Töövihik-Laondus ja veokorraldus (0)

5 Hindamata
 

Laondus ja veokorraldus

Töövihik



Tallinn 2006
Tellija : Paide Kutsekeskkool

Täitja: PAC Training OÜ


Koostanud : A. Tulvi



Sisukord

1. Laod .................................................................................................................4
2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10
3. Hoiuühikute moodustamine ............................................................................ 12
4. Vastuvõtukontroll ............................................................................................ 13
5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17
6. Väljastustellimuste komplekteerimine .............................................................18
7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21
8. Saadetiste loovutamine .....................................................................................22
9. Saadetiste pealelaadimine.................................................................................23
10. Inventeerimine ................................................................................................25
11. Hoiustamine ....................................................................................................29
12. Laotöö korraldus.............................................................................................34
13. Lao planeerimine ............................................................................................36
14. Vastukaaltõstukite kasutamise juhend............................................................43
15. Siirdamistõstukite kasutamise juhend.............................................................49
16. Tõstukite hooldust ööd .....................................................................................51
17. Puhastustööd laos............................................................................................52
18. Klienditeenindus ..............................................................................................54
19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71
20. Logistika alused ja põhimõisted ......................................................................81
21. Transport..........................................................................................................93
22. Kaubavedu .......................................................................................................99
23. Varude juhtimine............................................................................................111
24. Kulude juhtimine logistikas............................................................................114
25. Veokulud ja veokulude struktuur....................................................................129

99% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Töövihik-Laondus ja veokorraldus #1 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #2 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #3 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #4 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #5 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #6 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #7 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #8 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #9 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #10 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #11 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #12 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #13 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #14 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #15 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #16 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #17 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #18 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #19 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #20 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #21 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #22 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #23 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #24 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #25 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #26 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #27 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #28 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #29 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #30 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #31 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #32 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #33 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #34 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #35 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #36 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #37 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #38 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #39 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #40 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #41 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #42 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #43 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #44 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #45 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #46 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #47 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #48 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #49 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #50 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #51 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #52 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #53 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #54 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #55 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #56 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #57 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #58 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #59 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #60 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #61 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #62 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #63 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #64 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #65 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #66 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #67 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #68 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #69 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #70 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #71 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #72 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #73 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #74 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #75 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #76 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #77 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #78 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #79 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #80 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #81 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #82 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #83 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #84 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #85 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #86 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #87 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #88 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #89 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #90 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #91 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #92 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #93 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #94 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #95 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #96 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #97 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #98 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #99 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #100 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #101 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #102 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #103 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #104 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #105 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #106 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #107 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #108 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #109 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #110 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #111 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #112 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #113 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #114 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #115 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #116 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #117 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #118 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #119 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #120 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #121 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #122 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #123 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #124 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #125 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #126 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #127 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #128 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #129 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #130 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #131 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #132 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #133 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #134 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #135 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #136 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #137 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #138 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #139 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #140 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #141 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #142 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #143 Töövihik-Laondus ja veokorraldus #144
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 144 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2017-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
63 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mairo3 Õppematerjali autor

