Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

TANTSULAVASTUS JAZZ-BALLETI KLUBI (0)

1 Hindamata
Punktid
TANTSULAVASTUS JAZZ-BALLETI KLUBI #1 TANTSULAVASTUS JAZZ-BALLETI KLUBI #2 TANTSULAVASTUS JAZZ-BALLETI KLUBI #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-03-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Emma28 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
pdf

Jazz-Balleti Klubi

Rocca al Mare Kool Martin Erik Vallaste 7.a Jazz-Balleti Klubi Retsensioon Tallinn 2017 Antud etendus toimus 26. jaanuaril 2017 aastal Rahvusooper Estonia kammersaalis. Etenduse Lavastajad ja heliloojad olid vastavalt Triinu Leppik-Upkin ja Sergei Upking ning Paavo Piiparinen ja Siim Hiiob. Peaosatäitjad olid: Anatoli Arhangelski, Marika Muiste, Jevgeni Grib, Daniel Kirspuu ja Sergei Upkin. Muuskiat mängis Jazz-ansambel JBB. Hubane Jazzi klubi oli variasutuseks maffia mitte päris legaalsetele tegevustele. Ühel õhtul satub

Eesti keel
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent

Muusika ajalugu
thumbnail
32
pdf

Levimuusika

Levimuusika ajalugu 1 LEVIMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9

Muusika
thumbnail
34
doc

Mustlasmuusika

PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Linda Tanissaar MUSTLASMUUSIKA Aastatöö Secunda aste Juhendaja Aire Luhaoja Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................4 1.MUSTLASED JA NENDE KULTUURI ÜLDISELOOMUSTUS............................................6 1.1. Päritolu....................................................................................................................................... 6 1.2. Perekond ja traditsioonid.......................................................................................................... 8 2. MUSTLASMUUSIKA JUURED JA MÕJUTUSED................................................................9 2.1. Mustlasmuusikast üldiselt ja selle juured...............................................

Muusika
thumbnail
6
doc

10kl. Muusika kokkuvõte

Chandler oli ka see isik, kes soovitas Hendrixil oma nimi Jimiks muuta. Trummar Mitch Mitchell ja bassist Noel Redding ei pidanud ilmselt kahetsema, et ühinesid äsjamoodustatud ansambliga The Jimi Hendrix Experience. Tollest ansamblist sai 1966.aasta sügiseks Londoni üks kuumimaid kõneaineid. Bändi esimene singel "Hey Joe" veetis 10 nädalat Suurbritannia edetabelites, jõudes 1967.aasta alguses 6.kohale. Edukale singlile järgnes peagi täispikk album "Are You Experienced" , mis on seniajani jäänud üheks edukamaks rokkalbumiks, mis kunagi välja antud, sisaldades lugusid "Purple Haze", "The Wind Cryes Mary", "Foxy Lady", "Fire" ja "Are You Experienced ?" . Jimi oli Inglismaal üliedukas, kuid alles 1967 aastal Ameerikasse tagasi tulles süütas ta meeletud rahvamassid Monterey Rahvusvahelisel Pop Festivalil (Monterey International Pop Festival) oma versiooniga laulust "Wild Thing". 1969.aasta Augustis toimunud

Muusika
thumbnail
2
docx

Jazzmuusikastiili bebop tutvustus

kui keegi üritas meloodiahüpet järele laulda. On veel versioon, et algul olnud nimeks “rebop”, hiljem “bop”, mis arvati tulevat häälikukombinatsioonist, millega lauldi sageli fraasi lõppevaid noote. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud olid pianist Thelonius Monk, altsaksofonist Charlie Parker ja trompetist Dizzy Gillespie. Thelonius Monk Charlie Parker Dizzy Gillespie Bebop ei olnud mõeldud tantsimiseks ja seega said muusikud mängida kiiremas tempos. Swing ja bigbändid olid leidnud põhilist rakendust tantsumuusikas, mis kõlas nii tantsusaalides, heliplaatidel kui raadio vahendusel. Suurte orkestrite asemele hakati moodustama 4-5 liikmelisi ansambleid. Klassikaline bebopi ansambel koosnes saksofonist, trompetist, klaverist, kontrabassist ja trummidest

Jazzmuusika
thumbnail
11
ppt

House muusika

House Carol Paesalu 8B klass House House-muusika on elektrooniline tantsumuusika, mis sai alguse Chicagost 1980ndate alguses. Oma nimetuse on see saanud klubi Warehouse järgi, kus selline muusika esimest korda tekkis. House oli esimene ja tähtsaim disko järeltulija. House'ile on iseloomulik rütmimasina põhirütm koos esiletoodud bassi ja basstrummiga ning elektrooniline süntesaatoritaust. Kõige tüüpilisem kiirus on 4/4 rütm. House muusikasse on lisatud ka jazz'i ja soul'i iseloomulikke omadusi. Stiilid Ambient house - Vastavat stiili on võimalik ära tunda seeläbi, et tüüpilisi acid house omadusi kasutatakse unelevamal, atmosfäärsemal moel. http://www.youtube.com/watch?v=8edVxpAX_WA Deep house - House'i aeglasem ja sügavam variant http://www.youtube.com/watch?v=WfoNE4WVrjo&feature=related Garage house - Tänapäevastest elektroonilistest stiilidest 70.

Muusika
thumbnail
56
pdf

Modernism ja muusikateater

kolmandasse). Kuulaja ei saa enam aru, kus on koduhelistik, või kus on toonika. Wagneri harmooniakäsitluse kuulasaim akord: Tristani motiiv Altereeritud püsimatu akord saab püsiva (toonika) tähenduse (seda ideed arendab edasi Skrjabin). Wagneri muusikat iseloomustab pikk meloodialiin (harmoonia ei lahene, vaid otsib pidevalt toonikat, seda leidmata). 19. saj. lõpul oli „Tristan ja Isolde“ tohutult populaarne nii muusikas kui kirjanduses. Modernismi iseloomustavad: • Usk progressi (kõik areneb edasi järjest täiustudes) • Universaalsus (Valitsev kõigile sobiv mõtteviis. Schönberg töötas välja dodekafoonilise kompositsioonimeetodi ja leiti, et see on universaalne kompositsioonimeetod) (Isikud, kes modernismi ajal elasid, olid samuti universaalsed. Palju lugenud, laia silmaringiga, „kodus“ erinevate asjadega) • Püüd muusikat „korrastada“, allutada süsteemile • Vaimustus tehnilistest vahenditest

Muusika



Lisainfo

Siin on näide kuidas koostada 7. ndas klassis muusika retsensiooni kirjutada.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun