50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-03-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kellukesekene
Õppematerjali autor
21. SAJANDI RELVAKONFLIKT (kurdid ja Türgi) 27 november 1978 loetakse alguseks ning see on siiani käimas. Üldiselt Ida- ja Lõuna-Türgi aladel ning ka Põhja-Iraagi ja Põhja-Süürias. Konflikti osapoolteks on Türgi riik ning kurdid. Kurdid on arvukuselt Lähis-Ida neljas rahvus. Nad elavad nelja riigi aladel, olles igas riigis silmitsi eri probleemidega. Kurdid on tuntud sellegi poolest, et nad on kultuuriliselt lõhestunud ega suuda üksteisega koostööd teha. Konflikti põhjus peitub kauges minevikus. Peale Esimest maailmasõda, mil Osmanite riik hävines, sündis selle aladele oluliselt väiksem Türgi. Sèvresi rahu 1920. aastal lubas anda
· Iraagi valitsus on aastakümneid üritanud maha suruda nende riikide aladel elavate kurdide iseseisvustaotlusi · Kurdid elavad Kagu-Türgis,Loode-Iraanis,Põhja-Iraagis ja mõnel pool Süürias. · Nad on indoeuroopa hõimude järeltulijad,kes ilmusid ajalooareenile Mesopotaamia algaegadel....Ise nad arvestavad oma ajalugu 7.sajandist eKr. · Kurdi rahvuslus tekkis 19.sajandi lõpul,kuid rahvuslaste unistused ei ole kahjuks teostunud. · Kurdistani kurdidel on märgatavalt säilinud feodaalsed suhted ja hõimujaotus; ülemkihi moodustavad võrdlemisi väikesearvulised sõjakad rändlevad mägikarjakasvatajad, orgudes elavad paiksed maaharijad. Enamik on sunniidid, osa siiidid. 19. ja 20. sajandil on kurdid oma peamistel asualadel visalt võidelnud rahvusliku diskrimineerimise vastu. · Kurdid räägivad kurdi keelt, mis kuulub uusiraani keelte looderühma · Ühist kurdi kirjakeelt ei ole
· Iraagi valitsus on aastakümneid üritanud maha suruda nende riikide aladel elavate kurdide iseseisvustaotlusi · Kurdid elavad Kagu-Türgis,Loode-Iraanis,Põhja-Iraagis ja mõnel pool Süürias. · Nad on indoeuroopa hõimude järeltulijad,kes ilmusid ajalooareenile Mesopotaamia algaegadel....Ise nad arvestavad oma ajalugu 7.sajandist eKr. · Kurdi rahvuslus tekkis 19.sajandi lõpul,kuid rahvuslaste unistused ei ole kahjuks teostunud. · Kurdistani kurdidel on märgatavalt säilinud feodaalsed suhted ja hõimujaotus; ülemkihi moodustavad võrdlemisi väikesearvulised sõjakad rändlevad mägikarjakasvatajad, orgudes elavad paiksed maaharijad. Enamik on sunniidid, osa siiidid. 19. ja 20. sajandil on kurdid oma peamistel asualadel visalt võidelnud rahvusliku diskrimineerimise vastu. · Kurdid räägivad kurdi keelt, mis kuulub uusiraani keelte looderühma · Ühist kurdi kirjakeelt ei ole
Sissejuhatus Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias. Seal elab üle 33 miljoni elaniku. Peaaegu kõik iraaklased on moslemid. Iraak kuulub Araabia maade hulka. Tegemist on hetkel ühe maailma kõige kuumema kriisikoldega ning ta oli seda ka möödunud sajandil. Tänase päevani viibivad seal koalitsiooniväed Ameerika Ühendriikide juhtimisel, kes võitlevad terrorismi ja vastupanu- liikumiste vastu ning üritavad ohjeldada pingeid šiitide ja sunniitide vahel. Uurisin, miks ei ole Iraak ikka rahu leidnud. Rahvastik Peaaegu 75% Iraagi rahvastikust koosneb araablastest. Teine suurem rahvus on kurdid, kes moodustavad ligikaudu 15% elanikkonnast. Kurdid elavad peamiselt Põhja-Iraagis, Kagu- Türgis ja Loode-Iraanis. Iraagi valitsus on aastakümneid üritanud maha suruda kurdide iseseisvustaotlusi. Nad on võidelnud Bagdadiga iseseisvuse eest alates 1961. aastast. 1970. aastal tehti valitsusega kokkulepe, mille tulemusena loodi neli aastat hiljem Põhja-Iraagis Kurdide Autonoomne Pi
iraagi koosseisu.Aga tegelikult taheti selle maa rikkalikke nafta varusid.1991.aastal korraldati ÜRO otsusel sõjaline operatsioon ,,Kõrbetorm"selle tulemusena purustasid rahvusvahelised relvajõud iraagi väeüksused ning vabastati Kuveit.2003.aastal kukutas USA Husseini valitsuse kuid vaatamata sellele on Iraak jätkuvalt maailma üks suuremaid kriisi piirkondi. 5.Kurdid Kurdid on omariikluseta rahvas Ees-Aasias.Põhiliselt Kurdistanis,mis on jagatud Iraanid ,Iraagi ,Süüria ja Türgi vahel .Kurde elab Lähis-Idas 30 miljonit millele lisandub üle 1 miljoni kurdi ka mujal maailmas.Kurdistani kurtidel on märgatavalt säilinud feodaalsed suhted ja hõimu jaotus:ülem kihi moodustavad võrlemisi väikse arvulised sõjakad mägikarja kasvatajad,orgudes elavad paiksed maaharijad.Enamik on Sunniidid osa ,aga siiidid.19 ja 20.sajandil on kurdid oma peamistel asu aladel visalt võidelnud rahvusliku diskrimineerimise vastu.Iraak on aasta kümneid
Süüria opositsiooni kontrolli all Süüria valitsuse kontrolli all Iraagi valitsuse kontrolli all Liibanoni valitsuse kontrolli all Hezbollahi kontrolli all al-Nusra kontrolli all Süüria kurdide kontrolli all Iraagi kurdide kontrolli all Vaidlusalune territoorium Türgi armee kontrolli all VIDEO KOKKUVÕTTEKS · https://youtu.be/ryOumk7jk70 KASUTATUD KIRJANDUS · https://maailm.postimees.ee/4167759/isise-liider-on-jaljetult-kadunud · https://www.ohtuleht.ee/748350/terrorirunnak-prantsusmaal-kihutas- veoauto-rahvasse-hukkus-vahemalt-84-inimest-viga-sai-kaks-eestlast · https://et.wikipedia.org/wiki/Terrorist · https://et.wikipedia.org/wiki/Ab_Bakr_al-Baghdd · https://elu24.postimees.ee/4177777/pildid-ja-video-autoga-terrorirun
TÜRGI 2 1. Osmanite riigi (Osmanite Impeeriumi) alla kuullusid tänapäeva Türgi, Kreeka, Bosnia ja Hertsegoviina, Küpros, Bulgaaria, Rumeenia, Albaania, Montenegro, Kosovo, Makedoonia, Serbia, Süüra, Iraak, Lõuna-Ukraina, Moldova, Lõuna-Horvaatia ja Aafrika Vahemere rannikud, Loode-Iraan. Ilmselt elab veel tänapäevalgi Osmanite riigi kodanike järeltulijaid kõikides riikides, mille aladel impeerium kunagi asus. Impeerium sai endale nime Osman I järgi, kes kuulutas ennast Seldžukkide riigi valitsejaks. 2
Iraagi sõda Martiina Põder Iraak Iraagi sõjaks nimetatakse Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Austraalia vägede sissetungi Iraaki 2003. aastal. Sõda kestis ligi 7 aastat – 2010. aastani. Sõja peamine eesmärk oli kukutada sealse presidendi Saddam Husseini valitsus. Eesmärgiks oli ka massihävitusrelvade otsimine ja nende hävitamine. USA oli selle sõja algataja. Tema põhiliitlasteks kujunesidki Suurbritannia ja Austraalia. Põhjuseid, miks Husseini valitsust taheti kukutada, on mitmeid. Näiteks peeti Husseini autokraatlikuks hirmuvalitsejaks. Tema poliitikat põlati, sest ta keelas paljude islami usukommete täitmise. Ta kohtles julmalt neid, kes ei pooldanud tema poliitikat. Sündmuseid, mis olid põhjuseks Iraagi sõjale, on samuti palju. Põhilisemad neist toimusid kuni 13 aasta jooksul enne sõja algust. 1990. aasta 2. augustil tungisid Iraagi väed Kuveiti ja vallutasid selle ning kuulutasid oma provintsiks. Saddam Husse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid