Miina Härma Gümnaasium Referaat TAMPERE Agete Eksi Tartu 2012 Tampere on on elanike arvult suuruselt kolmas Soome linn. Tampere asub Soome pealinnast Helsingist 170 km kaugusel. Seal elab 213 344 elanikku ja pindala on 690 km². Tampere asub Soome edelaosas, kahe järve vahel. Põhjast piirab seda Näsijärvi ja lõunast Pyhäjärvi. Tamperes on kokku 200 järve ja tiiki. Tampere on ühtlasi ka Helsingi järel tähtsuselt teine Soome tööstuslinn. Seal leidub metalli-, puidu-, paberi-, tekstiili-, ravimi- ja õmblustööstusi. Tartul on Tamperega head sõprussuhted. (Vikipeedia: ,,Tampere". 31.10.2012; EE 1996: 258; Wikitravel: ,,Tampere" 31.10.2012) Tampere linna asutas Gustav III. Ta oli Rootsi kuningas. 1779.aasta 1
1. Waldorfkoolid (Steiner-koolid 2. 1989 aastal, kuna oli Perestroika aeg ja paljud õpetajad tulid välismaalt, puutus Ene esmakordselt kokku Waldorfpedagoogikaga, Tampere pedagoogid käisid külas. Ja kuna ta oli tol hetkel Vabariikliku Õpetajate Täiendusinstituudi asedirektor,siis ta sõlmis Tampere kooli esindejatega kokkuleppe, et nad teevad õpetajatele waldorfpedagoogika kursuserd. See oli hea ja põhjalik kursus, mis kestis aasta otsa, õks kord nädalas. Ene-Silvia arvab, et Waldorf kool on see kool, mida ta tahab emana oma lastele, õpetajana oma lastele. Üldse haridusjuhina. 3. Kool on õppiv organisatsioon, seal toimuvad pidevalt koolitused. 4. Waldorfkooli õpetajad on selge filosoofilis-pedagoogilise vaatega 5
SOOME ÜLDANDMED: Pindala: ~300 000km2 Rahvaarv: 5, 4 miljonit Pealinn: Helsingi Suuremad linnad: Helsingi, Tampere, Espoo. GEOGRAAFILINE ASEND: Asub Euroopa põhjaosas. Veerand territooriumist asub Põhjapolaarjoone taga. Asub Läänemere ääres (Läänes Botnia e. Põhjalaht ja lõunas soome laht) Piirinaabrid: Läänes Rootsi, põhjas Norra, idas Venemaa. Lähiriigid Eesti LOODUS Pinnamood: Praeguse pinnamoe on kujundanud peamiselt jääaeg. Enamus territooriumist on madal, kuni 200m. Maapind on valdavalt künklik.
Urmas Ott sündis 23. aprillil 1955 Otepääl. Lõpetas 1979. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi kultuuriteaduskonna taidlusteatri rezii eriala. Alustas Eesti Raadios aastatel 1977 1979. Alustas 1979. aastal ETV-s teadustajana. Urmas Ott töötas Eesti Televisioonis 1979 1998 AK diktori, saatejuhi, reporteri ja toimetajana. Tema viimaseks tööks rahvusringhäälingus jäi Raadio 4 saatesari "Sündsuse piires" (6.okt 2007-21. juuni 2008, kokku 32 saadet). SAATED "Estraaditähestik" (eetris 1976-1983), U. Ott saatejuht 1981-83 (ETV) 1986 1992 "Teletutvus" (ETV) 1991 1995 aastavahetuse isikuintervjuud (ETV) 1991 1992 "Duett -duell" (ETV) 1992 1998 "Carte Blanche" (ETV) 1998.a. 2. juuni - Urmas Ott tegi koosseisulise töötajana viimase saate ETV-s - "Carte Blanche" Tõnis Mägiga. (ETV internet, ETV ajalugu) 2001 "Seitse päeva mais", intervjuud pr. kandidaatidega (TV1) 2002 Valitud meeleolud (TV3) 2003 2006 "Happy Hour"...
According to July, 31st - Ventspils, 7. VENTSPILS ATLANTS young Regulation of IUKL August, 01st Latvia " (CB, Snatch, men, amateurs, Juggling) masters Superiority of the World According to November, Tampere, 8. among juniors (CB, LC, men, women Regulation of IUKL 11-14th Finland Snatch) Championship of the According to November, Tampere, 9. World among adults (CB, men, women Regulation of IUKL 11-14th Finland LC, Snatch) Superiority of the World
koht 400m tõkkejooksus.Ta sündis 4.mail, 1992, Tartus. Ta on püstitanud mitu Eesti rekordit oma noores eas. Ta on Eestit esindanud olümpiamängudel. 2014.aastal nimetati ta Eesti meessportlaseks. Tal on õde nimega Maris, kes on samuti kergejõustiklane. Rasmuse treenerid on tema vanemad Taivo ja Anne Mägi. Pildil: Rasmus Mägi Tema tulemused 49,54- 28.juuni, 2012, Helsingi 49,51- 11.juuni, 2013, Bellinzona 49,19- 13.juuli, 2013, Tampere 48,87- 17.juuni, 2014. Ostrava 48,77- 3.august, 2014, Tallinn 48,54- 13.august, 2014, Zürich
Karin Aus LI11a inseparable from cultural tradition a sonic toy a signal information Estonian ethnomusicologist Herbert Tampere (19091975) categorised musical instruments: 1) traditional instruments 2) popular instruments wind instruments (puhkpillid) stringed instruments (keelpillid) bellows instruments (lõõtspillid) percussion instruments (löökpillid) Flute type wind instruments Willow bark (pajupill) Pine shoot (vilepill) Clarinet type wind instruments Bagpipe Reed pipe (roopill) Trumpet type wind instruments Herdsman`s horns and
kvaliteedist ja kaeveoludest. · Pidage meeles, et varisemisoht on suurem vihmade, kuiva perioodil, keltsa sulamise ja vibratsiooni mõjul. Väga tähelepanelik tuleb olla koheva pinnase või 2 meetrist sügavama kitsa augu kaevamisel. · Kontrollige, et kaevikusse tehtaks korralikud tõusu- ja liikumisteed. 11 Koski, H., Mäkelä, T. Ratu Ehitustööde ohutusjuhendid. Tampere 2006. Lk 46. · Hoidke sõidukid ja masinad kaeviku servast piisavalt kaugele ja paigutage väljakaevatav pinnas kaevikust kaugemale. Vajadusel pange kaeviku ümber kukkumiskaitsed või märgistage ohtlik ala. · Tutvuge masinate ja seadmete tootejuhenditega. Jälgige pidevalt masinate seisukorda ja ärge kasutage rikkis masinaid. · Ärge kasutage kaevemasinat tõstukina, kui see pole selleks ette nähtud ja vastavalt varustatud.
