Raskete sammude ning kohmakate võtete poolest sarnanes ta karuga, kavaluselt rebasega, õeluselt maoga, väleduselt pantriga, väsimatuselt kaameliga, ja helduselt nende vastu kellele ta tasu tahtis anda verejänulise ematiigriga, kes hellitab oma poegi. Tal oli kõrge laup, pikk kitsas punakas habe ja kollased pilkumatud silmad nagu kassil. Sõjaretkede ajal jättis ta Mongooliasse oma viissada naist koos lastega, orjapiigade ja teenritega. Khaan armastas tunda oma külje all kõva maad ja ta magas vaid kahekordselt kokkupandud, hästi tihedaks vanutatud paksul vilditükil. Tingis-khaan sõitis süngena, suurena, vimmas, vöötatud nahkrihmaga, mille küljes kõlkus mustas tupes kõver mõõk. Tal oli musta kuklavarjuga kiiver, ninajuurtele allalastud terasnäokate, liikumatu tõmmu nägu pika halliks mineva habemega ja poolsuletud silmad. Nii
TsINGIS-KHAAN Temutsin (1155 või 1162 1227) oli mongoli suurkhaan 1206 kuni surmani ning ajaloo kuulsamaid vallutajaid. Tsingis-khaan rajas ilmselt ajaloo suurima impeeriumi, vallutades kahekümne aasta jooksul enamiku Hiinast, Kesk-Aasia, Siberi ning teisi alasid. 1223 toimus mongolite ja Vene vägede esimene kokkupõrge Kalka lahingus, mille esimesed võitsid. Pärast Tsingis-khaani surma jagati riik tema poegade vahel, ametlikult sai suurkhaaniks ta kolmas poeg Ugedei. Mongolid peavad Tsingisi koos tema au ja hiilgusega vastuvaidlematult enda omaks. Hiinlased ütlevad, et kuna Tsingis on surnud Gansu provintsis Hiinas ja tõenäoliselt maetud praeguse Hiina Rahvavabariigi territooriumile, kuulub ta neile. Burjaadid kinnitavad, et kuna Tsingis sündis nende ajaloolistel aladel, on nemad tema vaimsed pärijad. Jaapanlastel on teooria, et Tsingis on tegelikult üks nende rahvuskangelane, kes lahingu kaotuse järel ei sooritanud mitte harakirit, vaid p�
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Pärsia impeerium referaat Joanita Janson 11A 2008/09 õa Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................3 Iraanlaste-eelne periood.................................................................................4 Mitanni riik (1500-1360 eKr)...........................................................................5 Iraanlaste endi või kaasabil loodud riigid.....................................................5 Iraanlaste saabumine Iraani aladele..............................................................5 Meedia (728-550 eKr)..............................................................................
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt
1. Lõuna Songi dünastia tekkimise põhjused. (millal, miks põhja- songist sai lõuna dünastia) Ei olnud rahvusvahelist tugevat positsiooni, kitanite asemele tilud churchanid, kellega tehti lepingu kitatanite vastu. Kuid churchanid vallutasid need alad, nähtes kui nõrgad kitanid on. Nad asutasid LÕuna- dünastiat. Valitsus ei saanud oma vahel põhajs läbi, nõrk sõjavägi, majanduslikult oli ka nõrgad ja nomaadid kasutasid seda ära. Churchanid lõid oma riigi, nad olid tugevad.' Kui tshid vallutasid põhja alad, keiser Huizong langes 1127 vangistusse. Eelmise keisri noorem poeg Gaozong ei langenud vangistusse. Koos Songi dünastia õunkonnaga põgenes lõunasse, kus nad rajasid uut linna. Sellest hetkest algas Lõuna-Songi dünastia, tasapidi said Lõuna-Hiina alad oma kontrolli alla. Suhteline stabiilsus saavutati üsna varsti peale kolimist, aga sellist hiilgust, nagu P-S ajal, ei saavutatud. Gaozongi ajal märgata tagasilööki, progress jääb tahaplaaniline. Probleemi
6.-7. sajandi paiku jõudsid Assoovi mere äärde bolgarite rahvas (bulgaarlased). Olid rändrahvad, turgi keelsed. Umbes 670 tuli sinna uus rändrahvas kassaarid, nad purustasid bolgarite hõimud ja olid sunnitud lahkuma. Üks osa liikus Volgat pidi üles, tulid Kesk-Volga aladele ja võtsid võimu enda kätte. Tekkis bolgarite riik (Volga-Bulgaaria riik). Enamus soomeugrilased, valitsejad bolgarid. Teine rühm tänapäeva Bulgraaria aladele, võtsid võimu üle kohalikelt slaavlastelt. 681 khaan Asparuh rajas Bulgaaria riigi, neid käputäis aga nende järglased õppisid ära slaavlaste keele. Andsid nime slaavlaste riigile. Frangid andsid nime, normannid andsid Normandiale nime. Ka russid võisid Venemaale nime anda, olles pärit Skandinaaviast. ,,Venelasi ei tohi usaldada, isegi siis mitte kui nad tõtt räägivad." Karl Ristikivi Rjuriku tegevuse kohta suurt infot pole. 862 Rjurik tuli ja suri 879. Rjurikul poeg Igor aga 879 alaealine
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultravioletkiirguse eest. He
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Kõik kommentaarid