Türgi rahvaste kultuur - materjal (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui sõjas hukkub tema lapselaps. Ta arvab ,,Kas sõda on ohvriteta ?
  • Kui sahhid neid ründasid ?
 
Säutsu twitteris
Türgi rahvaste kultuur: eksamiküsimused
Aserbaidžaani kirjandus
Mehdi Hüsseini romaan „Apšeron“ ( ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süžee lühikokkuvõte peategelase seisukohast ).
Iljas Äfandijevi romaan „Pajuarõkk“ (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süžee lühikokkuvõte peategelase seisukohast).
Anar Rzajevi romaan „Viiekorruselise maja kuues korrus“ (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süžee lühikokkuvõte peategelase seisukohast), lühiromaan „ Dante juubel “ (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süžee lühikokkuvõte peategelase seisukohast).
Maksud Ibrahimbekovi lühiromaan „Õnneliku lõpuga lugu“ (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süžee lühikokkuvõte peategelase seisukohast).
Räsul Rza luuletuste eestikeelne tõlkevalimik. Sellest „Värvide tsükkel“ (Valida üks värv, kirjeldada, mis kirjanikul sellega assotsiatseerub).

Kasahhi kirjandus
Muhtar Auezovi romaanidiloogia „ Abai “ (osade ilmumise aastad, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süžee lühikokkuvõte peategelase seisukohast).
Muhtar Auezovi romaanidiloogia „Abai tee“ (osade ilmumise aastad, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süžee lühikokkuvõte peategelase seisukohast).
Gabit Müsrepovi romaan „Ulpan“ (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süžee lühikokkuvõte peategelase seisukohast).
Säbit Mukanovi romaan Botagöz (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süžee lühikokkuvõte peategelase seisukohast).
Oralhan Bokejevi novell „Ardak“, Rollan Seisenbajevi novell „Rindelaulud“, Muhtar Magauini novell „Hämarus“. Valida üks neist! (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süžee lühikokkuvõte peategelase seisukohast).
Oldžass Suleimenov luuletuste tõlkevalimik. Valida sellest üks (lemmik) luuletus ja kirjeldada seda.

Usbeki kirjandus
Abdulla Kahhari jutustus „ Linnuke nääpsuke“ (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süžee lühikokkuvõte peategelase seisukohast).
Odil Jakubovi romaan „Südametunnistus“ (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süžee lühikokkuvõte peategelase seisukohast).
Hamid Gulõmi romaan „ Surematus “ (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süžee lühikokkuvõte peategelase seisukohast).
Timur Pulatovi romaan „Tõrksa buhaaralase elukäik“ (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süžee lühikokkuvõte peategelase seisukohast).
Pirimkul Kadõrovi romaan „Täheööd“ (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süžee lühikokkuvõte peategelase seisukohast).
Rauf Parfi luuletuste tõlkevalimik. Valida sellest üks (lemmik)luuletus ja kirjeldada seda.
Zulfija Israilova luuletuste tõlkevalimik. Valida sellest üks (lemmik) luuletus ja kirjeldada seda.

Kirgiisi kirjandus
Tugelbai Sõdõkbekovi romaan „Temir“ (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süžee lühikokkuvõte peategelase seisukohast).
Musa Muratalijevi romaan „Kollane lumi“ (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süžee lühikokkuvõte peategelase seisukohast).
Tšõngõz Ajtmatovi romaan „ Tapalava “ (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süžee lühikokkuvõte peategelase seisukohast).
Tšõngõz Ajtmatovi jutustus „Džamilja“ (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süžee lühikokkuvõte peategelase seisukohast).
Tšõngõz Ajtmatovi jutustus „Valge laev“ (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süžee lühikokkuvõte peategelase seisukohast).

Turkmeeni kirjandus
Hidõr Derjajevi romaan „Saatus“ (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süžee lühikokkuvõte peategelase seisukohast).
Berdõ Kerbabajevi romaan „Nebit Dag“ (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süžee lühikokkuvõte peategelase seisukohast).
Gurbannazar Ezizovi luuletuste tõlkevalimik. Valida sellest üks (lemmik)luuletus ja kirjeldada seda.

Iseseisev lugemine
Lugeda ise üks Tšõngõz Ajtmatovi jutustus (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süžee lühikokkuvõte peategelase seisukohast).

Aserbaidžaani kirjandus
Luule. Aserbaidžaani kirjanduselus oli 1920. aastatel prevaleeriv poeesia . Poeesias kritiseeriti mainitud aastakümnel tsaarivalitsust, ülistati revolutsiooni, avaldati kurbust Lenini surma puhul. Kirjandusse tulid poeedid Süleyman Rustam1 (1906-1987), Samed Vurgun2 (1906-1956), Mikail Mušfik (1908-1937), Rasul Rza ( 1910 -1981), Mamed Ragim (1907-1977), kes panid aluse Aserbaidžaani kaasaegsele poeesiale. Üldiselt oli Aserbaidžaani poeesia 1920. aastatel kasvuraskustes, seda iseloomustasid liigne otseütlemine, deklaratiivsus, skemaatilisus. Palju tegi sotsialistliku realismi juurutamiseks Aserbaidžaanis ära V. Majakovski , kes külastas mitmel korral Bakuud. Heaks õpilaeks osutus Vurgun3 (oma luuletustega „Raport“, „Poeedi vanne“, „Suu-rinne“), samuti Rasul Rza (eriti poeemiga „Bolševistik kevad“, teemaks kolhoosnikute kangelaslik võitlus puuvillakoristusel). 1930. keskel kujunes juhtivaks töö teema, millele olid pühendatud näiteks Samed Vurguni poeem „Sõna naiskolhoosnikust Bastist“, Rasul Rza luuletused „Minu riigile“ ja „Bakuu“, Mikail Musfiki luuletused „ Igaviku laul“, „Onu Džabi“, Mamed Ragimi luuletus „ Nafta “. Ülistatakse ka antifašistlikku võitlust Hispaanias (S. Vurguni luuletus “Surmapink“, milles portreteeritakse Bulgaaria rahva juhti G. Dmitrovit;, R. Rza luuletused „Madriid“, „Saksamaa“, „Peata Timukad !“, Mušfiki luuletus „Vabaduse dastaan“), revolutsioonilist minevikku (Vurguni poeem „26“ 26. Bakuu komissarist4; Süleyman Rustami poeem „Tšapajev“).
Proosa. Proosa arenes 1920. aastatel luulega võrreldes aeglaselt ja selle tähendus oli väiksem. Domineerisid Dž. Mamedkulizade (1869-1932), S.S. Ahundovi (1875-1939), J.V. Tšemenzeminli (1887-1942) jt. Nende jutustustes kritiseeritakse eilseid peremehi, kes lootsid jätkuvalt, et saavad kaotatu tagasi (Dž Mamedkulizade „Vahest pöörduvad tagasi“), ülistatakse uue võitu vana üle (Seid Huseini jutustused „Tee ja tulevik“, „Mehriban“, „Kurb mälestus“, „Kahe elu vahel“), naiste ja meest võrdõiguslikkust. Proosa hakkab kiiremini arenema 1930. alguses. 1933 ilmus esimene osa Mamed Seid Ordubadi (1872-1950) neljaosalisest romaanist „Udune Tebriz“ (1933-1948; esimeses osas on juttu revolutsioonilise liikumise tekkest Iraani Aserbaidžaanis, liikumise juhist Sattar khaanist. Õnnestunud stseenid Tebrizi vaestest)5. 1931 ilmus Süleyman Ragimovi (1900-83) viieosalise romaani „Šamo“ (1931-52) esimene osa, milles kujutati väljapaistvalt Aserbaidžaani külaelu6. Külaelu kujutamisel oli üks väljapaistvamaid ka Mir Džalal Ali oglu Pašajev (1908-1978) ja tema romaanid „Ülestõusnud inimene“7 (1935), „Noore inimese manifest“8 (1940) .
Luule, proosa. Suure Isamaasõja aegse kirjanduse parimaiks näiteiks olid R. Rza, S. Vurguni, Mehdi Husseini luuletused (vastavalt „ Leitnant Bairami päevik“, „Elufilosoofia“, „Rindemälestused“), A. Abulgasjani (1906) jutustused (näiteks „Lapsed ja isad “: poisid kipuvad rindele, saavadki ja võitlevad seal ennastsalgavalt; jutustustes „ Laula , ööbik, laula!“, „Haavatu“, „Leitnant Tšerban“ ülistatakse nõukogude sõjameest).
Sõja-aastatel elasid paljud aseri luletajad koos nõukogude väega Põhja- Iraanis . Seal tegelesid nad ka loominguga (S. Rustami Tebrizi luuletused“, M. Ragimi „Tebrizi türm“ jt).
Sõjajärgseil aastail oli peateema loov ülesehitustöö. M. Husseini romaan „Apšeron“ (1948) jutustab Bakuu naftatöölistest. Naftatöölistest jutustab ka Manaf Süleimanovi „ Nafta saladus“ (1947). Avez Sadõki ( 1898 -1956) romaan „Mingetšaur“ (1949-51 on aga noor ekskavaatorijuht.
Aserbaidžaani kirjanduse üks paremaid Suur isamaasõja teemalisi teoseid on A. Abulgasjani romaan „Sõpruse bastionid “9 (1945-1967).
Proosa. Märkimisväärsetest külaainelistest teostest võime nimetada Iljas Efendijevi (1914), A. Velijevi (1916) romaane noortest külaelu ümberkorraldajatest10; [Efendijev: „Pajuarõkk“ ( 1959 ), „Sillaehitajad“ (1961), „Kolm sõpra mägede taga“ (1965); Velijev: Gülšen11 (1949), „Meie Tšitšeklis“ (1951), „Südamesõbrad“ (1956). Viimaste aastakümnete edukamatest proosakirjanikest võib nimetada Anar Rzajevit (1938), Maksud Ibrahimbekovit (1935), kelle loomingut käsitletakse allpool.
Luule. Luuletajaist oli pärastsõja aja tuntuim Ragim Rza, kes kirjutas pärast sõda poeemi „ Leningradi all“. Selle kangelased on kaks lendurit, aser ja venelane . Teos sai 1949 NSVL Riikliku Preemia“. 1950 järgnes poeem „ Lenin “. 50. algul viljeleb luuletaja filosoofilist, intellektuaalset lüürikat. Ašuugipoeesiat on meisterlikult viljelenud Osman Sarõvellit (1905-82; kogumikud „Kliima kliima järel“, „Siberi vihikust“, „Vennad egiptlased “). Luuletab Aasia , Aafrika inimestest, Siberi alistamisest. Märkimist väärib Lenini Komsomolipreemia ja NSVL Riikliku Preemia laureaat, lüürik Nabi Hazri (1924), kes on kirjutanud poeemi „Õde päike“, mis on pühendatud töökangelasele Sevil Kozievale, kes hukkus põllutööl, ning poeemi „Kaks Hasaari“, mis on pühendatud naftatöölistele. Samaaegselt Hazriga ilmus kirjandusse poeet Bahtijar Vagabzade (1925), kelle poeesia on samuti lüüriline, ent kui Hazril on pearõhk looduse kujutamisel, siis Vagabzadel on mõtisklusel.
Mehdi Hüssein (1909-1965)
Sündis Kasahstanis. Lõpetas 1926 Bakuus Pedagoogilise Tehnikumi (1925 suunati tema isa tööle Bakuusse, Aserbaižaani Haridusekomisariaati). 1926 astus Aserbaižaani Riiklikku Ülikooli ajalooaosakonda, mille lõpetas 1930. Pärast ülikooli lõpetamist asus tõsisemalt tegelema kirjandusliku loominguga. 1937-38 õppis Moskva Riikliku Kinematograafiainstituudis. Pärastsõja aastail oli juba terves NSVL's tuntud kirjanik, NSVL Ülemnõukogu saadik, Aserbaidžaani Kirjanike Liidu esimees. Suri kirjanike liidu üritusel kõnepuldis. Kirjanduslik looming: romaan „ Suurvesi “12 (1931-35), romaan „Tarlan“ R13 (1937), romaan Apšeron Bakuu naftatöölistest (1948, Stalini preemia 1950, vene k 1950, eesti keeles 1951 Tõlgitud enam kui 20 keelde), romaan „Suurvesi“14, romaan „Hommik“15, „Mustad kaljud“16 (1954-58). Tuntud ka jutustuse „Komissarid“17 poolest.

Apšeron (1948)
Romaani kandvaks tegelaseks on külapoiss 17-aastane Tair , kes on sõbra Džamili kutsel läheb Bakuuse naftat puurima . Tair igatseb saada naftakangelaseks, kellest kirjutaks tollane ajakirjandus . Väga kiiresti vormistataksegi ta tööle ning viiakse naftaplatvormile välja õppima. Tair töölevormistajaks on trusti juht varastes 40.ndates Kudrat Ismanail-zade, kes on romaanis (koos oma naisega) üks näitjuhtivtöötaja kujusid. Naftaplatvormil hakkab Tairi aga välja õpetama 60-aastane Ramazan. Tairil on pillimängu- ja lauluoskus, see kergendab tal töökollektiivi sümpaatia võitmist. Siiski sõltub kellegi seisund töökollektiiivis ja tolleaegses ühiskonnas peamiselt tema tööalastest saavutustes. Kirjanik näitab, et ehkki Kudrat Ismanail-zade'le ja Ramazanile hakkab entusiastlik Tair kohe meeldima, ei näita nad oma poolehoidu avalikult välja, ootades enne kiitust ära Tairi tööalase kasvamise . Ent see ei ilmne kaugeltki kiiresti. Tair põhjustab kogenematusest ja koduigatusest mitu tööõnnetust. Ta ei suuda töötajana nii kiiresti areneda kui sooviks. Tööalased edusammud on Tairi jaoks äärmiselt tähtsad ka seetõttu, et talle meeldib kollektiivi kultuuriorganisaator Latife, kelles suureneb poolehoid Tairi vastu ainult siis, kui Tair on töölisena arenenud niong ühiskondlikult küpsenud; kui Tair on põhjustanud tööavarii või võtnud ette kodukülla põgenemise katse, ei taha Latifa temaga isegi rääkida. Tairi eksimusi arutatakse töökollektiivi koosolekuil. Ent vana meister Ramazan ei lase Tairil kollektiivi hukkamõistust meeleheitesse langeda; Tairil on häbi Ramazanile pettumust valmistada ja ta jääb naftaplatvormile edasi, hakates veelgi intensiivsemalt oma puudustega tegelema. Töömiinimumi kursustel on ta oma grupis kõige tublim õpilane. Siiski ei tähenda ka see veel meistriks saamist, kuna esialgu ei oska ta omandatud teadmisi tööpraktikasse juurutada ning juhtuvad tööalased prohmakad. Siiski Tait areneb. Tema kasv jätkub, ta teeb sisukaid ratsionaliseerimiettepanekuid (töölised peaksid enda peale võtma ka osa remondimehe tööd, kuna see aitaks vältida tööseisakuid; Tair paneb ette organiseerida kutseringi, mida juhataks ühiskondlikel alustel mõni kommunist ), värbab kodukülast uusi, endistest rindemeestest töölisi, hakkab vabal ajal lugema romaanide asemel järjest rohkem erialast kirjandust, lahutab jätkumalt oma lauludega kollektiivi meelt ning käib koos teistega oma klassiteadlikkuse tõstmiseks hoolsalt teatris. Ta pälvib alguses Latifa sõbranna, seejärel Latifa armastuse. Ent see pole veel kõik. Romaani lõpus jääb Tairi (teose alguses mahajäänud) brigaad (aasta lõpul) ka tormi ajal tööle ning Tair sooritab töökangelasteo: ta parandab katkiläinud kaabli, mis aitab taastada puurtornis elektrivalgustuse ning plaanilise puurimistöö lõpule viia. Nüüd kirjutab Tairist ka ajaleht; ta on saanud töökangelaseks. Lisks Tairile on silmapaistvad trusti juhataja Kudrat Ismanail-zade, meister Ramazani kujud.
Kudrat Ismail-zade on suunatud trusti „Aznefti“ poolt selle mahajäämust likvideerima. Seda teeb ta järjekindlalt, kodumaa huve silmas pidades ning uusi teaduslikke saavutusi kasutusele võttes. Ta ei hakka plaani täitmiseks ammutama naftat alumistest kihtidest, kus seda on rohkem, vaid laseb kõigepealt lõpuni ammutada ülemise kihi. Sellega pälvib ta küll „Aznefti“ juhatuses kriitikat, et suudab lõppkokkuvõttes trusti mahajäämusest välja tuua ja rändpunalipu võita. Samuti ei karda ta toetada uut teaduslikku leiutist ka siis, kui selle vastu on „Aznefti“ mõjuvõimas juhataja Mirzojev. Valides töö ja perekonna vahel, seab Kudrat Ismail-zade esikohale töö, nägemata mõnikord nädal aega oma naist18. Mõnevõrra ebaloogiliselt jätkub tal veel energiat teatris käia, naftatootmise ajalugu ja uusimaid teadussaavutusi uurida, tootmismiinimumi kurustel õpilasu jälgida. Suhetes inimestega on ta järk (küsimus „Või on vaja veel üks kord seletada“ tähendas, et et jaatava tagasisisde korral nõuet karmistatakse; ta küsitles kursusel õpilasi, kirjutas nende valed vastused üles, ja kui vastus kordus, ütles, et „kui veel korra valesti vastad, ära enam minu silma alla satu !“).
Meister Ramazan on vana kommunist, puurimismeister (puurtorni vanem), kes tunneb isiklikult Stalinit (romaanis helistab Stalin linnakomitee sekretärile, paludes anda toru ka Ramazanile, ning tervitab teda). Ramazan ei taha kuuldagi pensionile jäämisest ning linnamuuseumi juhatamisest. Ta ei kujuta ette, et naftat võidakse toota ka temata. Sõja järelkajana on mõlemad tema pojad sõjas kadunuks jäänud, ent õnnelikul moel pöördub üks neist romaani lõpus tagasi). Ramazan väljendub koosolekuil ning ka üldse, äärmiselt lakooniliselt, ning asjatundlikult, kaitseb noori. Tolleaegse ideelisuse nõuet järgides on tema lähim abiline venelane ( Vassiljev ).
Iljas Äfandijev (1914)
Sündis Karabahhis Füzuli rajoonis. Õppis Füzuli Põhikoolis ja Parliya Mektep'is. Töötas mõnda aega õpetajana, astus Aserbaidzaani Pedagoogilisse Instituuti. Pidi isa surma tõttu õpingud katkestama. Töötas geograafiaõpetajana, hiljem lõpetas sama instituudi geograafia erialal. Alustas 1939 novellikirjanikuna. Avaldanud ligikaudu 20 novellikogu ja romaani, 4 näidendit.
„Pajuarõkk“ (1959, eesti keeles 1969, tõlkija Ly Seppel)
Romaani kangelaseks on kultuuritöö organisaator Nurijjä, kes on Bakuus lõpetanud instituudi ja kelle kultuuriministeerium suunab Gjünei kišlakki kultuurimaja juhatajaks. Tal on kahju Bakuust lahkuda, kuna sisimas on ta unistanud saada näitlejaks, kuid nüüd näib, et neil unistustel pole määratud täituda. Nurija on orb, elanud Bakuus onu Äläsgjäri ja tädi Gjüllü juures, kellest olid talle kujunenud justkui kasuvanemad ja keda tal oli väga kahju maha jätta. Kohapeal asub ta kohe kultuurielu edendama . Ta organiseerib algul isetegevusringi, mis hakkab hiljem ka näidendeid etendama. Inimestele Nurijjä meeldib ning ta pälvib paljude lugupidamise. Tasuna ennastohverdava loomingulise töö eest saab ka Nurijjä oma suure võimaluse: ühel hetkel satub Gjünei kišlakki gastrollile Bakuu Draamateater. Üks näitleja haigestub ning Nurijja peab teda asendama. Tema hingestatud mäng meeldib teatri asjameestele väga ning peatselt kutsutakse ta Bakuu Draamateatrisse. Nii saab ta võimaluse suureks kunstiks.
Siiski ei ole mitte kõik külaelanikud tema poolt. Eriti on tema vastu tema kunagise kallima Murati19 naine Hümmat. Nimelt tema kunagine kallim, Murat valmis Nurijjä pärast oma naise maha jätma. Nurejjä, ehkki Murati sõnad on tema kõrvadele muusika , keeldub siiski suurte kõhkluste järel kommunistile ebasobivast käsitumisest, õnnelikuks saamisest Hümmati õnnetuse arvel. Selle asemel vestleb ta Hümmatiga, kinnitades talle, et tal pole Murati suhtes mingisuguseid kavatsusi ning veenab mõlemat, et neil on kõik võimalused õnnelikuks saada ning nad ei tohi nii oma õnnest nii kergesti loobuda . Nurijjäl õnnestubki noored lepitada. Juba Bakuus, saab ta linnavalituselt kolmetoalise korteri, millesse võtab elama ka onu Äläsgjäri, kelle naine on vahepeal surnud. Ise abiellub ta ühe inseneriga ning hakkab elama õnnelikku pereelu .
Raamatu pealkiri tähendab aga lahtiseletatult Gjünei kišlakki ulatuva veeniisutuskraavi pikendamist Güzei kišlakki. Algul ei ole Gjünei kišlaki elanikud kraavi pikendamisega nõus, kuna nemad pidid kraavi jõest oma kišlakki kaevama ilma Güzei kišlaki abita (seda vaadet esindas onu Näriman, kelle ja kelle naise juures Nurejja pärast Gjünei kišlakki saabumist elas). Hiljem saavutas siiski võidu vaade güzeilaste algatust toetada: arvati, et see, kes teisele vett ei anna, pole nõukogude inimene. (seda vaadet esindas Gjünei kišlaki kolhoosiesimees Almurad). Mõlemad kišlakid hakkasid ühiselt kraavi kaevama ning väärt algatust toetas ekskavaatori laenamisega ka rajoonivalitsus. Kraavikaevajate hinge kosutasid aga Nurijjä isetegevusringi etendused.

Anar Rzajev (1938)
On sündinud 1938 Bakuus kirjanduslikus perekonnas, tema isa on tuntud luuletaja Rässul Rıza (1910-81 POLE W) ja tema ema poetess N. Rafibäjli (1913-1981). 1960 lõpetas Anar Aserbaidžaani Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna. Esimesed töökohad olid Nizami nimelise kirjandusmuuseumi uurija, Raadio- ja Televisioonikomitee redaktor. 1962-64 õppis Moskvas Ali Senani kursusel, 1971 -72 aga Moskvas režissuuri. 1968 sai kirjandusajakirja „Qobustan“ pearedaktoriks. Hiljem sai Teatriliidu, Kirjanike Liidu liikmeks, Kirjanike Liidu esimeheks. Esimene jutukogu „Pidupäeva ootel “ ilmus 1963. Tema teosed on tõlgitud enam kui 20. keelde, avaldatud ka USA's, Kanadas, Jaapanis , Prantsusmaal, Iraanis, Türgis, Araabia riikides, Soomes jt. Näidendid on olnud laval Usbekistanis, Armeenias, Tatarstanis. Alustas 1960 ilmunud novellidega „Igatsedes puhkust“ 'Longing for the Holiday ' (Bayram Həsrətində) ja „Möödunud aasta viimsel ööl“ „Geçen İlin Son Gecesinde“, 1960; Peateoseid: legendikogu Valge sadam "White Port" (Ağ Liman), 1970; jutustus „Dante juubel“ „Dante'nin Jubiley“, 1970, legendi-, novelli-, näidendikogu Inimeste inimene "A Person 's Person" (Adamın Adamı), 1977; romaan „Viiekorruselise maja kuues korrus“, "The Sixth Floor of the Five -Story Building " (Beşmərtəbəli Evin Altıncı Mərtəbəsi), 198120. Eesti keelde on seni tõlgitud kaks juttu „Dante juubel“ (LR 1975) ja „Kontakt“ (LR 1981). Romaan „Viiekorruselise maja kuues korrus“ ilmus 1979. Kirjanik käsitleb selles põhiliselt eetilisi probleeme, pealiskaudsust, ükskõiksust, egoismi, mis võivad hävitada inimelu . On autasustatud auhinnaga „Aserbaidżaani Austatud Kunstitöötaja“ (1976), Aserbaidżaani Riigi Auhind (1980), Sõltumatuse Orden (1998). Rahvusassamblee liige, Aserbaidżaani Kirjanike Liidu esimees.

„Viiekorruselise maja kuues korrus“ (1979)
Peategelased. Raamatu peategelane on Bakuu professori poeg kirjastuses töötav Zaur. Põhiliselt käsitletakse tema suhteid ema Tähminä ning vanematega, ka naise Firängjizi ning tolle venna Spartakiga. Tegevusaeg on 1960. keskpaik , tegevuskoht Bakuu ja ka Moskva.
Raamatu alguses on Zaur koos naisega pulmareisil Aafrikas, Dakari linnas. Ta silmitseb Atlandi ookeani randa ja talle tuleb meelde oma armulugu töökaaslase, hilisema telediktori Tähminäga. Ka nemad olid kunagi sarnases rannas viibinud. Ta saab aru, et Tähminä on olnud tema elu tõeline armastust, millest ta ei suuda vabaneda .
Tähminä oli abielus, väga ilus naine, ent tal ei olnud lapsi. Ta oli üle kahekümne aasta vana. Teda ei peetud hea reputatsiooniga naiseks , kuna ta oli oma armulugude poolest kuulus terves Bakuus. Muuhulgas oli tal olnud armulugu ka Zauri ja enda otsese ülemusega Dadašiga. Ent Zauri jaoks oli see kõik väga ahvatlev . Nad hakkavad kohtuma, saavad lähedasteks. Teevad Zauri „Moskvitšiga“ väljasõite loodusesse . Üks nende kohtamisi toimus rannal , mida Zaur meenutaski. Samal ajal seisavad Zauri kuulsast teadlasest isa ja ema sellele armastusele kategooriliselt vastu. Nad on Zaurile välja vaadanud sobiva pruudikandidaadi, Firängjizi, kelle isa oli teadlane . Ent Zaur ei suuda nende ootusi kuidagi õigustada. Ei suuda ta asuda kandidaadiväitekirja kirjutama, ega meelepärasega abielluda . Vanemad mõjutavad teda: näiteks lubab isa talle Firängjiziga abiellumise korral osta „ Volga “ ning väitekirja saavat ka pruudi isa instituudis kergemini ära kaitsta. Ent alguses tahab Zaur elada oma tõekspidamiste järgi. Ta järgneb armastuse kutsele, lahkudes kodunt, järgneda Tähminäle Moskvasse, kus too osales ühe saate tegemises. Moskvas puhkevad noorte tunded õitsele. Pärast Moskvast tagasijõudmist lahutab Tähminä enda abielu ning noored asuvad koos elama (nad elavad vabaabielu). Algul lähebki kõik nagu õlitatult. Mõlemad saavad aru, et on teieteise jaoks justkui loodud. Tähminä saab ometi tunda lähedustunnet, mida ta senises abielus polnud kogenud. Zaur tunneb end justkui võluriiki (täiskasvanutemaailma täieõigusliku kodanikuna ning naudib esimest korda elu vabadust). Mõlemad jagavad oma tundeid lähedastega (Tähminä naaber Mädinäga, Zaur õllekasõpradega), mistõttu näeme ka nende suhte peegelpilti. Ent varsti algavad komplikatsioonid. Zauri ema helistavad regulaarelt Tähminäle ning põhjab teda. Samuti helistavad nad Tähminä naabrile Mädinäle. Nad kasutasid vahemehena ka Zauri ülemust, andmaks naisele mõista, et enne nad teda rahule ei jäta, kui ta on Zauri tagasi andnud. Teiselt poolt ei lubata Zauril ka kirjastusest ära tulla, kuna Dadaš ei anna tema lahkumisavaldust Zauri vanemate palvel direktorile edasi. Kuna Tähminä saab aru, et Zauri vanemad, eriti isa on liialt mõjuvõimsad, et nad saaksid õnneliku pereelu elada. Ka hakkavad teda üha enam häirima Zauri poissmehelik lohakus ning sisemine veendumus, et Zaur on teda alati litsakaks pidanud. Ka ei pidavat ta zaurist kinn hpoidma, kuna too pole temaga isegi abiellunud ega ole neil ka ühiseid lapsi. Ilmneb, et Zaur toetab ikagi sisismas oma vanemaid, mitte Tähminäd. Tekib äge tüli ning Zaur kolib tagasi vanemate juurde. Isa ostab talle kohe lubatud „Volga“. Alistununu täidab Zaur vanemate tahtet ning abiellub Firängjizi. Teadlasekarjäärist siiski asja ei saa, kuna selleks puudub Zauril vajalik huvi; ent ministri assistendi koht leitakse küll.
Noorte abiellumine põhjustab Tähminäs sügava kriisi. Tegelikult vaevas unehäired ja alkohilism teda juba pärast lahkuminekut. Ilmneb veel makstsirroos. Ning Zauri ja Firängjizi pulmapäeval Tähmnä sureb , elanud kõigest 25-aastaseks. Zaur saab sellest teada Aafrik-reisilt tagasi pöördudes. Tähminäst on tal väga raske üle saada: kord järgneb ta ilmutuslikule Tähninäle ühe maja kuuendale korrusele; ent hiljem veendus ta, et sellel majal oli tegelikult viis korrust. Tema sõber annab seepeale elutarka nõu: “Kui inimesed saaksid aru, et viiekorruselisel majal võib olla ka kuues korrus, küllap vaataksid nad paljude asjade peale teise pilguga“.
„Dante juubel“ (1970, eesti keeles 1975, tõlkija Ly Seppel, LR1975/6)
Feizulla Käbirlinski oli 60-aastane andetu näitleja, kes sellele vaatamata oli olnud näitleja 40 aastat. Ta sai lavastaja Sijavušš käest saamatuse pärast pragada (see vanamees , see...). Pärast proovi läks Käbirlinski filmistuudiosse dubleerima. Seal tehti tema üle alatult nalja21. Dublaaž lükati järgmiseks päevaks, ent Käbirlinski lubas ikkagi kohusetruult tulla. Kell kolm olim Käbirlinski juba raadiomajas. Seal oli tema rebase osa asendatud šaakali osaga.
'Käbirlinski poeg, raadiorežissööri abist poeg Eldär Äläsgjärov oli 19-aastane. Ta häbenes oma isa. Poja töökaaslane Mädžid nokkis teda isa pärast pidevalt. Eldar ägestus tema peale. Samas kaebas too Käbirlinskile, et Eldar teeb ta elu põrguks: tahab mitte millegi pärast talle kallale tormata. Eldar kavatses Moskvasse õpima minna, seal kõrghariduse omandada ja seejärel isa solvajatele koha kätte näidata. Käbirlinski palus oma sõpra Džavadi muretseda talle 60. sünnipäevaks mõni aunimetus; Džavad lubas aukirja. Käbirlinski nõustus ka sellega.
Kodus tahtis Käbirlinski naine Hädžär neile ja ka naabrinaisele ja naabrimehele tasuta teatripileteid Ent lavastaja Sijavušš ei olnud neid nõus Käbirlinskile andma. Naine rääkis kodus Käbirlinskile, et Eldari tunnis oli üks õpetaja teda maine pihuks ja põrmuks teinud.
Telemajas vajati jälle Käbirlinski teeneid: keegi oli haigestunud. Kindluse mõttes oli lavastaja Sijavušš tema sõnalise osa ära jätnud, ta pidi lihtsalt märku andma, et tõld on ees. Ent Käbirlinski ei saanud sellegagi hakkama ning Sijavušš ja üks kriitik teravmeelitsesid tema kallal. Käbirlinski läks pärast kriitikuga rääkima, et vaata pojake, sinul on seljatagune, saad ka midagi muud teha, ent teater on minu elu; kui ma siin tööd ei saa, jään nälga.
Pärast telesalvestust juhtis Käbirlinski ka oma kunstiringi, heietades mälestusi oma pikast teatriteest. Jälle kodus. Kunagi oli Käbirlinski aidanud oma trepikoja näitsikul veepange tassida ning tema naine polnud seda siiamaani andestanud: „Omade naisest-lapsest ei hooli üldse, aga selle lipaka uni on sulle tähtis!“
Ilmnes , et Eldar ei teadnud , et ta polnud Käbirlinski ja tema naise laps; Käbirlinski ja tema naine olid Eldari lapsendanud pärast tema vanemate hukkumist autoõnnetuses.
Eldar ei talunud enam Mädžidi irvitamist välja ja lõi Mädžidi. Too „organiseeris“ Käbirlinskile ja tema naisele pileti Dante juubelietendusele. Mõlemad läksid kohale, ent selgus, et etendus oli toimunud juba nädal tagasi – Mädžid oli algse kuupäeva üle kirjutanud. Lohutuseks tegi Käbirlinski naisele ettepaneku minna esimest korda metrooga sõitma (Bakuus oli kaks nädalat tagasi avatud metroo ). Käbirlinski oli ise paar korda sõitnud, arvates, et naine pole seda veel teinud. Naine mängis kaasa, ehkki ta oli ise juba kaks nädalat metrooga turu vahet sõitnud...

Maksud Ibrahimbekov (1935)
Sündis Bakuus. Lõpetas 1960 Bakuu Polütehnilise Instituudi Tööstuse ja Tsiviilehituse eriala. Õppis 1962-64 Moskvas stsenaristide kursustel, 1971-73 telerežii kursustel. Töötas 1960-62 töödejuhatajana, hiljem trusti peatöödejuhatajana. Alates 1964. aastast on stsenarist , režissöör. Alates 1965. aastast Kirjanike Liidu liige. Alates 1989. aastast Aserbaidžaani PEN-klubi president , rahvasaadik. Poliitiikas 1985. aastast. 1985-95 Aserbaidżaani Ülemnõukogu saadik, 1995- ... Aserbaidzaani Vabariigi Parlamendi saadik. Praegu parlamendis sõltumatu kandidaadina, samas lojaalne valitsevale Uuele Aserbaidżaani Parteile. 2005 keeldus Aserbaidżaani Parlamendis minutilise leinaseisakuga mälestamast mõrvatud opositsionääri Elmar Huseynovit (1967-2005, ajakirjanik). Pälvinud (Vene) Sõpruse ordeni, Kuulsuse ordeni, Prantsuse parlamendi medali, Rooma Paavsti medali. Aserbaidżaani Riiklik Preemia, 1975, Aserbaidzaani Rahvakirjanik 1998.
Kirjandusega tegeleb 1960. aastast. Tema teosed on tõlgitud 26. keelde. Tööd avaldatud 35 riigis, näidendid etendunud 50 riigis [„Pistaatsiapuu“, „Head aega, milleedi (1962), „Ilusal päeval (1972), „Mezozoiskaja istorija22, „Kogu hea eest – surm,23 (1978). On kirjutanud kaheteistkümne mängufilmi ja üheteistkümne dokumentaalfilmi stsenaariumi. Tema noorem vend on kuulus vene stsenarist R. Ibragimbekov, kes on teinud koostööd N. Mihalkoviga. Tuntumad romaanid, jutustused, novellid on ilmunud Vene kirjandusajakirjas „Nõvõi mir“, „Junost“, „Družba narodov“: „Kes sõiab Triskavetsisse?“, „Õnneliku lõpuga lugu“, „ Kontsert baritoni jaoks, orkestriga“, „Ja ei ole paremat venda“. Eesti keeles ilmunud jutustus „Ja ei ole paremat venda“ (e.k 1977, LR, annab autori laadi niisama ehedalt esindab nagu „Õnneliku lõpuga lugu“), „Õnneliku lõpuga lugu“ (
Õnneliku lõpuga lugu (1983, eesti keeles 1984, LR 1984, 12/13, 1372/1373)
Tänapäeva kõlblusvaba inimese pilk pöördub pörast olemeihaluste ilmselt üsna täielikku rahuldamist Julius Caesari jahimaadele ja sealtkandist saavadki alguse uperpallid, mida autor puaändikalt kirjeldab. Õhtumaa mentaliteedile võivad mõned võrdluspildid küll maitselibastuse piiril seisvatena tunduda, kuigi igikauni Šeherezade vaimust kantud sõnaseadmise riukalik kunst peaks naudingut pakkuma ka eesti lugejale, sellest rääkimata, et peategelase tragikoomistel seiklustel ei puudu tõsisemad tagamaad).
Süžee. Rauf oli prominentide juuksuri Agasafi juures. Tolle karjäär oli saanud alguse president Gaulle 'i raseerimisest tolle Bakuu külastuse ajal. Rauf, kes oli juba 50-aastane, oli terve elu olnud tütarlaste lemmik, võlunud neid oma moodsate riiete ja soengutega. Viimasel ajal oli aastad siiski hakanud end tunda andma. Ta kiirustas meditsiininstituuti oma armukese Aida juurde, kes näpistas tema jaoks aega oma perekonna kõrvalt24 . Ta viis naise sõbra kolmetoalusesse korterisse.
Kuulsast teadlasest äi luges teistele ette ette kunagiste kultuurrahvate nooreks jäämise retsepte . Järsku köitis Raufi tähelepanu üks retsept, milles soovitati ninasarviku sarv Sõnni tunnil uhmris peeneks tampida ja segada aspari, köömnete, muskatpähkli ja meega. Rauf põlgas oma äia, kuna too ei osanud oma eluga toime tulla, oma tiitlitest viimast pigistada. Äia juurde oli tulnud ka äia vennapoeg Kämil oma naisega. Raufile ei meeldinud ka Kämil, kuna oli oma äia protežee, kes ei saanud kuidagi oma kraadi ära kaitstud.
Peagi asus Rauf oma plaani teostama . Ta astus relva saamiseks Jahimeeste Seltsi liikmeks. Kõigepealt sõitis ta koos Agasafiga surnuaiale, kus ta otsis üles ühe naistuttava haua, et haualt köömneid ära tuua. Seejärel läks ta loomaaeda. Seal ootas ta tööpäeva lõppu. Siis uinutas ta ninasarviku ning saagis tollelt sarve ära. Ninasarviku puuri ronimiseks kasutas ta kasti, milles oleva linnu oli enne vabaks päästnud. Kui ta surnuaialt lahkus, lendas lind talle järele ja üritas tema auto pagasiruumi hüpata. Lõpuks õnnestus tal siiski lindu maha jättes minema kihutada. Varsti oli Raufil salv valmis.
Nüüd hingas Rauf igal hommikul hingas Rauf enne auto käivitamist sisse omavalmistatud salvi lõhna. Vestlusest naisega selgus, et Rauf polnud asunud tööle omal erialal, nooremaks teadustöötajaks botaanika alal. Vahepeal käitus ta üleolevalt oma hoovinaabri suhtes, keda oli aastaid häirinud Raufi ebaseaduslikult ehitatud garaaž. Rauf oli teda ähvardustega oma suurtest tutvustest kogu aeg sundinud tekkinud olukorda taluma.
Siis helistas Raufile ootamatult uurija Asgjärov. Keegi oli näinud loomaaja juures Raufi autot. Otsiti, kes öösel loomaaias käis, sarve maha saagis ning linnu lahti päästis (selgus, et lind oli ka kadunud). Raufil oli sõber Arif, kelle juurde ta läks õigusalast konsultatsiooni saama. Vestlustes sõbraga naeruvääristas Rauf traditsioonilist meditsiini. Ta ütles Arifile, et vajas sarve oma kollektsiooni jaoks. Siiski ei kuulanud Raud sõbra soovitusi ning jäi eeluurimisel uurija Asgjärovile ristküsitlusel vahele. Lõpuks mõistis kohus talle kaheaastase vanglakaristuse. Oma viimases sõnas halvustas Rauf bravuurikalt prokuröri, kes ei tea kohtualuste kannatustest midagi. Vanglas sõbrunes Rauf noore ülevaatja Häsäniga, kellele ta jagas oma „elutarkust“, saades sellest intellektuaalse rahulduse . Kui Rauf sai vabaks, et tema perekond oli pidanud salvi moosiks, selle ära söönud ja tublisti noorenenud. Naabrinaine oli saavutanud ebaseadusliku garaaži mahalõhkumise. Noorenenud perekond mängis hoovil naabersuvila elanikega jalgpalli ja võitis. Rauf ei teadnud, mida edasi teha. Ta ei olnud veel jõudnud oma edasise elu sissejuhatava osa kavandamisest kaugemale.
Räsul Rza (1910-1981)
Rahvapoeet, sündis 1910 Geoktsani linnas teenistuja perekonnas. Isa oli külakirjutaja, ema kirjaoskamatu rahvalaulik. Lõpetas Geoktsanis algkooli, jätkas õpinguid Tbilisis, Taga-Kaukaasia Kommunistlikus ülikoolis. Debüteeris luuletajana 1927 Tbilisis, esimesed luuletused trükiti ära ajakirjades, almanahhides. 1930 sõitis Bakussee, asus tööle ajalehes „Noor tööline“. 1930 ilmunud luuletusse „Bolševistlik kevad“ suhtuti kriitika poolt kui noore luuletaja manifesti. 1934-37 õppis Moskvas, omandas vene keele, luges klassikuid, eriti Majakovskit. Moskva aastail kirjutab palju poliitilisi luuletusi (Hiina luuletused, Hispaania luuletused, Saksamaa luuletused). Oli erinevatel aegadel Aserbaidžaani Kirjanike Liidu esimees, kinematograafiaminister. Mitmel korral valiti ülemnõukogu saadikuks. Isamaasõja aastail elas Krimmis, töötades rindelehes. Pärast sõda kirjutas luuletuse „Lenin“, mille eest sai 1951 NSVL Riikliku Preemia (poeemi kirjutas ta üle kümne aasta). 1960 sai Aserbaidzaani Rahvaluuletaja aunimetuse. 1970ndate algul oli Aserbaidzaani nimekamaid luuletajaid ja tõlkijaid (Puškini, Lermotovi, Heine , Hikmeti jt luule). Suri 1981 suhkruhaigusesse. Nii klassikalise kui ka rahvaluuletraditsioonin taustal esindab R. Rza moodsat suunda. Tema tardunud võtmesõnadeta nn lihtne kujundisüsteem ja värsivabadused põhjustasid Aserbaidžaanis kirglikku väitlemist tema luule üle (eriti aga värvide tsükli üle), Rühma noorte luuletajate puhul võib rääkida R. Rza koolkonnast . L. Seppel on arvanud: „ Filosoofiline mõtiskelu värvide tähenduse üle on idamaalasele rahvaluule läbin omasem kui meile. Nii seisab R. Rza maailma ja luuleilm hoopiski enam koos mõistelistest ja ilma eritunnusteta asjadest kui meil (kevad, inimene, aeg, tõde)“. Eesti keeles ilmus 1971 tema neljal luulekogul (ilmunud 1965, 1970) põhinev tõlkevalimik. Märkimisväärne on sellest luuletsükkel „Värvid“ (33 luuletust).

Kasahhi kirjandus
Luule. 1920. aastatel arenes kõige kiiremini poeesia. Juhtivaks teemaks oli poliitiline lüürika. Võrreldakse õnnetut eilset õnneliku tänasega, ülistatakse Pariisi Kommuuni, 1905., 1917. aasta revolutsioone, Leninit, tuntakse kurbust Lenini surma üle. Suur mõju kasahhi poeemi arengule oli Iljas Džansugurovi (1894-1937) 1928 ilmunud kogumikul „Saganak“25 (kirjeldab selles loodust, auulielu, noorsugu). Saken Seifullini (1894) 1926) kogul „ Ekspress “ (vormiuuenduslikkus, peamine poeem „Sovetstan“ ülistab nõukogude patriotismi). Mõju oli ka akõnnidel, eriti Džambul Dzabajevil (srn 1945), kes kõrvutab oma 1927 ilmunud poeemis „Aja jooks “ rasket minevikku ja muretut tänast.
1930. aastatel ülistavad poeedid rahva edusamme esimeste viisaastakute plaanide täitmisel (Säbit Mukanovi26 luuletused), NSVL rahvaste sõprust (Tair Žarokovi27 poeem „Vool“28 (1937). Igavikulisemad olid I. Džansugurovi poeemid kasahhi muusikutest: „Kjushi“29 (1935) , „Kulager“30. Üleliidulise, selle kaudu maailmakuulsuse saavutasid akõnn Džambul Džabajevi laulud31, milles ülistatakse kommunitlikku kodumaad (näiteks laul „Kodumaa“, 1936).
Isamaasõja aja perioodil olid silmapaistvaimad akõnn Džambuli laulud („Poeem armastusest ja vihkamisest“, „Tõuseb vägilaste lipp “, „Lenini koidu linnale “, „Leningradlased, minu lapsed“, „Sügis 1941“, „Armastutud kodumaa poegadele“).
Pärastsõja ajal on olnud jätkuvalt juhtteemaks loov töö. Üks väljapaistamaid selle käsitlemisel oli Hamit Ergalijev (1916), kelle luuletused on kord raudtee -, kord kanaliehitusest. Iseloomulik on Zuban Muldagalijevi tööluuletuse (1920) sõnum: „Töö
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Türgi rahvaste kultuur - materjal #1 Türgi rahvaste kultuur - materjal #2 Türgi rahvaste kultuur - materjal #3 Türgi rahvaste kultuur - materjal #4 Türgi rahvaste kultuur - materjal #5 Türgi rahvaste kultuur - materjal #6 Türgi rahvaste kultuur - materjal #7 Türgi rahvaste kultuur - materjal #8 Türgi rahvaste kultuur - materjal #9 Türgi rahvaste kultuur - materjal #10 Türgi rahvaste kultuur - materjal #11 Türgi rahvaste kultuur - materjal #12 Türgi rahvaste kultuur - materjal #13 Türgi rahvaste kultuur - materjal #14 Türgi rahvaste kultuur - materjal #15 Türgi rahvaste kultuur - materjal #16 Türgi rahvaste kultuur - materjal #17 Türgi rahvaste kultuur - materjal #18 Türgi rahvaste kultuur - materjal #19 Türgi rahvaste kultuur - materjal #20 Türgi rahvaste kultuur - materjal #21 Türgi rahvaste kultuur - materjal #22 Türgi rahvaste kultuur - materjal #23 Türgi rahvaste kultuur - materjal #24 Türgi rahvaste kultuur - materjal #25 Türgi rahvaste kultuur - materjal #26 Türgi rahvaste kultuur - materjal #27 Türgi rahvaste kultuur - materjal #28 Türgi rahvaste kultuur - materjal #29 Türgi rahvaste kultuur - materjal #30 Türgi rahvaste kultuur - materjal #31 Türgi rahvaste kultuur - materjal #32 Türgi rahvaste kultuur - materjal #33 Türgi rahvaste kultuur - materjal #34 Türgi rahvaste kultuur - materjal #35 Türgi rahvaste kultuur - materjal #36 Türgi rahvaste kultuur - materjal #37 Türgi rahvaste kultuur - materjal #38 Türgi rahvaste kultuur - materjal #39 Türgi rahvaste kultuur - materjal #40 Türgi rahvaste kultuur - materjal #41 Türgi rahvaste kultuur - materjal #42 Türgi rahvaste kultuur - materjal #43 Türgi rahvaste kultuur - materjal #44 Türgi rahvaste kultuur - materjal #45
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 45 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Olxa123 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mahukas materjal türgi erinevate rahvaste kultuuri (eeskätt kirjanduse) kohta koos tähtsamate kultuuritegelastega.
kultuur , türgi , ajalugu , turkmeen , aserbaidžaan , abai , usbek , kirjandus

Mõisted

Sisukord

  • Türgi rahvaste kultuur: eksamiküsimused
  • Luule
  • Proosa
  • Luule, proosa
  • Peategelased
  • Süžee
  • Abai ja naised
  • Hõimudevaheline konflikt, agaa-sultani ameti kaotus (Kunanbai kui hõimujuht)
  • Abai ja võim
  • Suhted naistega
  • Suhted isaga
  • Abai ja venelased
  • Abai ja tema poja suhted naistega
  • Abai kui juht
  • Abai ja venelased, vene keel
  • Abai ja pereelu
  • Abai kui juht
  • Naiste õigused
  • Abai ja luule
  • Jesenej naiseks saamine
  • Poeesia
  • Sotsialistliku ühiskonna areng
  • Nõukogude võimu kindlustamine külas
  • Naise suurem roll ühiskonnas
  • Vanem ajalugu, revolutsioonilise alge tekkimine
  • Noorsooprobleemid
  • Internatsionalism
  • Peategelase Saida Alijeva ja kolhoosiesimehe konflikt, selle lahenemine
  • Dušan
  • Tahir, Fazliddin
  • Babur kui sõjamees
  • Babur kui abikaasa, luuletaja
  • Temir
  • Borubai
  • Konkargajev
  • Dambõlda ja Kuntu
  • Akün
  • Bolot
  • Sagalõ
  • Džamilja
  • Vanaisa ja tütrepoeg
  • Orozkul
  • Sultan Sandžar
  • Jagmur
  • Peategelased on Murat aga, tema tütar Uzuk, poeg Durdõ
  • Nurdžani ja Olga armulugu
  • Optimistid ja pessimistid

Teemad

  • Mektep
  • Ajaloolilist
  • Esimese osa üldine kokkuvõte
  • Teise osa üldine kokkuvõte
  • хужрa

Kommentaarid (1)

margoth profiilipilt
margoth: Väga põhjalik materjal.
23:32 22-03-2015


Sarnased materjalid

414
pdf
Tiit Lauk humanitaar
147
docx
Eesti XX sajandi algul
62
docx
Kirjanduse lõppueksami materjalid
112
doc
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
69
doc
Suuline exam
89
doc
Ajalugu
53
doc
Kirjanduse eksam 10 klass
83
doc
Eesti ajalugu





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !