Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012 (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
21
TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012
A.Veevahetus
  • Defineerige veepotentsiaali mõiste
    Veepotentsiaal- võrdub vee keemilise potentsiaaliga, mis on väljendatud rõhuühikutes ja avaldatud standardtingimustes (st atmosfäärirõhul, samal temp ja kõrgusel) paikneva vee keemilise potentsiaali suhtes.
    Veepot. osaleb vee liikumise suuna määramisel. Vee liikumise suund oleneb energeetilisest seisundist.
  • Defineerige aine elektrokeemilise potentsiaali mõiste ja ühikud
    elektrokeemiline pot. on 1 mooli aine energia elektriväljas, mõõdetakse voltides (V)
    4. Osmolaarsuseks nimetatakse erinevate lahustunud ainete osmootsete rõhkude summat
    5. Nimetage veepotentsiaali väärtust mõjutavad tegurid
    Sõltub samadest teguritest, millest sõltub vee keemiline potentsiaal. Veepot väärtus sõltub konsentratsioonipotentsiaalist, rõhupotentsiaalist ja gravitatsioonipotentsiaalist. Reaalset veepot mõjutavatest teguritest taimedes on olulisemad 2: rõhupot ja konsentratsioonipot. Kasutatakse kaudset vee konsentratsiooni hindamist lahustunud aine konsentratsiooni ja osmootse potentsiaali vahendusel. Teatud tingimustel arvestatakse ka maatrikspotentsiaaliga.
    6. Nimetage ja selgitage millistes tingimustes võib veepotentsiaal rakkudes olla positiivne
    Veepot on positiivne atmosfäärirõhust kõrgema rõhu juures. Atmosfäärirõhul oleva lahuse veepot on alati negatiivne. Atmosfäärirõhust kõrgemalt rõhul oleva lahuse veepot võib olla neg , null või pos., sõltuvalt rõhupotentsiaali ja osmootse potentsiaali vahekorrast . valem.
    7. Nimetage ja põhjendage ksüleemi anatoomilise ehituse kohastumused vee juhtimiseks
    Ksüleemis on erineva laiusega sooned .
    1) traheiidid- pikad, väike diameeter (okaspuudel), lõppevad transpireerivates lehtedes
    2) raku-elemendid- suurem diameeter, pikemad (moodust. pika toru vee juhtimiseks)
    Ülesandeks on rikastada floeemivoolu ksüleemist pärit mineraalainete ja aminohapetega.
    Suurema diameetriga sooned kaviteeruvad kergemini kui peenemad torud. Traheed ja traheiidid on tugevasti puitunud . Oluline just alarõhu tingimustes
    Vee liikumise kohastumused: Trihoomide olemasolu + piirkiht lehe pinnal
    Toor- poorid on väiksemad
    sulgkile- poorid suuremad
    10. Millistes tingimustes taimede rakkudes on turgorrõhk null või negatiivne?
    Rakk kaotab transpireerimisel vett, siis turgorrõhk väheneb, ruumala väheneb kuni rakusisaldis ei avalda enam rakuseinale survet ja turgorrõhk on null. Nt kõrgete puude korral ,kui osmootne rõhk on madal siis võib turgorrõhk minna negatiivseks. Samuti kiire transpiratsiooni korral võib kh minna negatiivseks
    11. Leidke turgorrõhu suurus rakus kui veepotentsiaal on – .... MPa ja osmootne rõhk .....atm.
    veepot valem P= fii – pii
    12. Leidke osmootse rõhu suurus rakus kui veepotentsiaal on –...... atm ja turgorrõhk ...... MPa.
    sama valem
    13. Defineerige osmoos ja esitage konkreetne näide osmoosi kohta taimerakus
    Vee (lahusti) difusioon läbi selektiivse membraani. Osmoosi teel liigub vesi mullast taime ja ühest rakust teise.
    14. Nimetage osmoosi toimumiseks vajalikud tegurid
    * rõhu erinevus- läbi kompleksi rakumembraan - rakusein
    *osmootse rõhu erinevus- raku siselahuse ja välislahuse vahel
    selgitus : Tugevalt neg. osmootse pot. ja maatrikspot. tõttu on veepot. rakus madalam kui välislahuse veepot. ja vesi siseneb rakku.
    15. Vesiniksideme tugevus veemolekulide vahel on vahemikus 0.1-1 kJ mool -1, 1-100 kJ mool-1 100-1000 kJ mool-1 (Kriipsutage alla õige vahemik)
    16. Kovalentse sideme tugevus hapniku ja vesiniku aatomite vahel veemolekulis on vahemikus 0.1-1 kJ mool-1, 1-100 kJ mool-1 100-1000 kJ mool-1 (Kriipsutage alla õige vahemik)
    17. Nimetage ja avaldage valemiga vedelikusammast kapillaaaris tõstev jõud ......... ja langetav jõud............
    Tõstev jõud= ümbermõõt * pindpinevus = 2rS = 2pii *r*cos a * 0,073 kg s -2
    langetav jõud= kõrgus* pindala* vee tihedus* raskusjõud= hr2g
    = hr2 * 998 kg m-3 * 9.8 m s-2
    18. Veeauru difusioonikoefitsient on kas suurem või väiksem (õige variant alla kriipsutada) kui vedela vee difusioonikoefitsient. Kui palju suurem või väiksem?
    on suurem 104 korda
    19. Nimetada tegurid, mis mõjutavad veevoolu kiirust Poiseuille valemis
    V =
    r - toru raadius
    P - rõhu erinevus distantsil X (toru pikkus)
     - vee viskoossus (10-3 Pa s)
    Valemist on näha, et vedeliku voolamise kiirus torus sõltub toru diameetrist väga tugevasti.
    20. Kui suur on veevoolu kiirus juhtkimpude ksüleemis? Millest kiirus sõltub?
    4 µm raadiusega torus liigub vedelik 256 korda kiiremini kui 1 µm raadiusega torus. Seetõttu on suurema diameetriga juhtsoontes vee liikumise kiirus palju suurem kui väikese diameetriga juhtsoontes. 10-7 - 10-6 cm s-1 MPa-1
    21. Piirplasmolüüsi korral on turgorrõhu väärtus ...null.........., veepotentsiaali ja osmootse potentsiaali väärtus........null
    22. Plasmolüüsiks nimetatakse ....rakusisaldise eemaldumist rakuseinast..........
    23. Temperatuuri tõustes atmosfääri veesisaldus kas suureneb või väheneb. (Õige variant alla kriipsutada)
    24. Miks C4 taimedel on väiksem transpiratsioonikoefitsiendi väärtus kui C3 taimedel
    Ei lähe vett nii palju välja, konsentrerib CO2te
    C3 taimed transpireerivad ühe mooli CO2 kohta umbes 500 mooli vett, seega WUE=0.002. C4 taimed kasutavad vett ökonoomsemalt. Madala WUE põhjuseks, kuigi nii CO2 kui vesi liiguvad läbi õhulõhede, on:
    * vee kontsentratsiooni suurem erinevus õhu ja rakuvaheruumide vahel võrreldes CO2 kontsentratsiooniga ;
    * CO2 1.6 kordselt väiksem difusioonikoefitsient veeauruga võrreldes;
    * CO2 pikem liikumistee (õhulõhedest mesofüllirakkude kloroplastide stroomani) võrreldes veeauruga (mesofüllirakkude pinnalt õhulõhedeni).
    25. Kuidas ja miks transpiratsioon mõjutab lehtede temperatuuri
    Lehe temperatuur langeb vee aurustumise tagajärjel.
    26. Defineerige hüdraulilise juhtivuse mõiste.
    – takistuse pöördväärtus. Hüdrauliline juhtivus on eraldunud veehulga suhe taime pindala, aja ja veepotentsiaali muutusega.
    Vesi liigub mullas rõhu gradiendi olemasolust tingitud massivoolu teel. Voolu kiirus sõltub rõhu gradiendi suurusest ja mullas olevast takistusest, analoogiliselt elektrivoolu liikumisele Ohmi seaduse alusel (I= U/R).
    27. Millal on õhulõhed avatud C3 taimedel...päeval......, C4 taimedel......päeval valges, CAM taimedel.......öösel........?
    29. Millised C4 taimede ainevahetuse iseärasused teevad need taimed sobivateks kasvama kuivas kliimas?
    C4 taimed on suutelised tõstma CO2
    kontsentratsiooni Calvini tsükli käigus neis rakkudes, mis teostavad fotorespiratsiooni – fotorespiratsioon surutakse maha ja sellega hoitakse CO2 kokku.
    • C4 taimed funktsioneerivad kui CO2
    pumbad , teatud piirkondades kasvab CO2 kontsentratsioon, kuna Rubisco seob CO2’e hästi. Seetõttu on neil taimedel kriitilistes tingimustes saagikus suurem.
    pärgrakud; C2 taimedes saab suletud õhulõhede juures FS jätkuda malaadist vabaneva CO2 arvel
    30. Mis on gutatsioon?
    Gutatsiooniks nimetatakse vee eraldumist tilkadena veelõhede e. hüdatoodide kaudu leheservades juhtsoonte otstes .
    31. Millised tingimused on vajalikud gutatsiooni toimumiseks?
    Gutatsiooni soodustavad kõrge õhuniiskus (madal veepotentsiaali gradient taim-õhk vahel) ja madal temperatuur. Vesi eraldub gutatsiooni teel ka kui õhulõhed on suletud, näiteks öösel pimedas
    32. Mis on gutatsiooni ja kaste erinevus?
    Glutatsioon tekib mõõduka juurerõhu toimel, siis kui õhulõhed on suletud ,varahommikul. Glutatsioon on tilkvee eraldumine veelõhede kaudu. Kaste on aga ilmub öösel siis kui taimes ei protsessita vett nii kiiresti.  Niiske õhu kokkupuutel selliselt jahtunud pinnaga veeaur kondenseerub sinna piisakestena nn. kastena. Kaste tekib enamasti öösel, vahel ka õhtul taimelehtedele, -vartele jne
    33. Mis on hüdatood ja mis on tema funktsiooniks?
    Hüdatoodid on veelõhed, mille kaudu toimub glutatsioon taime lehtedes. Vesi eraldub tilkadena veelõhede kaudu leheservades juhtsoonte otstes.
    34. Õhulõhed avanevad kui turgor sulgrakkudes..tõuseb......... ja sulguvad kui turgor sulgrakkudes .........langeb............
    35. Kui õhupilude pindala on võrdne, siis transpiratsioon läbi suurema arvu väiksemate õhulõhede on ......väiksem........... kui läbi väiksema arvu suuremate õhulõhede (Kirjutage õige variant kas suurem või väiksem)
    36. Vee liikumise kiirus väiksema diameetriga juhtsoontes on .....väiksem.......... kui suurema diameetriga soontes (Kirjutage õige variant kas suurem või väiksem)
    37. Vedelikusamba katkemise tõenäosus suurema diameeriga juhtsoontes on .suurem.. kui väiksema diameetriga soontes (Kirjutage õige variant kas suurem või väiksem)
    38. Koobaspoorid erinevad tavalistest pooridest selle poolest, et ..esineb toor e läätskile. Paiknevad trahheiidide seintes, trahheiidid on omavahel nende kaudu ühenduses. Pooride membraanidel puuduvad sekundaarsed paksendused ja neid läbivad omakorda peened poorid (5-170 nm).
    39. Caspary triibud sisaldavad millist polümeerset ühendit? .suberiini.....Kus Caspary triibud paiknevad ja milline on nende tähtsus.
    endodermi rakud on ümbritsetud nn. Caspary triipudega, mis kujutavad endast suberiini sisaldavat vöökujuliselt paksenenud piirkonda ümber endodermi rakkude. Caspary triibud suberiini sisalduse tõttu välistavad vee liikumise apoplastis ja vesi peab sisenema rakkudesse. Seega endodermi tasandil kontrollitakse, millised vees lahustunud ühendid sisenevad rakkudesse ja millised mitte
    40. Kirjutage atmosfääri veepotentsiaali arvutamise valem koos tähistuste selgitusega.
    Veepotentsiaal atm on arvutatav valemist:
     = -
    Po - küllastav veesisaldus atmosfääris antud temperatuuril
    P - veesisaldus antud temperatuuril
    P/Po - relatiivne niiskus (RH)
    - vee partsiaalne molaarne ruumala (18 cm3)
    RT/V = -1,06 T log (100/RH)
    sõltub relatiivsest niiskusest; (veearuru rõhk) P/P0- (max veearuru rõhk atmosfääris)
    41. Millal on veepotentsiaal atmosfääris võrdne nulliga?
    Siis kui RH on 100% e õhk on veega küllastunud; ehk kui relatiivne niiskus on 100%, siis( fii) =0 (P/P0=1)
    42. Vee difusioon läbi akvaporiinide on kiirem/aeglasem/võrdne kui läbi membraani lipiidse kaksikkihi (õige variant alla kriipsutada)
    43. Kirjutage Van’t Hoffi võrrand koos tähiste selgitusega
     = - iCRT
    C - molaalne kontsentratsioon (moolide arv kg lahusti s.t vee kohta);
    R - gaasikonstant (8.3 Pa m3 mool K-1);
    T- temperatuur Kelvini kraadides
    i - isotooniline koefitsient
    i = 1+(n-1)
     - dissotsiatsiooniaste (sõltub kontsentratsioonist)
    n - dissotsieerumisel moodustuvate ioonide arv
    44. Leida 1M glükoosi lahuse osmootne rõhk kui P=0, R=0,082 L atm/mool K, temperatuur 25oC, i= 1
     = - iCRT
    45. Milline kasu võiks taimel olla kavitatsiooni toimumisest?
    Paljudes ringsoonelistes puudes toimub aasta lõpus külmade saabudes kavitatsioon kui õhumullid väljuvad külmuvast veest. Kevadel vedelikusammas nendes soontes ei taastu . Vee liikumine saab sellistes puudes toimuda uues kevadel moodustunud puidus. Seetõttu sellised puud lehtivad hilja (tamm, saar, jalakas jne.). Ka hajussoonelistes puudes võib talvel veetustumise tingimustes toimuda kavitatsioon, kuid kevadel õhumullid juhtsoontes kaovad kui tegemist on veetustumise suhtes tolerantsete taimedega
    46. Juurerõhu suurus ja tekkimise põhjus taimedes
    vee liikumist võivad põhjustada nii juurtes paiknev lükkav jõud nn. juurerõhk kui ka lehtedes paiknev tõmbav jõud – transpiratsioon
    Juhtsoontega ühendatud manomeeter näitab tavaliselt madalat positiivset rõhku ligikaudu 0.1 MPa (vahel kuni 0.5 MPa).
    (PÕHJUS): Mullalahuses olevad ioonid liiguvad koos veega taime juurte apoplasti ja endo - ja eksodermi tasandil aktiivselt sümplasti. (Vajalik aeroobne keskkond ja ATP.) Sümplasti plasmodesme mööda võivad ioonid liikuda kesksilindri elusatesse parenhüümsetesse rakkudesse ja nendest difusiooni teel või aktiivselt juhtsoontesse. Tagajärjeks on ksüleemilahuse madalam veepotentsiaal võrreldes mullalahusega ja vesi liigub veepotentsiaali gradiendi tõttu ksüleemi. Rõhku, mis seejuures ksüleemitorudes tekib, nimetatakse juurerõhuks
    47. Transpiratsioonikoefitsient on defineeritud kui . – transpiratsiooni produktiivsuse pöördväärtus.
    Transpiratsiooni produktiivsus – suurus, mis väljendab kuivaine hulka grammides, mis on sünteesitud 1g kulutatud vee kohta
    48. Vee kasutamise efektiivsus on defineeritud kui ...transpiratsiooni produktiivsus?
    49. Õhulõhede passiivne liikumine on .......... kui avanemise /sulgumise põhjuseks on turgorrõhu muutus sulgrakkude naaberrakkudes
    50. Millest on tingitud turgori muutus õhulõhede avanemisel hommikul
    Õhulõhede avanemise sagedaseks põhjuseks on turgori tõus rakkudes kaaliumi ioonide kontsentratsiooni kasvu tõttu. Õhulõhede avanemisel valguses aktiveerub rakumembraani H+-ATP-aas, sekreteeritakse rohkem prootoneid ja membraanipotentsiaal hüperpolariseerub (muutub ~50mV negatiivsemaks), K+ kanalid avanevad ja ioonid liiguvad tsütoplasmasse ja edasi vakuooli antipordis prootonitega.
    • valguskvandid sinine ja punane  H+- ATPaas aktiveerum ehk rohkem H+’e transporditakse vastu nende gradienti tsütosoolist välja  membraanipotentsiaal Vm muutub negatiivsemaks  [K+] [ sahharoos ] [ malaat ] [Cl-] kontsentratsioonid tõusevad  veepotentsiaal väheneb  H2O liigub sisse  turgor tõuseb  õhulõhed avanevad
    51. Milline valgus soodustab õhulõhede avanemist ja milliste pigmentide poolt see adsorbeeritakse
    H+-ATPaas aktiveerub valguse, eriti sinise (aga ka punane valgus)valguse toimel. Valguse aktseptoriks on sensorvalgud PHOT1 ja PHOT2, mis on Ser tüüpi proteiinikinaasid ja toimub autofosforüülumine, mis põhjustab 14-3-3 valgu seostumist H+-ATPaasiga ja selle aktiveerumist.
    52. Õhulõhede avanemisel sulgrakkude membraan hüperpolariseerub/depolariseerub (õige variant alla kriipsutada). Miks?
    Prootonite sekreteerimine H+-ATPaasi toimel põhjustab membraani hüperpolariseerumist (membraaniopotentsiaal muutub negatiivsemaks nt -50 mV→-80 mV) ja Kin+ kanalid avanevad, ja kaalium siseneb.
    53. Kirjutage põhjus-tagajärg ahel mis viib hommikul õhulõhede avanemisele.
    Hommikul õhulõhed avanevad, sest fotosünteesi algusega päikese tõustes väheneb süsihappegaasi kontsentratsioon rakuvaheruumides. Süsihappegaasi kontsentratsiooni vähenemist tajuvaks sensoriks võib olla sulgrakkude PEP-karboksülaas. Valgusel, eriti sinisel , on ka spetsiifiline, fotosünteesist sõltumata toime. Oletatavalt sinine valgus aktiveerib H+-ATP-aasi sulgrakkude membraanis, mis põhjustab prootonite sekreteerimist, seetõttu membraan hüperpolariseerub, avanevad membraanipotentsiaalist sõltuvad Kin+ kanalid ja K+ sisenevad sulgrakkudesse. On leitud, et sinine valgus stimuleerib PEP karboksülaasi aktiivsust, mis toodab malaadi eellast oksaalatsetaati ja sel teel samuti suurendab osmootselt aktiivsete ainete kontsentratsiooni (ensüümi aktiveerumise põhjuseks ei ole otsene sinise valguse toime, vaid tsütoplasma aluselisemaks muutumine).
    hv (valgus) -> H+ ATPaas suureneb -> Vm (membraanipotentsiaal) väheneb -> [K+] suureneb, [sahharoos] suureneb, [malaat] suureneb, [Cl-] suureneb -> veepotentsiaal väheneb -> P(turgor) suureneb -> õhulõhed avanevad
    53. Miks veepuuduse tekkimisel taimi pritsitakse ABA lahusega?
    Sest ABA viib õhulõhede sulgumiseni ja nii ei lähe vesi taimedest transpiratsioonil kaduma.
    54. Miks ABA toimel turgor sulgrakkudes väheneb?
    ABA toimega kaasneb sageli ka kiire (mõne sekundiga toimuv) Ca2+ kontsentratsiooni kasv tsütoplasmas. Suurenenud Ca2+ kontsentratsioonil aktiveeruvad teatud Ca sõltuvad proteiini kinaasid ja inhibeerivad H+-ATP-aasi. See põhjustab membraanide depolariseerumist ja anioone väljutavate kanalite avanemist, mis omakorda veelgi vähendab membraanipotentsiaali ja kutsub esile Kout+ kanalite avanemise mis viib õhulõhede sulgumisele osmootselt aktiivsete ainete kontsentratsiooni langemise tõttu.
    55. Kuidas ABA põhjustab [Ca 2+] kasvu sulgrakkude tsütosoolis?
    [ABA] kontsentratsioon tõuseb  ABA seostub oma retseptoriga PYR/RCAR  ABA PYR/RCAR kompleks aktiveerib väikesed G valgud  aktiveerub fosfolipaas C, mis lagundab lipaasid  tekivad IP3 ja DAC  IP3 valgud seostuvad Ca2+ kanalitega  [Ca2+] suureneb  anioonsed kanalid lähevad lahti  anioonid lähevad välja  veepotentsiaal tõuseb  H2O väljub  turgor väheneb  õhulõhed lähevad kinni.
    56. Defineerige lehtede piirikiht
    Piirkiht- lehelabaga piirnev õhukiht, milles veeauru liikumine on takistatud. Takistustest suurim on õhulõhe takistus suletud õhulõhede korral
    57. Radiaalne mitsellatsioon sulgrakkudes on... rakuseintes tselluloosi mikrofibrillide paiknemine õhupiluga risti.
    Selgitus: Õhupilu poolne sulgrakkude sein on paksenenud ja esineb nn. radiaalne mitsellatsioon (tselluloosi mikrofibrillid rakuseintes paiknevad õhupiluga risti). Seetõttu raku ruumala suurenemisel turgorrõhu kasvades rakkude õhupilu poolsed seinad muutuvad nõgusaks ja õhupilu avaneb
    58. Iseloomustage kutiikula koostist
    Kutiikula koosneb põhiliselt kutiinist ja vahast, mis on segatud rakuseina komponentidega (pektiinained, hemitselluloosid, tselluloos jne.).
    Kutiin koosneb 16 süsiniku aatomit sisaldavatest küllastatud rasvhapetest;
    Vahad koosnevad pikaahelalistest alkaanidest (30-32 süsiniku aatomit), pikaahelalistest rasvhapetest ja alkoholidest (24-26 süsiniku aatomit), samuti rasvhapete estritest. Ka terpenoidsed ja fenoolsed ühendid on kutiikula koostises väga levinud.
    59. Nimetage juhtkudede floeemi- ja ksüleemi vett juhtivate rakkude peamised erinevused
    Floeemis on sõeltorud ja saaterakud.:
    • Puudub tuum ja tonoplast, Golgi kompeks,
    ribosoomid , mikrofilamendid , mikrotorukesed
    • kloroplastid, mitokondrid ning ER on modifitseerunud
    • Rakuseinad pole puitunud (erinevalt ksüleemist), elusrakud
    • rakuseintes esinevad sõelpiirkonnas suured poorid -(1-15 µm)
    • Sõeltoru elementide otstes esinevad sõelplaadid, mille poorid on avatud kanalid
    • esinevad plasmodesmidega ühendatud, ATP ja metaboliitidega varustavad saaterakud (okaspuudes nn albuminoossed rakud )
    • Esineb nn P valk (katteseemnetaimedes), mis vigastuse korral sulgeb poorid (MW 14000-158 000, fibrillaarne või amorfne või kristalne , võib koosneda mitmest valgust (PP1 ja PP2), sünteesitakse saaterakus
    • poore võib sulgeda ka kalloos
    Ksüleemis on trehheed ja traheiidid.: koobaspoorid, rakuseinad puitunud, surnud paksu seinaga rakud
    60. Kirjutage põhjus-tagajärg ahel mis viib õhulõhede sulgumisele veepuuduse tekkimisel mullas.
    [ABA] suureneb -> ABA, PYR/RCAR -> [JP3] suureneb (seostub Ca2+ kanalitega) -> [Ca2+] suureneb (tsütosoolis) -> A- suureneb ( anioonide kanalid avanevad) -> veepotentsiaal suureneb -> P väheneb -> õhulõhed kinni
    ABA, PYR/RCAR -> G valgud -> fosfolipaas C, JP3 + DAG
    B Fotosüntees
    1. Kirjutage elektronide liikumise rada alates e- doonorist kui lahuses on ühendid redokspotentsiaalidega +0.82, -0.05 ja -1,3 V
    Liikumine toimub alati väiksemat suuremale: -1,3, -0,05 ja siis +0,82
    Mida negatiivsem redokspotentsiaal , seda parem elektronide doonor
  • Nimetage mõni fotosünteesi valgusreaktsioonides osalev ühend/kompleks mis paikneb kloroplastide luumenis
    Tülakoidi membraanides asuvad valgust neelavad fotosüsteemid
    I ja II (PSI ja PSII ) ja nendevahelised elektronikandjad
    plastokinoon, tsütokroom b6f, plastotsüaniin, samuti ka NADP reduktaas ja ATP süntaas
  • Taimed kasutavad fotosünteesis millist valgust? (Kirjutage lainepikkuste vahemik)
    Fotosünteesil kasutatakse nähtavat valgust – 400 – 700 nm
    punases (650-680 nm) ja sinises valguses (430-470 nm, nn Soret riba). Sinise valgusega ergastumisel kukub elektron kiiresti punase riba energiale ja ainult seda saab kasutada fotosünteesiks.
  • Loetlege viis sinist valgust absorbeerivat pigmentide rühma taimedes
    klorofüll A, LHC, krüptokroom, karotinoidid
  • Nimetage fotosünteetiliselt aktiivse valguse lainepikkuste vahemik ja nimetage pigmendid mis fotosünteesis kasutatavat valgust absorbeerivad
    Vetikatel ja tsüanobakteritel (sinivetikatel) on veel mitmeid teisi abipigmente, nagu fükobiliinid.
    • Fotosünteesil kasutatakse nähtavat valgust – 400 – 700 nm. Aga taimekasvatuseks sobiva lambi spekter peaks olema tugev vahemikes 375-500nm ja 600-700nm
    Klorofüllidel on 2 tugevat neeldumisriba. Rohelistes klorofüllides Chl a ja Chl b on need punases (650-680 nm) ja sinises valguses (430-470 nm). Sinise valgusega ergastumisel kukub elektron kiiresti punase riba energiale ja ainult seda saab kasutada fotosünteesiks.
    • Taimede fotosünteesi tähtsaim pigment on klorofüll.
    • Et saada kasutada ka klorofüllis väheneelduvat rohelist ja kollast valgust, on kloroplastides nn abipigmendid – nt karotenoidid . Xantofüllidel nagu violaxantiin ja zeaxantiin on veel eriline roll, sest nad aitavad vajadusel ka ülearust energiat kustutada .
  • Ühe mooli violetsete kvantide energia on ligikaudu.........., ühe mooli punaste kvantide energia on ligikaudu..........
  • Kuidas sõltub kvandi energiasisaldus
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012 #1 TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012 #2 TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012 #3 TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012 #4 TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012 #5 TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012 #6 TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012 #7 TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012 #8 TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012 #9 TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012 #10 TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012 #11 TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012 #12 TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012 #13 TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012 #14 TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012 #15 TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012 #16 TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012 #17 TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012 #18 TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012 #19 TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012 #20 TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012 #21
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Maiasu91 Õppematerjali autor

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    19
    docx
    Taimefüsioloogia
    32
    docx
    Taimefüsioloogia konspekt
    28
    doc
    Rakubioloogia 1 kordamisküsimused
    62
    docx
    Rakubioloogia kordamisküsimused
    32
    docx
    RakubioloogiaI kordamine 2012
    147
    docx
    Mikroobifusioloogia
    35
    doc
    Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused
    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun