Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TALURAHVA OMAVALITSUS ja VAIMUELU (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

TALURAHVA OMAVALITSUS Esimeste talurahvaseadustega ja p�risorjuse kaotamisega hakkas m�isa k� rvale kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus-vallakogukond. Talurahva omavalitsus ei tegutsenud siiski m�isnikust s�ltumatult. M�isnike kontrolli alt vabanes talurahva omavalitsus alles p�rast 1866.aasta vallareformi. V�LJAR�NDAMISLIIKUMINE JA KEISRI USKU MINEK 1840.aastate algul tabas Eesti-ja Liivimaad viljaikaldus ja n�ljah�da. Talupojad uskusid naiivselt et keiser suudab nende olukorda parandada ning usk heasse keisrisse vallandas 1845.aastal L�una-Eestis ja L�ti alal massilise usuvahetusliikumise, mille k�igus paari j�rgmise aasta jooksul astusid 60 000 eesti talupoega vene �igeusku. VAIMUELU Eesti ja L�ti kultuuripilti ilmestas baltisaksa k�rgkultuur, mille k� rval oli olemas ka p�liselanike-eestlaste ja l�tlaste- talupojakultuur . Kubermangudesse asutati g�mnaasiumid ja

TALURAHVA OMAVALITSUS ja VAIMUELU #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jacuzzi1 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
19
ppt

Eesti 19. sajandi esimesel poolel ettekanne

Eesti 19. sajandi I poolel Jan Kristian & Janeli Ait Sisukord Balti erikord Uuenduste vajalikkus Talurahva reformide ajastu Talurahva omavalitsus Väljarändamisliikumine ja keisri usku minek Vaimuelu Balti erikord Balti kubermangude elanikkonna moodustasid sellel ajal eestlased ja lätlased;baltisakslased ainult 5% elanikkonnast Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. Balti erikord hakkas välja kujunema Poola ja Rootsi ajal 1620.­1630. aastatel. Ühine kindralkuberner valitses balti

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Eesti 19. sajandil

selle eest tasuma teotööga(teorent). Talupoegade liikumisvabadus jäi piiramatuks ja neile anti perekonnanimed. Liivimaal 1849a ja eestimaal 1856a algas üleminek teotöölt raharendile ning talude päriseksmüümine talupoegadele. Talurahvareformidega pandi alus iseseisva ja majanduslikult mõtleva peremehe kujunemisele. Talurahvaseadustega ja pärisorjuse kaotamisega hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus ­ vallakogukond. Loodi vallakohtud, mis lahendasid talupoegade omavahelisis riiu- ja varanõudeasju, jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Magasivili ­ talupoegade endi kogutud vili, mis oli ühises aidas. Magasivilja sai kasutada ikalduse ja nälja korral. Mõisnike kontrolli alt vabanes talurahva omavalitsus alles pärast 1866.a vallareformi. 1840.a algul tabas eesti- ja liivimaad viljaikaldus ja näljahäda, samal ajal levisid

Ajalugu
thumbnail
2
pdf

Eestimaa ja Venemaa 19.saj algul

Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. 1802. a taasavati Tartu ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool ja kihelkonnakool. Tagurluse pealetung- Pärast Napoleoni sõjakäiku venemaale hakkas Aleksander I liberaalne poliitika taanduma. Ukrainas ja Novgorodis hakati rajama sõjaväegesi, kus väeteenistus ühendati põlluharimisega. Sõjaväeasukate elu muutus keerulisemaks kui pärisorjade oma. Alla käis haridus, vaimuelu. Aleksandri viimastel aastatel sai impeeriumi tegelikuks valitsejaks keisri lähim usaldusalune kindral A. Araktsejev. 1822. a koondas Araktsejev enda kätte kogu võimu. Kogu impeerium sai tunda Araktsejevi halastamatust, kättemaksu ja julmust. Detsembrimäss- Aleksander I suri ootamatult 1825. aasta detsembri algul. Vastavalt troonipärimisseadustele pidi troon minema tema nooremale vennale Konstantinile, kuid tema oli paar aastat varem troonist loobunud

Ajalugu
thumbnail
24
docx

Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia

sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. · 1858 ­ Mahtra sõda. · 1864 ­ Viljandimaa talupojad esitasid keiser Aleksander II palvekirja, millega taotleti eestlaste õiguste laiendamist. · 1864 ­ Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni ,,Eesti Postimees". · 1865 ­ Tartus asutati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". · 1866 ­ talurahva omavalitsus vabanes vallareformiga mõisnike eestkostest. · 1869 ­ 18.-20.juuni toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu. · 1870 ­ Itaalia ühendamine ja kuningriigi väljakuulutamine. · 1870 ­ valmis Peterburi-Paldiski raudtee, esimene Eestis. · 1870. ­ 1880. kehtestus koolikohustuse nõue üle Eesti. · 1871 ­ Saksa keisririigi väljakuulutamine. · 1872 ­ asutati Eesti Kirjameeste Selts.

Ajalugu
thumbnail
16
docx

19.SAJANDI JA 20.SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE

Maa jäi aga mõisnike ainuomandiks ja talupoeg pidi seda rentima ja selle eest tasuma teotööga(teorent). Talupoegade liikumisvabadus jäi piiramatuks ja neile anti perekonnanimed. Liivimaal 1849a ja eestimaal 1856a algas üleminek teotöölt raharendile ning talude päriseksmüümine talupoegadele. Talurahvareformidega pandi alus iseseisva ja majanduslikult mõtleva peremehe kujunemisele. Talurahvaseadustega ja pärisorjuse kaotamisega hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus ­ vallakogukond. Loodi vallakohtud, mis lahendasid talupoegade omavahelisis riiu- ja varanõudeasju, jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Magasivili ­ talupoegade endi kogutud vili, mis oli ühises aidas. Magasivilja sai kasutada ikalduse ja nälja korral. Mõisnike kontrolli alt vabanes talurahva omavalitsus alles pärast 1866.a vallareformi. Mis seisnes selles et talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed

Ajalugu
thumbnail
15
docx

Eesti 19.sajandil

Jannsen välja andma ajalehte ,,Perno Postimees", pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. 1858 ­ Mahtra sõda. 1864 ­ Viljandimaa talupojad esitasid keiser Aleksander II palvekirja, millega taotleti eestlaste õiguste laiendamist. 1864 ­ Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni ,,Eesti Postimees". 1865 ­ Tartus asutati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". 1866 ­ talurahva omavalitsus vabanes vallareformiga mõisnike eestkostest. 1869 ­ 18.-20.juuni toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu. 1870 ­ Itaalia ühendamine ja kuningriigi väljakuulutamine. 1870 ­ valmis Peterburi-Paldiski raudtee, esimene Eestis. 1870. ­ 1880. kehtestus koolikohustuse nõue üle Eesti. 1871 ­ Saksa keisririigi väljakuulutamine.

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Eesti XIX saj

majandusliku ülemvõimu. Keiser Aleksander I kinnitas uue Eestimaa talurahvaseaduse 23. mail 1816 ning Liivimaa talurahvaseaduse 26. märtsil 1819. Aadelkond loobus senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks. Seega pidi talupoeg ka edaspidi teokohustusi täitma. Normeeritud koormised asendati "vabade" rendilepingutega, mis andis mõisnikule võimaluse omi nõudmisi talupoegadele dikteerida. Talurahva liikumisvabadust piirati veel pikka aega. Linna asumiseks või oma kubermangu piirest lahkumiseks talupojal luba ei olnud. Pärisorjusest vabanemisega kaasnes perekonnanimede ehk priinimede panek. Nimed pandi enamjaolt mõisnike poolt ning seega leivisd eestlaste hulgas saksapärased perekonnanimed. Põllumajandus pärast pärisorjuse kaotamist. 19. saj esimesel poolel oli Eestis üle 1000 mõisa ning 60 000 talu. Mõis sai oma põhisissetuleku teraviljakasvatusest

Ajalugu
thumbnail
6
docx

Vene aeg 1721-24.02.1918

· Saksakeelne asjaajamine, luteri usk, tollipiir · Vene keskvõimu esindajad kindralkubernerid (Vene armees välismaalased ­ karjäär, kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine) · Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik · Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) ­ rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad · Talupoegade pärisorjastamine 1739 Negatiivne: Roseni deklaratsioon (mölder Jaan kaebas keisrinnale liiga suurte maksude pärast, Elizaveta II järelpärimine) ­ talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. 1739 Positiivne: A.Thor Helle tõlkis piibli eesti keelde, Jüri kiriku õpetaja Majanduse edusammud (kaubandus, tööndus, käsitöö) · 1734 Räpina paberivabrik ­ tööstuse taastamine

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun