurem. 2009-2010. aastal Eesti Tõusigade
nemist tingisid eelkõige majanduslikud põhjused. Nõukogude Liidu koosseisus olles veeti Eestisse põhiline seasööt (teravili, srotid) sisse, liha turustati suures osas Moskvas ja Lenin- gradis. Iseseisvuse taastamise järel muutus olukord põllumajanduses kardinaalselt, agraar- reformi käivitumisel hakkas Eestis kiires tempos vähenema nii teravilja külvipind kui ka loomade (sh. sigade) arv. 2. Searümba kvaliteeti iseloomustavad faktorid (tapasaagis, rümba koostis, konformatsioon, seljapeki paksus, lihassilma pindala, liha marmorsus). Tapasaagis oleneb sea tõust, soost, vanusest, toitumusest, tapmise ja algtöötlemise tehnoloo-giast. Tapasaagis on rümba massi suhe tapaeelsesse kehamassi %-des. Sõltuvalt toitumusest ja kehamassist on see näitaja sigadel 75-85%. Raskematel ja parema toitumusega sigadel on tapasaagis suurem. 2009-2010. aastal Eesti Tõusigade
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Piia Ruus Erinevat tõugu lammaste liha kvaliteet Referaat Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Lambaliha tootmine.................................................................................................................4 2.Erinevad tõud.............................................................................................................
Põrand kaldub, loom libiseb vastuvõtulauale või matile SIGADE UIMASTAMINE Suhteliselt madalapingelise elektrivooluga Kasutatav pinge kõigub 80 115 V Minimaalne võiks aga olla tegelikult 150 V Kasutatakse elektritange Kontaktid suruvad koljuluu mõlemale poolele või meelekohtadele Elektrivool peab läbima looma aju Käsitsi uimastamisel tangidega tekivad selgroolüli murrud verejooksudega selja pikimasse lihasesse LAMMASTE UIMASTAMINE Minimaalne voolutugevus 1 A, talledel 0, 5A Pinge 160 V Vooluga mõjutamisel aeg 3 s Lambad torgata 15 sek jooksul pärast uimastamist Elektrilise uimastamise mõju liha kvaliteedile Esineb tihti: Luumurde ja keha siseseid ning väliseid verevalumeid, liha tuimust ja ühtlasi ka selle säilivuse halvenemist Verevalumite põhjuseks vererõhu tõus ja veresoonte lõhkemine selle tagajärjel
erieeskirjad. Määrust kohaldatakse ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide, loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks. Miks on antud seadus lihainspektsiooni seisukohalt oluline? Värsket liha turule viivate tapamajade, ulukiliha töötlemisettevõtete ja lihalõikusettevõtete puhul kontrollitakse jälgitavusõuete täitmist. Tapamaja puhul jälgitakse ka loomade heaolu aspekte. Värske liha kontroll hõlmab toiduahelat käsitlevat teavet, tapaeelset kontrolli, loomade heaolu, tapajärgset kontrolli, määratletud riskiteguriga materjali ja muude loomsete kõrvalsaaduste ja laboratoorset kontrolli. Peab olema tagatud, et lihas ei esineks patofüsioloogilisi muutusi ega oleks saastunud. Tapaeelne kontroll peab toimuma vähemalt 24 h enne tapmist. Pärast tapmist tuleb viivitamatult läbi viia tapajärgne kontroll
ja toitlustusasutuste üle. Riigil on kohustus teostada järelvalvet toodete valmistamisprotsessi ja käitlemisettevõtte üle. Ettevõte peab tagama toote vastavuse seadustele, eeskirjadele, määrustele ja tarbija nõuetele. Ettevõtte huvi on väljastada kvaliteetset ja ohutut toodangut. Selle üle teostab järelvalvet riik ja vastavad institutsioonid. 3. Kvaliteediahela põhimõtted ja toidu jälgitavus Ahela põhimõtted: –tapaloom peab vastama tapamaja poolt esitatavatele nõuetele: tervislik seisund, naha puhtus, toitumusaste jne; –tapamajast/külmhoonest väljasaadetav rümp peab vastama lihalõikuse kvaliteedinõuetele: temperatuur, pinna hügieeniline tase, töötlemise kvaliteet jne; –lõigatud liha kvaliteet peab olema kooskõlas kaupluse või lihatööstuse nõuetega; –müügis olev liha või toode peab vastama ostja soovidele ja oodatavale kvaliteeditasemele
Liharoogade söömisel tekib täiskõhutunne, mis püsib mitu tundi. Liha mittesöömine võib tekitada tervisehäireid, sest inimene vajab tasakaalustatud kogustes loomset ja taimset toitu. Liha on mitmekülgsete kasutusvõimalustega ja sobib paljude toiduainetega. Eristatakse 3 tüüpi liha: Punane lamba-, talle-, veise-, vasika-, sea- ja hobuseliha Valge linnu- ja küülikuliha Tume ulukiliha Lihatüki pehmus sõltub sellest, millisest looma kehaosast see pärineb. Rümba keskosast, eriti nimmeosast(sise- ja välisfilee), saab kõige õrnemad tükid, neile järgneb pehmuselt rümba tagaosa(eriti tagaosa sisetükk). Kõige vintskem liha aga pärineb esiosast(koot, aba-, kaela- ja rinnatükk ning ribiotsad). Mida vanem on loom, seda vintskem on liha. Liha toiteväärtus: Vee sisaldus kõigub 30-83% vahel. Väga veerikkad on vasika-, jänese- ja
tundi. Liha mittesöömine võib tekitada tervisehäireid, sest inimene vajab tasakaalustatud kogustes loomset ja taimset toitu. Liha on mitmekülgsete kasutusvõimalustega ja sobib paljude toiduainetega. Eristatakse 3 tüüpi liha: · Punane lamba-, talle-, veise-, vasika-, sea- ja hobuseliha · Valge linnu- ja küülikuliha · Tume ulukiliha Lihatüki pehmus sõltub sellest, millisest looma kehaosast see pärineb. Rümba keskosast, eriti nimmeosast(sise- ja välisfilee), saab kõige õrnemad tükid, neile järgneb pehmuselt rümba tagaosa(eriti tagaosa sisetükk). Kõige vintskem liha aga pärineb esiosast(koot, aba-, kaela- ja rinnatükk ning ribiotsad). Mida vanem on loom, seda vintskem on liha. 1.1Liha säilitamine Liha rikneb kergesti. Toorest ega küpsetatud liha ei või jätta toatemperatuurile kauemaks kui kaheks tunniks. Kvaliteetset liha saab erinevate meetoditega säilitada pikemat aega.
LIHA EELTÖÖTLEMINE Värske liha tunnused: Lõhn suhteliselt nõrk, kuid meeldivalt värske; Liha pind niiske ja kergelt läikiv Värvus liigile omane Veiseliha tumedam punane, nooremal loomal suhteliselt heledam. Lihaskudede vahel olev rasv on kvaliteetsel lihal jaotunud ühtlaselt valgete täppide või triibukestena. Noorematel loomadel rasv ühtlaselt valge ja läikiv, väga vana veise rasv kollakas (vaakumis paistab liha tumedam) Sealiha veiselihast kahvatum, väga valkjat sealiha ei soovitata osta, sest kuumtöötlemisel tõmbub tugevasti kokku ja jääb tuim. Liha ebaharilikult tumeroosa (kas kult või väga vana siga) kuumtöötlemisel ebameeldiv lõhn. Hea sealiha on sõrmega vajutades tugev ning tekstuur on tihe. Lambaliha noore lamba liha tugevalt roosakas punane, rasva väga vähe ning olemasolev on alati puhasvalge. Vana
Tõu tapaomadused on suurepärased, liha on maitsev, õrn ja väga tervislik. Belgia sinine On aretatud Belgias ja seal on seda tõugu veiseid 1,5 miljonit, see moodustab 95% kogu maailma seda lihatõugu veiste populatsioonist. Kuulub keskmiste tõugude hulka- lehmad 850-900 kg, pullid 1100-1250 kg. Värvus varieerub helesinise, musta ja valge kombinatsioonis. Luustik on suhteliselt nõrk, kerele iseloomulik längus tagaosa. Tõugu iseloomustab nende rümba kõrge kvaliteet, tapasaagis üle 70 % Piemont Pärineb Põhja-Itaaliast Piemondi mägialadelt. Suuruselt on keskmine tõug, lehmad 660 kg, pullid 1000 kg. Värvuselt on loomad valged ja hallid, nende sõrad, nina ja sarvealgmed on mustad, silmade ümbrus ja kõrvade sisepinnad on samuti mustad. Kõik loomad on nudid. Loomad on õhukese naha ja peente luudega. Tõu eripäraks on see, et peaaegu kõikidel loomadel on reie kaksiklihas, mis pärandatakse ristamisel ka järglastele. Dexter
Lisaks veel mitmesugused linnud. On levinud valearusaam, et ulukiliha on sootuks midagi teistsugust ning selle toiduks valmistamine on keerulisem ja mängu tuleks panna kaks korda niipalju oskusi kui nn tavalise liha puhul. Tegelikult taandub see aga pelgalt ja eelarvamustele. Säilitamine Värsket ulukiliha saadakse vaid jahihooajal ning muul ajal tuleb leppida külmutatud metsloomalihaga. Liha kvaliteedi puhul mängib olulist rolli õige eeltöötlemine, rümba laagerdamine ja muidugi ka säilitamine. Enim kasutatakse sügavkülmutamist. Säilitamisele minevad lihatükid peavad olema optimaalse suurusega ning külmutamine peab toimuma maksimaalselt kiiresti. Ulukiliha säilivus on suhteliselt pikk, kuna liha on pea-aegu rasvavaba. Peale sügavkülmutamist tuleb liha aeglaselt sulatada, soovitatavalt külmikus, 2-4 kraadi juures. Kiire sulatamine muudab liha tuimaks ja kuivaks. Toiduks valmistamine Ulukilihast võib valmistada igasuguseid lihatoite
LOOMAKASVATUS Lambakasvatus Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis. Aastal 2010 oli lammaste arv 79 tuh. Enamasti on karjas üle 100 lamba. Eesti suurim lambakari asub Valgamaal Laatres. Lambakasvatuse suunad Eestis: Lihaloom Piimakasvatus Villalambad – meriino lambad. Villa osatähtsus on langenud. Ka lambanahk. Eesti tumedapealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Algselt olid need eesti maalambad, alates 1958 a on nad Eestis tuntud tumeda- ja valgepealise lamba nime all. Eesti tumedapealise lambatõu aretuse algus 1926 a, lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja
Seakasvatus Eellased: Entelodondid ehk põrgusead ehk terminaatorsead. Elasid ligikaudu 21 miljonit aastat. Olemas kogu komplekt hambaid-lõikehambad, silmhambad,purihambad-viitab segatoidulisele ratsioonile nagu tänapäeva sead. Omnivoorid nagu tänapäeva sead-süües nii liha kui taimi. Lõhenenud sõrad, kus 2 varvast toetub maapinnale. Daedon-kuulus entelodondide rühma-piisoni suurune. Sigalaste sugukonda kuuluvate imetajate tunnused: *pikk koon, mis lõppeb kärsaga, kuhu avanevad ninasõõrmed *kõigesööjad *neli varvast *kihvad suured *magu lihtne, umbse kotiga Kodusead pärinevad: Euraasia ulukseast, Kaug-ja Ida-Aasia ulukseast, Vahemere ulukseast. Kodusigadel on suurem elusmass, viljakus ja parem söödaväärindus. Kodusigadel on säilinud mõned mets-ehk uluksigade omadused: terav kuulmine, hea haistmine, halb nägemine, ujumisoskus, kõigesöömine. Kodusigadel on võrreldes metsikute eellastega: lühem ja väiksem pea, nõrgemad hambad, nuumavõime, suurem viljaku
metskitsed,metssead, karud, jänesed Kodulinnud : kanad, kalkunid, haned, pardid, vutid Metslinnud : tedred, metsised, põldpüüd, faasanid, tuvid, pardid Veiseliha 1) vasikaliha kuni 3-kuuvanused loomad loetakse vasikateks, värvus hallikas-valge kuni heleroosani; on hästi peenekiuline 2) noor loomaliha 3kuu kuni 2 aastani, punakavärvusega, sidekojarikam, parem puljongi keetmiseks, praadide jne valmistamiseks 3) veiseliha üle 2 aastat, värvus tumepunane, kiud on jämedad, rasv - kollakas, sidekojarikad Sealiha 1) põrsaliha kuni 20kg raskune, heleroosa värvusega, peenekiuline, pehme, mahlane 2) noorlooma- ehk esikuliha 20-50kg, helepunase värvusega, peenekiuline 3) sealiha üle 50-70kg, jalgadel liha on tumedam, seljaliha on heledam Muud kasutatavad lihad Lambaliha (talleliha ja oinaliha) üsna punane, spetsiifilise lõhnaga, tallade liha on roosaka värvusega, hapuka lõhnaga Küülikuliha valgest kuni kahvatu-roosani Kitseliha telliskivi-punane
Teine põhjus, miks valisin antud teema on see, et ma ise puutun iga päev kokku liha ja liha toodetega. Töötan hetkel ühes Eesti suurimas liha käitlemisettevõttes. Olen osalenud toore liha töötlemise ja protsessis peaaegu algusest lõpuni. Töötasin ligi kaks aastat algtöötlemises (tapamajas) ning aegajalt käisin toore lihakäitlemise osakonnas (tarbija- ja tükilihad) ning subproduktide osakonnas abiks pakkimisel. Erandina ei töötanud lihalõikuses, kuid olen teadlik rümba tükeldus viisidest. Hetkel töötan klienditeeninduses ning müün liha ja lihatooteid. Peab tõdema, et meie sortiment on väga lai ja uueneb pidevalt. Vahel tuleb klientidele või lõpptarbijatele selgitada millise tootega on tegu või teada toote koostist. 4 1 KAUBAMÄRGI MÕISTE, ARENG JA KAITSE. 1.1 Kaubamärgi mõiste Kaubamärk on ettevõtja vara ja peamine äri edendamise vahend, mis võimaldab kaupa
on 6,5...6,8. • Aktiivne happesus ei lange kokku tiitritava happesusega. • Piima säilitamisel tiitritav happesus muutub palju kiiremini võrreldes aktiivse happesusega • pH muutub aeglaselt, sest piimas on palju ühendeid, samal ajal kui tiitritav happesus muutub kiiresti, arvestades kõiki (nii vabu kui seotud) vesinikioone. PIIMARASVA ISELOOMUSTAVAD FÜÜSIKALISED NÄITAJAD: • SULAMISTEMPERATUUR iseloomustab temperatuuri, mille puhul tahke rasv muutub vedelaks. Piimarasva sulamistemperatuur kõigub 26…34 kraadi piirides. • Müristiinhape, palmitiinhape ja steariinhape on vedelad toatemperatuuril, seevastu aga oleiinhape on tahke toatemperatuuril. • Juhul, kui või sisaldab rohkem madala sulamistemperatuuriga rasvhappeid, on või pehmema konsistentsiga ja paremini määritav. Kui või sisaldab rohkem kõrgema sulamistemperatuuriga rasvhappeid, siis on või konsistents tahkem ja või on raskesti määritav.
tõttu vähem nõutud, ka kaupluselettidelt leiab neid harvem. Tõeliste gurmaanide seas on need väga kõrges hinnas. Vasikaliha Vasikaliha on väga õrn, väherasvane ja pehme liha - oskusliku küpsetamise korral on tagatud tõeliselt hõrk maitseelamus. Sobib ideaalselt dieettoitudeks. Vasikaliha on oma välimuselt tunduvalt heledam kui veiseliha. Igast vasikast saab kasvades noorveis ja noorveisest täiskasvanud veis ning mida vanemaks loom kasvab, seda tumedamaks liha muutub. Vasikalihaks nimetataksegi isase või emase noore veise liha. Piimavasikad on vasikad, keda on joodetud ainult Piimaga. Vanusejaotuse järgi on piimavasikad 2-4nädalased (tailiha: valkjas-heleroosa, rasv: valge- roosakas) ning vasikad 1-6 kuu vanused (tailiha: roosa-punakasroosa, rasv: võrdlemisi hele). Nagu näha, sõltub vasika või veise vanusest ka rasva värvus.
Märgistamata looma ei tohi karjast välja viia. Märgistatud loomad registreeritakse PRIA-s . EL-st Eestisse toimetatava veisega peab kaasas olema veise pass, mis on välja antud selle riigi poolt, kust loom Eestisse tuuakse. Veisega kaasas olnud passi peab loomapidaja esitama Eesti loomade registrile, mis asub PRIA-s. Veisepassil on toodud looma kohta järgmised andmed: veise registrinumber, sünnikuupäev, sugu, veise ema registrinumber, ehitise number, kus veis sündis (sünnikoht). Kui veis müüakse või saadetakse tapamajja, siis peab loomapidaja hoolitsema selle eest, et veisega läheks kaasa ka pass. Sel juhul tuleb PRIA-le looma liikumisest registrivormiga teada anda, et looma liikumine saaks registrisse kirja. VASIKATE NUDISTAMINE on hädavajalik loomade vabapidamisel, kuid ka lõaspidamisel on ohutum sarvedeta veis. EL maades ei müüda nudistamata tõuveiseid, Nudistamisel kasutatakse spetsiaalseid
LOOMAKASVATUS Lambakasvatus 1) Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis (lammaste arvukus, karjade suurus, lambakasvatuse suunad). Aasta Lammaste arv (tuh) 1992 123,1 2000 29 2010 78,6 Viimastel aastatel on probleemiks tõusnud lammaste müük lihatööstustele, sest lihaks müüdavate lammaste hulk on kasvanud, kuid lambaliha kokkuostvaid ja lammaste tapmisega tegelevaid lihatööstuseid on jäänud vähemaks ja nende tapavõimsus on väike. Enamasti on karjas üle 100 lamba. Aastal 2010 moodustasid sellised karjad 59% lammaste üldarvust. Eesti suurim lambakari asub Valgamaal Laatres, kus OÜ Kopra Karjamõisa kuuluvas mahefarmis peetakse 2300-2400 põhikarja utte. 2010 Lammaste arv kokku 87140 Karjas 1-2 lammast 0,3% Karjas 3-9 lammast 3,2% Karjas 10-19 lammast 7,3%
kl-lüpsi päevani (k.a.) P1, P2, P3, ühe kontrollpäeva piimakogused, kg Pn viimase arvestusliku kontrollpäeva toodang Rasva- või valgutoodangu arvutamisel tuleb piimatoodang (P) asendada valemis rasva-(R) või valgutoodanguga (V). Näide lehma 100-päeva piimajõudluse arvutamine: Lehm poegis 15.07 Arvuta lehma nr. 345098 esimese 100 päeva piima-, rasva- ja valgutoodang, ning rasva- ja valgusisaldus, kui kontroll-lüpsi andmed on järgmised: Kuupäev P Piima, kg Rasv, % Valk, % 10.08 P1 26,0 4,10 3,05 13.09 P2 28,0 4,21 3,11 12.10 P3 24,0 4,30 3,08 Arvutuskäik: 1.Leian kuupäeva, mil täitub 100 lüpsipäeva: Juuli: 17 lüpsipäeva (15.07...31.07), kusjuures poegimise kuupäev loetakse lüpsipäevade hulka. August: 31 päeva September: 30 päeva Oktoober: 22 päeva Kokku : 100 päeva Seega tuleb arvutada piimatoodang vahemikus 15.07(k.a.) kuni 22.10(k.a.) 2. Leian kontrollpäevade vahelised intervallid, I. I0-15.07 (k.a.) kuni 10.08 (k.a
(k.a.) P1, P2, P3, ühe kontrollpäeva piimakogused, kg Pn viimase arvestusliku kontrollpäeva toodang Rasva- või valgutoodangu arvutamisel tuleb piimatoodang (P) asendada valemis rasva- (R) või valgutoodanguga (V). Näide lehma 100-päeva piimajõudluse arvutamine: Lehm poegis 15.07 Arvuta lehma nr. 345098 esimese 100 päeva piima-, rasva- ja valgutoodang, ning rasva- ja valgusisaldus, kui kontroll-lüpsi andmed on järgmised: Kuupäev P Piima, kg Rasv, % Valk, % 10.08 P1 26,0 4,10 3,05 13.09 P2 28,0 4,21 3,11 12.10 P3 24,0 4,30 3,08 Arvutuskäik: 1.Leian kuupäeva, mil täitub 100 lüpsipäeva: Juuli: 17 lüpsipäeva (15.07...31.07), kusjuures poegimise kuupäev loetakse lüpsipäevade hulka. August: 31 päeva September: 30 päeva Oktoober: 22 päeva Kokku : 100 päeva Seega tuleb arvutada piimatoodang vahemikus 15.07(k.a.) kuni 22.10(k.a.) 2. Leian kontrollpäevade vahelised intervallid, I. I0-15.07 (k.a.) kuni 10.08 (k.a.)=27 päeva I1- 11
..2000 a. ema. Kesk-Aasias kodustati tarvas umbes 8000...7000 a. ema. Muinas-Roomas ja Egiptuses tunti koduveist väga kauges minevikus, Kreekas 5.aastatuhandel ema, Jeerikus 3500 a. ema. Tarva kodustamise üks vanimaid kohti on ka Kesk-Euroopa. Arvatakse, et Eesti territooriumil ei ole tarvast kodustatud. Koduveised saadi Lõuna-Euroopa rahvastele. Koduveis kodustati 7000 ekr Põhja-Kreekas ja Anatoolias. 2. Veisekasvatuse areng maailmas (alljärgnevad on 2012 loengu andmed) Veis on levinud kõikidel mandritel, kuid suurim arv on Aasias. · Veiste arv maailmas on üle 1,4 mld, millega ületab 10-kordselt hobuste ja eeslite arvu ja sigade arvu 2 korda. · Ainult lammaste arv on sarnane. · Loomade arv · Esmane toodang · Lõpptoodang · Piima kogutoodang maailmas aastal 2010 oli 83,2 %. · Euroopas 34,5% kogu maailma veisepiima toodangust. · Elaniku kohta 2001 aastal oli 80,5 kg piima.
aasta kevadel oli Eestis füüsilise asukoha mõttes 20 tegutsevat kutselist kalakasvandust (ettevõtteid on vähem), kus kala kasvatamine oli põhitegevus ning töötajad said oma põhisissetuleku kala kasvatamisest, ja neli vähikasvandust. Põhiline osa kalakasvandustest asuvad Ida-Eestis ja Saaremaal ning Hiiumaal. 16. Kalade kehaosade saagis kala töötlemisel ja seda mõjutavad tegurid. a. Vikerforell (1-2kg) filee 65%; rümp 73%; pea 13%; sisikond 12%; saba ja selgroog 8%. b. Karpkala (1-2kg) filee 48%; rümp 60%; pea 16%; sisikond 13%; saba ja selgroog 14%; gonaadid 4%. c. Tuuralised (1-3kg) filee 60%; rümp ca 64%; pea 22% sisikond 8%; saba ja selgroog 8%. d. Mõjutavateks teguriteks on aretus, päritavus, söötmine, kasvukeskkond, vanus, kala liik, kas on suguliselt küps või mitte. 17. Eesti järvede üldiseloomustus ja tüpoloogia. a
7. Toorkiud sigade ratsioonis. 8. Emiste reproduktsioonijõudlusnäitajad : viljakus, piimakus ja piimaand, põrsaste sünni- ja võõrutusmass. Emise reproduktsioonijõudlusnäitajate ja söötmise vahelised seosed (fläsing, embrüonaalne suremus). Kuldi reproduktsioonijõudlus. 9. Sigade nuumajõudlusnäitajad : varavalmivus, söödaväärindus ja keskmine ööpäevane massi- iive. 10. Sigade lihajõudlusnäitajad. Sigade lihakeha tailihasisalduse määramise metoodika. LIHAJÕUDLUSNÄITAJAD 1970 Taanis Kontrollnuum 1931 Eestis Kuremaa Seakasvatuse katsejaam (10a) 1957 Eestis Kehtna Seakasvatuse katsejaam Metoodika 1: mõõtmine toimub 2 punktis: (elusa sea pekipaksuse mõõtmine) Viimase roide joonel, 7 cm selja keskjoonest külje suunas: - X1 seljapeki paksus 1 - X2 seljalihase läbimõõt 11. 12
Veiste jõudlus liigitatakse: . piimajõudlus; lihajõudlus. 6. Piima- ja lihatõud. (eeskätt Eesti veisetõud) Oluline märksõna on jõudlus loomade võime anda mingit toodangut teatud keskkonnatingimustes. On olemas kahesuunalise jõudlusega tõud piima-lihatõud ja liha-piimatõud (esimene pool näitab, kuhu poole suurem saagikus kaldub, puahs tõud siiski parem) Piimatõud: 1)Eesti Holsteini tõug(EHF) mustakirju veis 2)Punasekirju Holstein 3)Eesti Punane veisetõug (EPK) 4)Sveitsi tõug valge suuümbrus 5)Dzorsi tõug valge suuümbrus, ilusad silmad 6)Eesti maatõug (EK) Tõu määramise aluseks värvus. (must vs punane dom.must, sarved vs nudi dom.nudi) Lihatõud: 1)Aberdiin-Angus 2)Hereford pea ja kõhualune valged 3)Sarolee 4)Limusiin 5)Soti mägiveis 6)Hele akviteen kaksikpepu e topeltlihastik e Doppellender laudja osas 7)Belgia sinine - doppellender 7. Kasvu ja arengu mõiste
(kiudaine) polüsahhariidideks. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu kolmkümmend protsenti glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu kolmest protsendist moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60% päevasest energiast. Süsi- vesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. Glükoosi ning fruktoosi on põhiliselt puuviljades ja mees, sahharoosi leidub roo- või peedi- suhkrus, aga ka melassis, vahtrasiirupis ning osas puuviljades. Maltoosi leidub teraviljaidudes, laktoosi ehk piimasuhkrut sisaldavad piimatooted. Tärkliserikkaks toiduaineks on kartul. Mineraalained. Mineraalained on vajalikud luude ja teiste kudede moodusta- miseks ning ainevahetuse reguleerimiseks
aastat e.m.a. Põhja-Kreekast ja Anatooliast. · Hobune kodustati märgatavalt hiljem. Arvatakse, et kodustamisprotsess algas ilmselt 4. aastatuhande e.m.a. lõpus Musta- ja Kaspia mere steppides, kuhu tarpan liikus Ida- Euroopast. · Põhja-Aafrika ja praegune Sahaara kõrb oli üks esimesi loomade kodustamise kohti, kust koduloomad edasi levisid Niiluse orgu. 5000-4000 a. e.m.a. oli Egiptuses juba arenenud loomakasvatus, kus koer, siga, kits, veis ja hani olid tuntud koduloomadena. Hiljem kodustati antiloobid, eeslid ja kaamelid. · Tigrise ja Eufrati jõgikond Aasias (praegu Iraak) oli Mesopotaamia kultuuride levikuala. Nende jõgede lääne- ja idapoolsetes mägedes kodustati kitsed, lambad, sead ja anti üle jõgede orgudesse, kus neid ja hiljem ka veiseid ning eesleid kasutati. India ja Hiina kultuuride piirkonnas kodustati seebu, pühvel, gaur, kana ja siga, kuna veis,
2. Käte kaitsmiseks bakterite eest on hea kasutada antibakteriaalset seepi või desinfitseerivat lahust 3. Töö alustades pese käsi jooksva sooja veega kuni küünarnukini; 4. Seebiseid käsi hõõru teineteise vastu kõikidest kohtadest ja siis loputa voolava veega. 5. Pese hoolikalt sõrmevahesid, eriti peale WC kasutamist ja toortoiduga kokkupuutumist; 6. Puhasta hoolikalt küünealused ja sõrmevahed; 7. Loputa kõigepealt leige voolava veega, max 35 kraadi, et lihajäänused ja rasv tuleks lahti. Kuuma vee korral valkained kalkuvad ja kivistuvad ning neid on raske eemaldada. 8. Loputa ja kuivata käed ühekordse kasutusega paberkäterätikusse MILLAL PESTA KÄSI? NB! Pese alati käsi, kui näed nendel mustust, aga me vajame käte pesemist, sõltumata meid ümbritsevast keskkonnast. Tervislikust seisukohast lähtudes peavada inimesed või töötajad kes puutuvad kokku toiduainetega pesema käsi väga tihti.Käed peavad olema alati puhtad.
LAMBAKASVATUS Lammaste lihajõudlus ja selle hindamine Lambaliha võib eristada loomade vanus järgi, kusjuures lambaliha on lammastelt saadud liha üldmõiste. Täpsem määratlus on talleliha (alla 12 kuu vanuste noorlammaste tapmisest saadud liha). Lambakasvatuse peaeesmärk on toota noorlambaliha. Lambaliha all mõistetakse üle 12 kuu vanuste lammaste tapmisest saadavat liha (uted, jäärad, noorlambad 1-2a). Uted ja jäärad lähevad lihaks siis, kui toimub sugulammaste praakimine. Praakimise põhjuseks on madal toodang, udarapõletikud, jalgade probleemid jne. Praakloomasid võib karjas olla 25%, seega uuendame iga nelja aasta tagant terve karja. Tavaliselt on see arv 10-15% täiskasvanud uttede arvust. Maailmas tapetakse tallesid erinevad vanuses, see sõltub kohaliku turu traditsioonist. Võib eristada kahte sorti talleliha: 1
Nad on kas keedetud või nõrgalt suitsutatud. Sardellid on väikesed vorstikesed läbimõõduga 28 – 36mm. Nad on kas keedetud või keedetus ja nõrgalt suitsutatud. 1.1. Tooraine Viinerite ja sardellide valmistamiseks kasutatakse toorainena: jahutatud või ülessulatatud liha; vanemate loomade liha (mis ei ole soovitatav suitsulihatoodete tooraineks); noorte loomade lahja liha (väheväärtuslikud rümba osad); lihalõikmed. Kasutatav pekk on : tugeva struktuuriga (pekimustri andmiseks, sobib turjapekk); jahutatud, ülessulatatud; võib kasutada ka sea põseliha. Valmistamiseks ei sobi: üle ühe korra külmutatud liha; pealispinnalt värvust muutnud toorainet; kollaka varjundiga (rääsumistunnustega) pekki Viinerite ja sardellide valmistamiseks kasutatakse erinevaid lihaliike. Peamiselt sea-, veise- ja linnuliha
.................................51 4.1. LIHASTE KASVAMINE JA RASVKOE MOODUSTUMINE. ................................................................................... 51 4.2. VEISTE REALISEERIMINE LIHAKS .......................................................................................................................... 51 4.3. LIHAJÕUDLUSE HINDAMINE..................................................................................................................................... 51 4.4. LIHAKEHA KVALITEEDI HINDAMINE .................................................................................................................... 52 4.5.LIHA KVALITEEDI ORGANOLEPTILINE MÄÄRAMINE. ..................................................................................... 53 5. VEISEKASVATUSE TEHNOLOOGIAD................................................................................53 5.1. LÜPSITEHNOLOOGIA......................................................................................
Mendeli katsetega loodud vundamendile kerkis 1900. aastal uus teadusharu - geneetika. 2. Aretusõpetuse areng XX sajandil W. Johannseni (1857...1927) puhaste liinide teooria, G.H. Hardy ja W. Weinberg: sõltumatult kahe riigi teadlase poolt geenide sageduse ja geneetilise tasakaalu seadus. Henderson BLUP meetod. Loomade kehaehituse, kasvu ja arengu seaduspärasuste avastamisel on suuri teeneid vene teadlastel N.P. Tsirvinskil (1848...1920), kes uuris lammaste ja veiste luudede kasvu ja arengut. ja N.P. Kulesovil (1854...1936), kes uuris samuti kehaehitust. M.J, Pridorogin (1862...1923) käsitles uuringutes välimikku, I.A.Bogdanov (1872...1931) loomade põlvnemine, konstitutsioon ja valik, M.F.Ivanov (1871....1935) lõi uute tõugude loomise teooria, mille rakendas ka praktikas. Vene teadlastest kõige tihedam side Eestiga oli J.F. Liskunil (1873...1958), kes põhjalikult uuris kranioloogit, välimikku ja interjööri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