Yleistä Suomesta Suomen virallinen Suomen tasavalta nimitys Viralliset kielet suomi ja ruotsi Hallinto Eduskunta Presidentti Sauli Niinistö Pääministeri Juha Sipilä Suomen naapurimaat Idässä Venäjään, pohjoisessa Norjaan ja lännessä Ruotsiin, Etelässä lähin maa on Viro Pintaala 338 424 km² Asukasluku Minkämaalaisia suomi, ruotsi, venäjä, viro Suomessa asuua? Pääkaupunki ja sen ...
Soome ja Rootsi I. Üldandmed Soome ja Rootsi kohta 1. Rootsi pindala on ligikaudu 500 000 km2 2. Soome rahvaarv on üle 5 miljoni 3. Rootsi pealinn on Stockholm 4. Soome kaks suuremat linna on Tampere, Espo 5. Rootsi riigikord on konstitutsiooniline monarhia II. Iseloomusta Rootsi geograafilist asendit kahe lausega Rootsi paikneb Põhja - Euroopas, Skandinaavia poolsaare idaosas. Piiririigid on idas Soome, läänes Norra ning lõunast piirab teda Läänemeri. III. Soome pinnamood 1. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikku jääv Haltiatunturik 2. Lõunaosas paikneb Salpausselkä kõrgustik IV. Rootsi siseveed 1
Tallink’s ferry Galaxy. Navitrollas art is quiant mix from the past and and modern art. He often paints animals outside of their natural habitat, for example a giraffe in snowy habitat. His pictures often have a hidden message, which give the picture the title. Navitrollas’s only offical art gallery is located in Tallinn Old Town, where everyone can see his newest paintings, but he also has galleries in Tartu, Tampere, Helsingi, London and Lissabon. Currently he lives and works in Shout-Estonia. Ranno Lauri
Rahvusromantism ja sümbolism põhjamaades ·tahtsid täita rahva ootused ·väärtuslikud eksootika ja ürgne primitiivsus ·sümbolism: kordumatu üksikisiku elamus, ajatud teemad ·rahvusromantism: kollektiivne ideaal, tegelane kangelane Norra maalikunstnikud ·tahtsid alguses rahvuslust teenida realismi vahenditega ·E. Werenskiold ·Norra looduse ja inimeste omapära täpne edasiandmine ·''Illustratsioon Olav Tryggvasoni saagale'' ·mõjukas kujund muinasjuttude ja legendide tegelastest ·Th. Kittelsen ·mõjukas kujund muinasjuttude ja legendide tegelastest ·kaks joonistust sarjast ''Must surm'' (katkuepideemia) ·maalikunstnik ja graafik G. Munthe ·eesmärk luua rahvuslik originaalne kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile tutvustas ·tasapinnaline stiil: siluetid üldistatud, nurgelised ·lokaaltoonid, mõjutas Norra arhitektuuri viikingitega · ''Kosilased'' · ''Allmaa hobune'' Soome ·kunst vaimse vastupanu ...
üsnagi soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, võib esineda kesköist valgust - mida enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva. Soome suurimad linnad on: Helsingi 560 000 elanikku (Suur-Helsingi koos 221 000 elanikuga Espoo, 182 000 elanikuga Vantaa ja Kauniaisega üle 900 000), Tampere 200 000 elanikku, Turu 175 000 elanikku, Oulu 125 000 elanikku, Lahti 98 000 elanikku, Kuopio 88 000 elanikku, Jyväskylä 81 000 elanikku, Pori 76 000 elanikku. Pinnamood Soome territoorium on üsna tasane, kuigi on ka mõningaid mägesid. Umbes 80% Soome pindalast on tasandikuline ala. Keskmine kõrgus on u. 154m Soome kõrgeimaks tipuks on Haltiatunturi(1328m). Jääaeg kujundas Soome maastiku selliseks nagu ta on nüüd.
23.09- Tutvustavad Äripäev, Äripäev 24.09 loengud EBS-is, Tallinna Ülikoolis ja Eesti-Ameerika Äriakadeemias (kom tudengitele suunatud) 25.09 Loeng(ud) Tartu Tartu Ekspress, Tartu Äripäev Ülikoolis Postimees, Äripäev 29.09 Intervjuu: Kaja Kaja, postimees, Äripäev Postimees, ETV, Kuku raadio, Tampere räägib Delfi, Äripäev tudengi-tv Raadio raamatu Tallinn, tegemisest, Noorteraadio headusest ja vastab Vikerraadio küsimustele 01
Keivin Kivimägi 10A Viitamine Salu oli 1963.-1969.a olnud lektor Turu ja ühtlasi dotsent Tampere ülikooli juures, aga tuli siis tagasi Lundi (Helk 2004: 125). Rahvasteliidu loomise kavadest olid Eesti poliitikud teadlikud juba I maailmasõja aastatel. Siis peeti neid USA presidendi Woodrow Wilsoni utoopilisteks ideedeks. (Made 1998: 49) Muistsel ajal oli purpurpunane läänes kõige kallim värvus, sest seda saadi haruldastest molluskitest Murex või Purpura, pealegi nõudis protsess palju vaeva (Airey, O'Connell 2007: 115). Türkiisis soovitatakse kanda detsembris sündinud inimestel
Soome pärast I maailmasõda, eripärad. Kõige tähtsam oli iseseisvuse säilitamine. 6. Dets. 1917.a. kuulutas Soome Eduskund välja oma maa iseseisvuse. 1918.a. jaanuaris haarasid Pahempolsed radikaalid (punased) Vene sõjaväe toetusel Helsingis ja LõunaSoomes võimu. Soome iseseisva riigi pooldajate sõjaväe ülemjuhtajaks sai Gustaf Mannerheim, kelle juhtimisel võideti punasoomlased ja vene enamlased lahingus Tampere pärast. 1918.a. sai Mannerheim riigihoidjaks ja tema juhtimisel loobuti saksa orientatsioonist ja hakati otsima poliitilisi kontakte Antandi riikidega. http://www.abiks.pri.ee Sõjategevusega kaasnenud purustused ja kaod olid Soomes väiksemad ning Soome majanduslik olukord oli tollal parem. Need erinevused, millele veidi hiljem lisandusid teised probleemid, tegid
Navitrolla Kätlin Kukebal 12. A Elu kodanikunimega Heiki Trolla (Navi- külanimi). Lõpetanud Viive Kuksi kolmeaastase Kunstistuudio. Näitused aastast 1989 (Tallinn, Tartu, Tampere, Helsingi, London, Lissabon). Osales 1990. aastal rühmitise "Lüliti" asutamises. 1993 alustas tegevust professionaalse kunstnikuna. Elu 19972001 tegeles aktiivselt galeriide pidamisega. On 4 korda kukkunud läbi kunstikooli eksamites. Praegu asub ainuke ametlik Navitrolla galerii Tallinna vanalinnas. Navitrolla ise elab ja töötab Lõuna-Eestis. Looming N. kunsti on liigitatud küll naivismi, küll
Soome Karl Hendrik Bachmann (10. klass) Soomes on 5,4 miljonit elanikku, mis tähendab, et seal on 17 elanikku ruutkilomeetri kohta. Soome on 3. kõige harvemini asustatud riik Euroopas. Kõige tihemini Soomest on asustatud Lõuna-Soome, sealhulgas Helsinki, Turku ja Tampere. Ülejäänud osa asustusest paikenb peamiselt rannikualadel. Seda just selletõttu, et sealt sai varasemal ajal hästi kaubelda. Sinna saabusid laevad ning sealt ka lahkusid laevad. Selletõttu on peamine asustus samuti lõunas. Aastal 2015 oli Soomes umbes 55 000 sündi
Navitrolla Elu ●kodanikunimega Heiki Trolla (Navi- külanimi). ●Lõpetanud Viive Kuksi kolmeaastase Kunstistuudio. ●Näitused aastast 1989 (Tallinn, Tartu, Tampere, Helsingi, London, Lissabon). ●Osales 1990. aastal rühmitise "Lüliti" asutamises. ●1993 alustas tegevust professionaalse kunstnikuna. Elu ●1997–2001 tegeles aktiivselt galeriide pidamisega. ●On 4 korda kukkunud läbi kunstikooli eksamites. ●Praegu asub ainuke ametlik Navitrolla galerii Tallinna vanalinnas. ● Navitrolla ise elab ja töötab Lõuna-Eestis. Looming ●N. kunsti on liigitatud küll naivismi, küll sürrealismi.
o 1899 Tiflisi Füüsikaobservatooriumi kontoriametnik o1901-1902 oli Tiflisi ja Batumi VSDTP komitee liige o 1906-1907 VSDTP Bakuuu komitee liige ja VSDT(b)P IV kongressi saadik Stockholmis o 1922-1953 NLKP peasekretär o 1930-ndatel erinevad ametikohad (Rahvuste komissar ja Tööliste ja talupoegade järelevalve komissar) 8. Ühiskondlik tegevus: o 12-17. (25-30.) detsember 1905 osales 41 saadikuga toimunud VSDT(b)P Tampere konverentsil Soome Suurvürstiriigis o 1906-1907 osales/organiseeris VSDT(b)P finantseerimiseks vajalike finantvahendite eksproperteerimist Kaukaasias o 1907. aasta juunikuus osalesTiflisi postiraharööv o Osales aktiivselt Kerenski valitsuse kukutamisel, kuulus 5 juhtiva bolseviku hulka. o 1924-1929 kõrvaldadas võimult kõik juhtivad bolsevikud o 1928 algatas Stalin muudatused majanduspoliitikas
1) ekvatoriaalse kliima tõttu pole Põhja regioonis nii soodsad tingimused kui Kagus 2) seal on väga vähe maavarasid 1) raudtee on ühenduses kaevanduste ja muude tööstuste ja ettevõtetega 2) tihe asustus vaja transporti 1) tänu maanteele paraneb ka Põhja regiooni majandus 2) paremad võimalused kaubanduses 2. Nimeta riike, kus rõivatööstus on tähtsal kohal. Mehhiko, Hiina, Türgi, USA 3. 19. sajandi keskpaiku kujunesid välja sarnased tööstuslinnad nagu Narva, Tampere, Norrköping. Mis olid nende tööstuslinnade kiire arengu põhjused? Arengu põhjusteks olid odav tööjõud, soodsad võimalused tööstuste rajamisteks. 4. Miks on kaasajal suur osa kergetööstuse toodangust Ida- ja Kagu-Aasia päritolu? Sest seal on odav tööjõud; seal on head ja soodsad transpordivõimalused 5. Miks eelistavad rahvusvahelised firmad oma tütarettevõtteid rajada Kagu-Aasia maadesse? Odava tööjõu pärast 6
leidis, et tugiteenuste nagu näiteks toitlustuse sisseostmine ei anna kokkuhoidu. Mõlemad haiglajuhid ei nõustunud töötajate koondamisega väljapakutud mahus. Sotsiaalministeeriumi info põhjal peab järgmisel aastal Tartu Ülikooli Kliinikum koondama 85 töökohta ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla koondama 80 töökohta. Teisipäeval kell 14 arutab sotsiaalkomisjon oma istungil eriarstiabi kättesaadavust. Istungile on kutsutud Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere, Eesti patsientide nõukoja juhatuse liige Kaido Kolk ning sotsiaalministeeriumi ja haigekassa esindajad. Kommentaar: Haiglates on niigi pikad järjekorrad ja töötajaid suhteliselt vähe. Kas varsti tehakse ka haiglatesse iseteenindus, kus inimesed ravivad end ise. Ongi vaja ainult ühte õde ja nii hoiaksime kulud kontrolli all. Koondades haiglatest personali nüüd, kus elanikkond vananeb ja inimesed on sressis igapäeva elu pärast on väga absurdne otsus.
Näituse retsensioon Käisin 6. oktoobril vaatamas Kuressaare Kultuurikeskuses Ilari Rantala fotonäitust ,,Trolssi". Ilari Rantala sündis 1944. aastal ja ta on soomlane. Ta on sotsiaalteaduste meister, lõpetas Tampere Ülikooli 1972. aastal. Veel on ta õppinud majandust ja on tegelenud mõnede projektidega. Peamiselt on ta näitused olnud väljas Soomes. .Ilari on praegu pensionil ja tegeleb fotograafiaga. Ta tegi selle näituse, kuna ta tegeleb fotograafiaga ja talle meeldib teha looduspilte ning tuua välja selle varjatud ilu. Näitus koosnes mitmetest loodusfotodest, mis olid jäädvustatud vee peegeldusest, mille peegelpilt oli hägune ja millest võid ainult järeldada. Pildid olid prinditud paberile millel oli kilejas välimus ja need olid peamiselt 60 cm laiad ja umbes 50 cm kõrged, väljaarvatud kaks suuremat pilti, mis olid tunduvalt suuremad. Fotodel oli kujutatud loodust, vett ja kivist al...
Soome Vabariik Koostaja : Angeliis Pallon Kambja Põhikool Üldine info President: Sauli Niinistö Pindala: 337 010 km2 Rahvaarv: 5 142 000 elaniku Pealinn: Helsingi Rahaühik: euro Ajavöönd: IdaEuroopa aeg Soome maastikud · Tasandikud · Mäed · Jää poolt siledaks nühitud kaljud · Mandrijäätekkelised kuhjealad · Suured metsad · Kärestikulised jõed · Saared · Järved · sood Suuremad linnad Helsingi 576600 elanikku Espoo 241600 elanikku Tampere 209600 elanikku Vantaa 195400 elanikku Turu 175600 elanikku Oulu 137100 elanikku Jyväskylä 128000 elanikku Lahti 100100 elanikku Kuopio 92000 elaniku Kouvola 88400 elaniku Soome lipp Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase ...
Minu Soome 1. Raamatu pealkiri on ,,Minu Soome", mille autoriks on Kaja Saksakulm Tampere ning kirjastuseks Petron Print OÜ, 2009. 2. Mõtteid ja meenutusi on raamatus aastatest 2004-2009. Kirja on see pandud vahemikus 2008 kevadest kuni 2009 kevadeni. 3. Euroopa, Soome, kesk-Soome, Jyväskylä, Mannila tänav. https://www.google.ee/maps/place/Jyv%C3%A4skyl%C3%A4+sub-region, +Soome/@62.1748457,24.3376055,7z/data=!4m5!3m4! 1s0x468579f90d8b943d:0x1d2eeb4469b9a10c!8m2!3d62.2426313!4d25.7473596 4
* "Kriipiv silmapiir" vitraazid, Tallinna Sadama juhtkonnahoone, Eesti * "Dragon R" vitraaz, Tallinna Restoran "Katamaraan",Eesti * "Suund I-IV" vitraazid, Hansapank (endine Tööstuspank),Eesti * "Lend" vitraazid, Eesti Riigikohus,Tartu, Eesti * "Murtud jõgi" vitraaz, Karhinen Oy, Helsinki, Soome * "Reactive River" klaas-valgusskulptuur, Euroopa Parlamendi peahoone, Brüssel, Belgia * "Valgus VII" klaas-valgusskulptuurid, Glaston Corporation, Tampere, Soome Valik valgusskulptuure * "Helijälg" * "Tiib" * "Madalam kui muru" * "Hawai" * "Tuul" * "Fiir" * "Fiir laotusse" * "Sidrunkollase puudutus" Looming Viited http://et.wikipedia.org/wiki/Meeli_K%C3%B5iv http://joost.ee/fotograafia/index.php?cat=13
Juhendamisel kaitstud väitekirjad: Andres Jõesaar, MA, 2005, juh. Marju Lauristin. Avalik-õigusliku ringhäälingu legitimatsioon: Eesti kogemus rahvusvahelises kontekstis. Tartu Ülikool Margit Keller, PhD, 2004, juh. Marju Lauristin. Representations of Consumer Culture in Post- Soviet Estonia: Transformations and Tensions. Tartu Ülikool Aune Unt, MA, 2003, juh. Marju Lauristin. Televisiooni zhanriline areng ja selle avaldumine Eesti teleprogrammides. Tartu Ülikool Kaja Tampere, PhD, 2003, juh. Marju Lauristin. Public Relations in a Transition Society 1989-2002: Using a Stakeholder Approach in Organisational Communication and Relations Analyses. Jyväskylä Ülikool 6 Külli-Riin Tigasson, MA, 2003, juh. Marju Lauristin. Valimisreklaami muutumine televisioonis 1992-2002. Tartu Ülikool Veronika Kalmus, PhD, 2003, juh. Marju Lauristin. School Textbooks in the Field of Socialisation. Tartu Ülikool Maarja Lõhmus, PhD, 2002, juh. Marju Lauristin
juhina ja peadirigendina aastail 19751994, aastast 1994 audirigendina ja aastast 2004 ühtlasi Rahvusooperi nõukogu esimehena. Estonias on ta juhatanud üle viiekümne ooperi. Aastail 19851990 oli ta Stockholmi Kuningliku Ooperi peadirigent, aastast 1990 Soome Rahvusooperi külalisdirigent, 1991 1996 Arhusi Sümfooniaorkestri peadirigent, aastast 1996 Hollandi Raadio Sümfooniaorkestri peadirigent, aastast 2003 sama orkestri peakülalisdirigent ja alates 1998. aastast Tampere Filharmoonia kunstiline juht. 2002. aastast alates on Eri Klas Tallinna Filharmoonia kunstiline juht. Eri Klas on teinud koostööd nimekate solistide Gidon Kremeri, Tatjana Gridenko, Natalja Gutmani jpt-ga. Ta on salvestanud hulgaliselt heliplaate koostöös erinevate kompaniidega. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
ja peadirigendina aastail 1975-1994, aastast 1994 audirigendina ja aastast 2004 ühtlasi Rahvusooper nõukogu esimehena. Estonias on ta juhatanud üle viiekümne ooperi. Aastail 19851990 oli ta Stockholmi Kuningliku Ooperi peadirigent, aastast 1990 Soome Rahvusooperi külalisdirigent, 19911996 rhusi Sümfooniaorkestri peadirigent, aastast 1996 Hollandi Raadio Sümfooniaorkestri peadirigent, aastast 2003 sama orkestri peakülalisdirigent ja alates 1998. aastast Tampere Filharmoonia kunstiline juht. 2002. aastast alates on Eri Klas Tallinna Filharmoonia kunstiline juht. Eri Klas on teinud koostööd nimekate solistide Gidon Kremeri, Tatjana Gridenko, Natalja Gutmani ja paljude teistega. Ta on salvestanud hulgaliselt heliplaate koos mitme muusikaettevõttega. ISIKLIK Eri Klas määratleb end juudi rahvusest. Aastatel 1966-1968 oli ta abielus ooperilaulja ja näitleja Nieves Lepaga.
2005). Viimastel aastatel on rõhk olnud uuringutel ja toodete arendamisel, eriti infotehnoloogial. Demograafia Soomes on umbes 5,2 miljonit elanikku, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta. See teeb Soomest Venemaa, Norra ja Islandi järel ühe hõredamalt asustatud riigi Euroopas. Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti pärast linnastumist 20. sajandil. Soome tähtsaimad linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu ja Oulu. Pärast Talvesõda pidi 12% Soome elanikkonnast Karjala kannaselt ümber asuma. Emigreerus umbes 500 000 soomlast, peamiselt Rootsi. Neist tulid tagasi umbes pooled. 1990-ndate keskpaigast on Soome võtnud vastu pagulasi ja teisi sisserändajaid. Keel Enamik soomlasi (91,5%) räägib emakeelena soome keelt, suurimaks vähemuskeeleks on rootsi keel (5,5%). Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Rootsi keelel on Soomes ametliku keele staatus.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tervisekaitse spetsialisti õppekava Martin Marii, Rajang Liia, Savostkina Diana KASVAJAD Referaat Juhendaja: Valentina Timpmann, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 SISUKORD Rinnanäärmevähk...........................................................................................lk 3 Kopsuvähk...................................................................................................lk 6 Jämesoolevähk.............................................................................................lk 10 Nahavähk....................................................................................................lk 12 Vähihaigestumustrendid Eestis 19702004............................................................lk 21 Kasutatud kirjandus................
b. industrial design Küsimus 9 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Mis perioodil avati tootearendusalane haridus TTÜ mehaanikateaduskonnas? Vali üks: a. 1994...1997 õige vastus b. 1996...1999 c. 1992...1995 Küsimus 10 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Flag question Küsimuse tekst Kas tootearendust hakati esimesena õpetama? Vali üks: a. Taani Tehnikaülikoolis b. Tampere Tehnoloogiaülikoolis c. Halmstadi Ülikoolis d. Rootsi Kuninglikus Tehnikaülikoolis Küsimus 11 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Millisel etapil liitus juhtkond projektiga Eesti Autotehase näites? Vali üks: a. prototüübi etapis b. toote kavandamise esitluskoosolekul c. toote valmistamise etapis d. toote plaanimisel Küsimus 12 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question
Flag question Küsimuse tekst Millise suhtluskonna raamesse kuulub toote põhiparameetrite valik? Vali üks: a. tootmine - finantseerimine b. turundus - tootmine c. projekteerimine - tootmine d. turundus - projekteerimine Küsimus 14 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Flag question Küsimuse tekst Kas tootearendust hakati esimesena õpetama? Vali üks: a. Taani Tehnikaülikoolis b. Halmstadi Ülikoolis c. Tampere Tehnoloogiaülikoolis d. Rootsi Kuninglikus Tehnikaülikoolis Küsimus 15 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Mis perioodil avati tootearendusalane haridus TTÜ mehaanikateaduskonnas? Vali üks: a. 1994...1997 õige vastus b. 1996...1999 c. 1992...1995 Küsimus 16 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst
b. 60-70% c. 50-60% d. vähemalt 70% Question 12 Correct Mark 6 out of 6 Question text Mis sundis Eesti Autotehase näites auto konstruktsiooni ringi tegema? Select one: a. uued nõuded autode laiusele b. uued piirangud heitgaasidele c. kütusehindade tõus d. moe muutus Question 13 Correct Mark 7 out of 7 Question text Kas tootearendust hakati esimesena õpetama? Select one: a. Taani Tehnikaülikoolis b. Rootsi Kuninglikus Tehnikaülikoolis c. Tampere Tehnoloogiaülikoolis d. Halmstadi Ülikoolis Question 14 Correct Mark 7 out of 7 Question text Milline ingliskeelseist termineist vastab toote väliskuju kavandamisele? Select one: a. engineering design b. industrial design Question 15 Correct Mark 6 out of 6 Question text Milline toodud näitajatest ei kuulu tootearenduse edukuse põhikriteeriumide hulka? Select one: a. toote hind b. toote kvaliteet c. tootearenduse edukus d. tootearenduse hind
6.1.Ravi Ravimata jätmisel enamus tüükaid taanduvad aja jooksul iseenesest. Umbes 30% tüükaid kaovad 6 kuuga, 66% 2 aastaga, 75% 3 aastaga. Soovitav on ravida tüükaid, mis laienevad või levivad kiirelt või mis on püsinud üle 2 aasta. Ravimeetodi valik sõltub tüügaste vormist, asukohast, patsiendi vanusest, haiguse kestusest ja ulatusest. Oluline on kannatlikkus, järjekindel ravi ning organismi enda vastupanuvõime tõstmine viirustele (Dejeva, E., Kuum, E., Tampere, M. 2010). 6.1.1.Ravivõimalused Eestis · Duofilm lahus - 16,7% salitsüülhapet · Scholl konnasilmatilgad - 11,25% salitsüülhapet · Scholl konnasilmaplaastrid - 40% salitsüülhapet · Salipod konnasilmaplaastrid - 32,8% salitsüülhapet · Urgocor konnasilmaplaastrid - 32% salitsüülhapet · 5% imiquimod (Aldara) kreem · Podofüllotoksiin ("Wartec") · Tretinoiin (0,05% Retin-A kreem) · Krüoteraapia · Süsinikdioksiidlaser
Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Toitlustusteenindus Liina Sepp SOOME Referaat Juhendaja: Anne-Li Tilk Kuressaare 2008 2 1 Sisukord Kuressaare 2008.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 2 ÜLDANDMED........................................................................................................................5 3 KLIIMA................................................................................................................................... 6 4 HALDUSJAOTUS.........................................................................................................
Kuressaare Ametikool Ettevõtluse ja arvuti õppesuund Tarkvara ja andmebaaside haldus Gert Kaasik SOOME Referaat Juhendaja: Õpetaja Anne-Li Tilk Kuressaare 2013 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 sissejuhatus..................................................................................................................................4 Üldandmed..................................................................................................................................5 Kliima..........................................................................................................................................6 Haldusjaotus.........................................................................
akordi (s.t. võis jätta mõne keele üle tõmbamata, mõnda tugevamini tõmmata, mõnda keelt veel lisaks näppida jne.). samasugust, katmistehnikas akordilist mängimisviisi harrastasid vadja kanneldajad ja Loode-Vene guslimängijad, mujal valitses meloodilisemat mängu võimaldav noppimistehnika. Siin ka väike palake setu kandlele: Kasutatud kirjandus: H. Tampere "Eesti rahvapillid ja rahvatantsud" 1975 4
harmaa hevonen, kissat; koirat; autot; miehet; naiset; lapset huomenna, hän haluaa 1 2 HÄÄLDUSNIPID III HÄÄLDA KOHANIMESID! I JA III VÄLDE: LAHTI, OULU, LAPPEENRANTA, TULI – TUULI, SAUNAN – SAUNAAN IMATRA, JOENSUU, TAMPERE, TÄISHÄÄLIKUÜHENDID: VANTAA, UTSJOKI, TORNIO, PORI, PÖYTÄ, TÄYTYY, RUOKA, TYÖ, PIENI ESPOO, HANKO, ETELÄ-POHJANMAA, K, P, T NAGU G, B, D: MIKÄ? MITÄ? HYVINKÄÄ, TURKU, ROVANIEMI, G, B, D HELILISED: SADE, BUSSI HELSINKI, KITEE, POHJOIS-KARJALA KK, PP, TT ÜLIPIKALT: SEPPO, KUKKA PORVOO, HAAPAJÄRVI, JYVÄSKYLÄ,
Soomele iseloomulikud on karjalanpiirakka (riisi- või kartulipirukas) ja kalakukko (lehttaignas küpsetatud kala ja seapekk). Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest. Soome piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Lõunas on teisel pool Soome lahte lähim riik Eesti. Soome pealinn on Helsingi, kus elab 591 892 inimest (31. juuli 2011). Teised suured linnad on Espoo (250 511), Tampere (213 645), Vantaa (202 037), Turu (177 279) ja Oulu (142 031). Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu, kuid neil on laialdane autonoomia. Soome on ÜRO 2006. aasta inimarengu indeksi järgi maailma riikidest 11. kohal. Soome pindala on 338 430,53 km2 (303 892,46 km2 maad, 34 538,07 km2 siseveekogusid[1]). Soome pindala kasvab umbes 7 km2 aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome liitus Euroopa Liiduga aastal 1995. Loodus Soome on üks maailma põhjapoolseimaid riike
20. sajandil on folkloristika huviorbiiti tõusnud ka kaasaegne folkloor, samuti rahvapärimuse kirjalikud ja mittetraditsioonilised vormid näiteks graffiti ja linnalegendid. Euroopas pani rahvaluule kogumisele ja uurimisele aluse Johann Gottfried Herder eri rahvaste rahvalaulude antoloogiaga. Eesti tähtsaim rahvaluulekoguja oli Jakob Hurt, suurkoguja oli ka Mattias Johann Eisen. Oskar Loorits on uurinud eriti rahvausundit, Herbert Tampere rahvalaule ja rahvamuusikat, August Annist "Kalevipoega". Eesti suurim rahvaluulekogu, umbes 1,2 miljonit lehekülge, asub Tartus Kirjandusmuuseumis. Eesti rahvaluule on eesti rahva vaimne pärimus, milles on sünkreetiliselt ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika. Eesti keeles kasutatakse vahel sünonüümsetena ja vahel eri tähenduses mõisteid rahvaluule ja folkloor. Esimene neist tähistab eeskätt rahva pärimuslikku suulist loomingut, teine võib
peadirigendina aastail 19751994, aastast 1994 audirigendina ja aastast 2004 ühtlasi Rahvusooperi nõukogu esimehena. Estonias on ta juhatanud üle viiekümne ooperi. Aastail 19851990 oli ta Stockholmi Kuningliku Ooperi peadirigent, aastast 1990 Soome Rahvusooperi külalisdirigent, 19911996 rhusi Sümfooniaorkestri peadirigent, aastast 1996 Hollandi Raadio Sümfooniaorkestri peadirigent, aastast 2003 sama orkestri peakülalisdirigent ja alates 1998. aastast Tampere Filharmoonia kunstiline juht. 2002. aastast alates on Eri Klas Tallinna Filharmoonia kunstiline juht. Eri Klas on teinud koostööd nimekate solistide Gidon Kremeri, Tatjana Gridenko, Natalja Gutmani ja paljude teistega. Ta on salvestanud hulgaliselt heliplaate koos mitme muusikaettevõttega. 9. juunil 2005 sai Eri Klas rahvusooperi "Estonia" nõukogu juhiks. 1991. aastal valiti ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt Eesti Rahvuskultuuri Päästmise
Olympic Casinos võideti Eesti kõigi aegade suurim ühekordne kasiinovõit 1,78 miljonit krooni. Ajaloolise võidu andis Tallinnas Reval Park Hotel & Casinos pokkeri laudu ühendav pokkeri jackpot. Jaanil õnnestus saada Reval Park Hotel & Casino pokkerilauas kuninglik ärtu mastirida, mis tõi võidu 1,78 miljonit krooni. Viljandi Paalalinna Gümnaasium KASIINOSÕLTUVUS Marianna Tampere 11.b klass 2009
2006. aasta märtsis laulis koor Rootsis, Umeås (Sibeliuse ,,Kullervo" koos Norrlandi Ooperi orkestri ja Kristjan Järviga). Sama aasta sügisel toimusid kontserdireisid Saksamaale: Bochumis oli koos sealse orkestriga kavas Sostakovitsi 13. sümfoonia ning Frankfurdis Frankfurdi Raadio sümfooniaorkestriga Sibeliuse "Kullervo" Paavo Järvi dirigeerimisel. 2007. aasta sügisel esines koor Dortmundis Jean Sibeliuse muusikale pühendatud festivalil, andes kaks kontserti: Tampere Linnaorkestri ning dirigent John Storgårdsiga esitati Sibeliuse Kullervo-sümfoonia ja Mihhail Gertsi juhatamisel anti kontsert Rautavaara, Tormise, Tobiase, Tubina, Pärdi ja Andres Uibo loomingust.Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva tähistas RAM kahe kontserdiga Kopenhaagenis ja Aarhusis 2008. aasta märtsis. Nende kontsertidega tehti sümboolne muusikaline kingitus Taani Kuningriigile, kes esimeste riikide hulgas tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust 1991. aastal. 2008.a
ja 20. sajandil dokumenteeritud eesti regivärsiline rahvalaul, mille värsimõõt ja muu vormisund on võinud säilitada varasema perioodi keelendeid. Paljud uurijad, kes on kokku puutunud regilaulu traditsioonilise esitusega, on eesti regilaulu esituslaadi nimetanud domineerivalt sõnarõhuliseks. Sõnarõhu kaalukus eesti regilaulu esituses oli üks oluliste seisukohtade tekkimise põhjuseks nii 1920.-30. aastate skansioonipoleemikas kui H. Tampere viisiantoloogia viisimeetrumi määratluste kriitikas. Lisaks erinevustele eesti ja klassikalise kalevalaulu esituses ei kehti ka kalevalaulus täheldatud meetrikatunnused eesti regilaulus täiel määral. Regilaulu viis (rahvapäraselt nimetatud ka toon või mõnu) on lühike ning väikese ulatusega (3-6 astet). Regiviis on retsitatiivne (st kõnelähedane) ning ühe viisiga lauldi paljusid erinevaid tekste (rühmaviisid). Regiviise jaotatakse üherealisteks ning kaherealisteks.
Aeg astus oma sammu ning muutusi oli toimumas teatriprotsessis üldse. Teisenes repertuaar, kangelased astusid alla koturnidelt, ülevad elamused ja kired said maisemateks. Nii kaduski klassika mitmeks aastaks repertuaarist üldse. 1933. aasta kevadel ei sõlminud Vanemuine Reimaniga enam lepingut. Liina Reiman asus 1933. aastal tööle Soomes, omandades täiuslikult soome keele, kuna selleta polnud tema enda arvates näitlejatöö mõeldav. Aastatel 19331938 esines ta Tampere, Pori, Kotka, Kajaani, Oulu ja Helsingi teatrites, lõigates rohkesti loorbereid ja pälvides üldrahvalikku austust. Tagasitulek Eesti teatrisse toimus Estonias 1935. aastal, kus "Maria Stuartiga" tähistati tema 25-aastast lavategevust. Alates 1938. aastast jagas Liina Reiman oma jõudu Estonia ja Draamateatri vahel. Majoriproua "Gösta Berlingis" Draamateatri laval (19411942) jäi Liina Reimani viimaseks suurrolliks Eesti teatris.
Lihade kasutamisel soomlastedl tabusid pole. Süüakse kõiki lihaliike. Erinevalt teistest rahvustest kasutatakse ka põdra- põhjapõdra-, karu- ja rabakanaliha. Enamlevinumaks lihaliigiks on siiski sealiha. Lapimaa klassikaline pearoog on poronkäristys. hautatud põhjapõdraliha, kartulipüree, pohlalisand ja marineeritud kurk. Menüüs on soomlastel palju vorsti, eriti grillvorste. verivorste (mustamakkara) valmistatakse traditsiooniliselt vaid Tampere piirkonnas. Magustoitudest armastavad soomlased väga igasuguseid küpsetisi : mustikaplaadikook pärmitaignast on klassika. Peale plaadikookide veel saiakesed ja muffinid. Valmistatakse ahjupannkooki, s.o pannkook, aga ahjupannil valmistatud. Süüakse tükkideks lõigatuna keedisega. Rikkalikult ja mitmekesiselt kasutatakse Soome köögis erinevaid marju : mustikaid, pohli, murakaid , jõhvikaid Soomlasi iseloomustab lagritsalembus. Lagritsat on lisatud paljudele Soome
Lihade kasutamisel soomlastel tabusid pole. Süüakse kõiki lihaliike. Erinevalt teistest rahvustest kasutatakse ka põdra-, põhjapõdra-, karu- ja rabakanaliha. Enamlevinumaks lihaliigiks siiski sealiha. Lapimaa klassikaline pearoog on poronkäristys - hautatud põhjapõdraliha, kartulipüree, pohlalisand ja marineeritud kurk. Menüüs on soomlastel palju vorsti, eriti grillvorste. Verivorste (mustamakkara) valmistatakse traditsiooniliselt vaid Tampere piirkonnas. Magustoitudes armastavad soomlased väga igasuguseid küpsetisi: mustika-plaadikook pärmitaignast on klassika. Peale plaadikookide veel saiakesed ja muffinid. Valmistatakse ahjupannkooki, s.o. pannkook, aga ahjupannil valmistatud. Süüakse tükkideks lõigatuna keedisega. ahjupannkook ja mustikapirukas Rikkalikult ja mitmekesiselt kasutatakse Soome köögis erinevaid marju: mustikaid, pohli, murakaid, jõhvikaid.
pealinnas, valisid elupaigaks mõnusa Tiflisi. Noored seminaristid puutusid nendega tihti kokku. Ka Soso. Marksism vallutas kiiresti Tiflisi vaimuliku seminari(nende ideid oli kerge omandada). Sellega oligi endine vaimuliku seminari musterõpilane Soso muutunud revolutsionäär Kobaks, mis nime all teda tunti palju aastaid. Stalin nägi Leninit(toona oma Jumalat) esimest korda Tamperes kongressil. Stalin ja Lenin, 1905, Tampere Stalin, Lenin ja Mikhail Kalinin, Märts 1919 1899. aastal heideti ta seminarist välja. 1904. aastal abiellus Jekaterina Svanidzega. Jekaterina Svanidze 03.1907.a. sündis Stalini esimene laps, poeg Jakov (tapeti 1943 põgenemiskatsel Sachsenhauseni koonduslaagrist). 10.1907.a. suri Stalini esimene abikaasa Jekaterina Svanidze. Jakov 1918.a. Jaanuaris saatsid bosevikud laiali asutava kogu, ning mõne aasta
suurejooneliselt metsik. Arhitektid ELIEL SAARINEN (18731950) ja eriti LARS ELIEL SONCK (18701956) kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid ning võttes omaks ka rahvusvahelise juugendstiili mõjusid, ehitasid rohmakalt tahutud kiviplokkidest massiivseid hooneid. Sageli kaunistas neid nurgeline ornamentika, millesse põimiti taimemotiive ja muinasjutulisi elukaid. Saarineni tuntumaid töid on Helsingi raudteejaama hoone ning Sonckil Tampere toomkirik. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika AKSELI GALLEN KALLELA (18651931) loomingule. Olustikurealistina alustanud kunstnik lahendas mõned eepose teemad realismilähedaselt, kuid leidis varsti, et rahvaluulemaailm vajab tinglikumalt, ornamentaalsemat, aga ka jõulisemat ja tundeküllasemat stiili. Selle loojana saavutas ta üldrahvaliku tunnustuse. A.GallenKallela tõsise, isegi pateetilise meeleoluga kunstile lausa vastandlik on HUGO
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