Lisainfo

Dokumendis esitatud küsimused

  • Mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär ?
  • Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale ?
  • Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja ?
  • Millises laos osutatakse laopidamise teenust ?
  • Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest üldjuhul püsivkulud ?
  • Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud ?
  • Millised on laonduse kolm olulisemat komponenti ?
  • Mis laod on puhverlaod ?
  • Milline on jaotusladude peamine eesmärk ?
  • Millist kasu on võimalik saada logistikas jaotusladude kasutamisest ?
  • Milliseid on logistikaettevõtte läbivooluterminali peamised funktsioonid ?
  • Milliseid ülesandeid täidavad transiitlaod ?
  • Kuidas toimub töö poolautomaatladudes ?
  • Mis laod on külmlaod ?
  • Kus hoitakse püsivalt temperatuuri -180 C 26. Millist temperatuurirežiimi hoitakse külmutusladudes ?
  • Kus nimetatud valdkondadest on ladude vajadus spetsiifiline ja ladusid planeeritakse vastavalt väga erinevatele nõudmistele ?
  • Milliste ladude puhul on ehitamise ja laiendamise kriteeriumid suhteliselt universaalsed ?
  • Mis on laohoone efektiivse kasutamise seisukohalt hoiustamise tarvis kõige olulisem ?
  • Milline mõju võib olla töötoimingute tulemustele alavalgustatud laos ?
  • Millise kõrgusega laos on hoiuruumi ruumalaühiku (m3 ) omahind üldjuhul kõige madalam muude ühesuguste tingimuste korral ?
  • Millistel põhjustel tehakse ladudes üldjuhul ümberkorraldusi ja ruumi planeeringute muutmisi ?
  • Kuidas on võimalik suurendada lao ruumi kasutamise efektiivsust ?
  • Kes on kauba omanik privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos ?
  • Kes kontrollib laopidamist privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos ?
  • Millised ettevõtted on üldjuhul avalike ladude pidajad ?
  • Milline on avaliku või lepingulise laopidaja vastutus kliendi kaupade eest ?
  • Kuidas muutub hoiuruumi ruumalaühiku omahind lao kõrguse suurenedes ?
  • Millised on laonduse kolm olulist komponenti ja kuidas on need omavahel seotud ?
  • Mis on efektiivsuse seisukohalt kõige olulisem väikese ringlemissagedusega ladudes ?
  • Mis on efektiivsuse seisukohalt kõige olulisem suure ringlemissagedusega ladudes ?
  • Millisel otstarbel kasutatakse puhverladusid ?
  • Kuidas liigitatakse ladusid funktsionaalsuse seisukohalt ?
  • Millisel eesmärgil kasutatakse jaotusladusid ?
  • Millist kasu on võimalik saada logistikas jaotusladude kasutamisest ?
  • Milliseid funktsioone täidab logistikaettevõtte läbivooluterminal ?
  • Milliseid funktsioone täidavad transiitlaod ?
  • Milleks kasutatakse külmladusid ja milline on nendes temperatuurirežiim ?
  • Milleks kasutatakse külmutusladusid milline on nendes temperatuurirežiim ?
  • Milline on madala alusekauba lao maksimaalne kõrgus ?
  • Mis on otseläbivool ja millistes ladudes seda kasutatakse ?
  • Mis on U-kujuline läbivool ja millistes ladudes seda ksutatakse ?
  • Millises väga erinevad ?
  • Kuidas mõjutab alavalgustatus laos laotöö toiminguid ?
  • Mis on laoinventar ja millised ettevõtte põhivahendid kuuluvad laoinventari hulka ?
  • Mis on laoseadmed ja millised ettevõtte põhivahendid kuuluvad laoseadmete hulka ?
  • Millised on enamlevinud vahekoridoride laiused madalates peenkaubaladudes ?
  • Milline vahe on veovahenditel ja veoühikutel ?
  • Millistel põhjustel kasutatakse veo- ja laoprotsessi vahel üleminekutehnoloogiaid ?
  • Kui selle ”nina” ei toetu lastiruumi põrandale ?
  • Kui on lubatud, siis millistel tingimustel ?
  • Kui võib, siis milline oht ?
  • Kuidas on õige talitada, kui kaup on saabunud kolmandatest riikidest (väljastpoolt EL - i) ja last poolhaagisel on kaitstud plommiga ?
  • Kuidas toimida, kui vigastasite kaupa/pakendit mahalaadimisel ?
  • Kuidas toimida, kui märkate mahalaadimisel, et osa kaubast on märgunud ?
  • Kuidas toimida, kui märkate mahalaadimisel, et osa kaubast on vigastatud ?
  • Millal on vaja üldjuhul viia läbi hoiuühikute moodustamine kauba vastuvõtul ?
  • Millisel juhul on vaja viia läbi hoiuühikute moodustamine kauba vastuvõtul ?
  • Kui seda teeb üks või kaks laotöötajat ?
  • Miks on ladudes eriti oluline just komplekteerimistöö tootlik korraldamine ?
  • Millise laotöö toimingu puhul on vigade tekkimise tõenäosus laos kõige suurem ?
  • Miks on komplekteerimistöö puhul eriti oluline liikumisteekondade minimeerimine ?
  • Millisel juhul on selline jaotamine õigustatud ?
  • Millest saab üldjuhul laos alguse komplekteerimistöö ?
  • Mis on laotöös kõige olulisem efektiivsuse saavutamiseks komplekteerimisel ?
  • Mida tähendab rühmkomplekteerimine ?
  • Millisel konkreetsel juhul on komplekteerimise töö kulu väljastustellimuse ühe rea kohta kõige suurem ?
  • Kui suur osa tellimustest on tüki- ja alusekauba ladudes keskmiselt üherealised ?
  • Millest algab laos komplekteerimistöö ?
  • Mis on laotöös kõige olulisem efektiivuse saavutamiseks komplekteerimisel ?
  • Kui suure osa kogu laotööst moodustab üldjuhul komplekteerimis- ja pakkimistöö ?
  • Millise laotöö tõhusa korraldamisega on võimalik saada kõige suuremat efekti ?
  • Mis on rühmkomplekteerimine ja millal on õige seda kasutada ?
  • Miks plastikust kaubaaluste kasutamine on vähelevinud ?
  • Millisest materjalist kaubaalused on kõige vastupidavamad, ohutumad, hügieenilisemad ja mugavamad kaupade transportimiseks ning käsitsemiseks ?
  • Milline on jaekaubanduse pakkimismoodul ?
  • Millised võimalused on hinnalise kauba kaitsmiseks kaotsimineku eest ?
  • Kuidas on võimalik tõestada dokumentaalselt, et kaup on antud üle teisele osapoolele ?
  • Millisel juhul on vastuvõtjal õigus keelduda kauba vastuvõtmisest ?
  • Miks on vaja varustada kaubasaadetised nõuetekohaste transpordietikettidega ?
  • Milline informatsioon peab olema ilmtingimata transpordietikettidel ?
  • Millise meetodiga on võimalik vähendada logistilises ahelas kõige enam ja kõige väiksemate kuludega kaupade vigastamiste arvu ?
  • Millised on sertifitseeritud EUR- tüüpi kaubaaluse (europallet) mõõtmed ?
  • Millised on nn laia kaubaaluse (wide pallet, FIN pallet) mõõtmed ?
  • Mitu EUR-tüüpi või samade mõõtmetega kaubaalust kaubaga mahub ühes kihis eurotreileri põrandale, et selle laadimismeetrite põhine täiteaste oleks maksimaalne ?
  • Mitu EUR-tüüpi või samade mõõtmetega kaubaalust kaubaga mahub ühes kihis 40- jalasesse konteinerisse, et selle laadimismeetrite põhine täiteaste oleks maksimaalne ?
  • Millised on standardiseeritud EUR- tüüpi kaubaaluse mõõdud ?
  • Missugused on plastikust kaubaaluste kasutamise eelised ja missugused on puudused ?
  • Mitu 40-jalase konteineri põrandale maksimaalse täiteastmega ?
  • Milline on jaekaubanduse pakkimismoodul ?
  • Millistel põhjustel on inventuuri läbiviimine eriti tähtis toiming ?
  • Millistest teguritest sõltub peamiselt inventuuri läbiviimise sagedus ?
  • Millest sõltub valik, kas viia läbi osaline või täielik inventuur ?
  • Mida tähendavad negatiivse saldo ja nullsaldo inventuur ?
  • Kuidas teostatakse jooksvat inventuuri ”kogu ladu osade kaupa” ?
  • Mida tähendab inventuuri läbiviimine hoiukohapõhiselt ?
  • Kes vastutavad laos inventuuri nõuetekohase läbiimise eest ?
  • Millistel tingimustel ?
  • Millisel peamisel eesmärgil teostatakse üldjuhul ladudes inventuure ?
  • Milliseid tooteid on põhjust inventeerida laos sagedamini ?
  • Kuidas on vaja üldjuhul toimida, kui pärast füüsiliste saldode ülelugemist avastatakse saldode võrdlemisel vahed ?
  • Millal oleks vaja teostada toodete liikumiste registreerimised laoarvestusprogrammis ?
  • Kuidas aitab lao infosüsteem kaasa järelevalvetoimingute teostamisele laos ?
  • Millisel eesmärgil viiakse ladudes läbi inventuure ?
  • Milliseid tooteid on põhjust inventeerida laos sagedamini ja miks ?
  • Millal on vaja teostada toodete liikumise registreerimisi laoarvestusprogrammis ?
  • Milline põhimõte on väär hoiukohtade süsteemide kasutamise seisukohalt ?
  • Milline põhimõte on väär hoiukohtade süsteemide kasutamise seisukohalt ?
  • Mis mõjutab toodete hoiukohtadele paigutamise seisukohalt komplekteerimistöö efektiivsust kõige enam ?
  • Keskmiselt 50 kaubaalust ?
  • Missugusel lao tööalal on kõige sobivam hoida kaubaaluste varu ?
  • Mis on ladudes hoiustamissüsteemide kasutamise ülesanneteks ?
  • Mis on kõige olulisem kaupade hoiustamisel laos kaupade säilivuse seisukohalt ?
  • Mida tähendab hoiukohtade hooldamine ?
  • Miks kasutatakse ladudes hoiustamissüsteeme ?
  • Milliste põhimõtete järgi kasutatakse ladudes hoiustamissüsteeme ?
  • Kuidas paiknevad hoiukohad aktiiv- ja reservkohtade süsteemi kasutamisel ?
  • Kuidas toimib pidevalt muutuvate hoiukohtade süsteem ?
  • Mis hoiukoht on komplekteerimiskoht ja kuidas toimub selle täitmine ?
  • Kuidas on õige paigutada laos sagedasti liikuvad tooted ?
  • Millest on õige lähtuda toodete ringlemissageduse arvutamisel ?
  • Mida tähendab hoiukohtade hooldamine ja milleks on vajalik seda teha ?
  • Milline loetletuist on laojuhataja töö kõige tähtsam ülesanne ?
  • Milline võiks olla laotöötajatele kehtestatud õiglane palgasüsteem ?
  • Kuidas oleks võimalik laotööd efektiivsemalt korraldada ?
  • Kuidas on laotöös efektiivsem kasutada laotehnikat ja tööjõudu ?
  • Millise laotoimingu tõhusa korraldamisega on võimalik saada kogu laotöös kõige suuremat efekti ?
  • Millal on terminali tootlikkus ja ressursside kasutamise efektiivsus üldjuhul kõige suurem ?
  • Millised peaksid olema loetletuist laojuhataja igapäevatöö kõige olulisemad ülesanded ?
  • Millised on laojuhataja olulisemad tööülesanded ?
  • Kuivõrd on võimalik laojuhatajal laotööd ette planeerida ?
  • Milline võiks olla laotöötajate parim võimalik palgasüsteem ?
  • Millised on laojuhataja igapäevatöö kõige olulisemad ülesanded ?
  • Millistes valdkondades peaks olema laojuhataja kompetentne ?
  • Kuidas on võimalik suurendada lao ruumi kasutamise efektiivsust ?
  • Milline on vahekoridori enamlevinud laius kitsaste vahekäikudega madalas peenkaubariiulitega laos ?
  • Milline on vahekoridori enamlevinud laius laiade vahekäikudega madalas peenkaubariiulitega laos ?
  • Milline on laotehnoloogia poolt määratud optimaalne riiulite vahekoridoride laius alusekauba ladudes tugiratastõstukite kasutamisel ?
  • Miline on laotehnoloogia poolt määratud optimaalne riiulite vahekoridoride laius alusekauba ladudes liikuvmastiga tõstukite kasutamisel ?
  • Milline on laotehnoloogia poolt määratud riiulite vahekoridoride enamlevinud laius alusekauba kõrgetes ladudes süstiktõstukite (teleskooptõstukite) kasutamisel ?
  • Milline tööalade planeering ja vastastikune asend võimaldavad üldjuhul kasutada neid kaubavoogude käsitsemisel kõige paindlikumalt ja efektiivsemalt ?
  • Millest sõltub vastuvõtuala suurus laos ?
  • Millest sõltub lao loovutusala suurus ?
  • Mida mõeldakse laotehnoloogia all ?
  • Mida mõeldakse traditsioonilise (konventsionaalse) laotehnoloogia all ?
  • Milline laotehnoloogia ei kuulu ruumi säästvate tehnoloogiate hulka ?
  • Kui erinevaid tooteartikleid on 100 ja iga artiklit on laos keskmiselt neli kaubaalust ?
  • Mille kasutatav kõrgus on 10 m, virnastada saab neljas kihis ja ühe kihi kõrgus on 1,5 m ?
  • Milline peamine puudus on virnastamisel võrreldes hoiustamisega riiulikohtadel ?
  • Millisele laotehnoloogiale sarnaneb sügavriiulite tehnoloogia ?
  • Mis on sügavriiulite tehnoloogia peamiseks puuduseks ?
  • Mis on raadiosüstik ?
  • Millist kasu on võimalik saada raadiosüstikute kasutamisest ?
  • Millise laotehnoloogia kasutamisega on võimalik saavutada kõige parem laoruumi täiteaste ?
  • Millised põhivahendid kuuluvad laoinventari hulka ?
  • Millised ettevõtte põhivahendid kuuluvad laoseadmete hulka ?
  • Milline on riiuliõrre tavapärane pikkus, millel hoiustatakse korraga kolm EUR alust ?
  • Milline on riiuliõrre tavapärane pikkus, millel hoiustatakse korraga kolm laia (FIN) alust ?
  • Milline on tavapärane kaubaaluste ja kaubaaluste ning riiulipostide vahe riiuliõrtel ?
  • Mille hoiustamiseks kasutatakse konsoolriiuleid ?
  • Milline on madalate peenkaubariiulite enamlevinud kõrgus, et kaupu oleks võimalik paigutada riiulitele ja komplekteerida redelit kasutamata ?
  • Milline on kaubaaluste riiulikonstruktsiooni tavapärane sügavus (õrte väliskülgede vaheline mõõt) ?
  • Mida mõeldakse laonduses inventari all ?
  • Milline näeb välja ja kuidas töötab kaubaaluste läbivooluriiul ?
  • Milline näeb välja ja kuidas töötab sügavriiul ?
  • Milline näeb välja ja kuidas töötab peenkauba läbivooluriiul ?
  • Milliste tööoperatsioonide teostamiseks sobivad tugiratastõstukid kõige paremini ?
  • Milliste tööoperatsioonide jaoks ja millistes ladudes töötamiseks on mõeldud kombitõstukid ?
  • Milliste tööoperatsioonide jaoks laos on mõeldud siirdamistõstukid ?
  • Missuguseid tööoperatsioone on võimalik laos teostada komplekteerimistõstukitega ?
  • Milline on komplekteerimistõstuk, millega saab komplekteerida kolmandalt kuni viiendalt riiulikorruselt ?
  • Milliseid tööoperatsioone teostatakse ladudes vastukaaltõstukitega ?
  • Milliseid kaupu sobib hoiustada ja käsitseda vertikaalkarusselliga ?
  • Milliseid laotöö opratsioone saab teostada liigendtõstukiga ?
  • Milliseid kaupu hoiustatakse üldjuhul konsoolriiulil ?
  • Milliste tööoperatsioonide sooritamiseks on mõeldud pöördkahveltõstukid ?
  • Millistel juhtudel on õigustatud siirderiiulite kasutamine ?
  • Millise tööalade vastastikuse asendi puhul on võimalik kasutada neid paindlikult ja efektiivselt ?
  • Millistest kriteeriumidest lähtuvalt määratakse vastuvõtuala vajalik suurus laos ?
  • Millistest kriteeriumidest lähtuvalt määratakse loovutusala vajalik suurus laos ?
  • Kui suure osa lao kogupindalast võtavad enda alla enamasti tööalad ?
  • Mis on laotehnoloogia ?
  • Mis on traditsiooniline laotehnoloogia ?
  • Millised laotehnoloogiad on ruumi säästvad tehnoloogiad ?
  • Millised on riiuliõrte enamlevinud pikkused EUR kaubaaluste hoiustamisel ?
  • Millised on riiuliõrte enamlevinud pikkused laiade (FIN) kaubaaluste hoiustamisel ?
  • Milline on riiulitootjate poolt kavandatud kaubaaluste vahe ja kaubaaluste ning riiulipostide vahe riiuliõrtel ?
  • Milline on liikuvmastiga tõstukite tavapärane laius ?
  • Milleks kasutatakse laonduses konsoolriiuleid ?
  • Millisesse vahemikku jääb madalate peenkaubariiulite tavakõrgus ?
  • Milline on kaubaaluste riiulite tavapärane sügavus ?
  • Millistest kriteeriumidest lähtudes tuleks mõelda virnastamise kasutamisele ?
  • Millised on traditsiooniliste kaubaaluste riiulite tehnoloogia eelised ja puudused ?
  • Millised on virnastamise peamised eelised ja puudused ?
  • Millised on sügavriiulite (sügavlaadimine) tehnoloogia eelised ja puudused ?
  • Millised on läbivooluriiulite tehnoloogia eelised ja puudused ?
  • Millised on topeltriiulite kasutamise eelised ja puudused ?
  • Missuguses lao piirkonnas on sobiv hoida kaubaaluste varu ?
  • Millal on kõige sobivam aeg ööpäeva jooksul laopõrandate märgpuhastamiseks, kui ladu töötab 07.00 – 18.00 ja puhastustööd kestavad 2 tundi ?
  • Kuivpuhastuse läbiviimisest ?
  • Mis on kõige tõhusam vahend võitlemaks laos tolmuga ?
  • Millest sõltub tolmu kogus laos kõige rohkem ?
  • Millal on kõige sobivam aeg ööpäeva jooksul laos märgpuhastuse tegemiseks ?
  • Kuivpuhastuse läbiviimisest ?
  • Milliste viiside ja võimalustega on laos kõige tõhusam võidelda tolmuga ?
  • Millest sõltub tolmu kogus laos ?
  • Millise intervalliga on soovitatav viia laos märgpuhastust ?
  • Milline on selle ekspedeerimisettevõtte logistilise teenindamise tase ?
  • Millist teenindustaset on vaja klientidele pakkuda ?
  • Milj. kroonini, ehk 30%. Kas teenindustaseme tõstmine antud juhul oli majanduslikult õigustatud ?
  • Mis peaks olema klienditeeninduse fookuses ?
  • Mida mõistetakse klienditeeninduse all ?
  • Mis on tellimustsükkel ja mis tellimustsükli aeg ?
  • Milline mõju on logistika toimimisele üldjuhul tellimustsükli aja lühendamisel ?
  • Millised on tellimustsükli faasid ?
  • Mida mõistetakse teenindustaseme all logistikas ?
  • Millest lähtuvalt oleks õige määratleda sobivat teenindustaset ?
  • Mida tähendab klientide silmis ettevõtte usaldusväärsus ?
  • Mis on klienditeenindusstandard ja milleks seda kasutatakse ?
  • Kuidas seda arvutatakse ?
  • Mida mõistetakse klientide segmenteerimise all ja milleks on vaja seda teostada ?
  • Kuidas on üldjuhul seotud teenindustase sellega seotud kuludega ?
  • Mida mõistetakse klientide vajaduste rahuldamise piirläve all ?
  • Mis on optimaalne teenindustase ?
  • Mis peaks olema üldjuhul klienditeeninduse fookuses ?
  • Mida tähendab klientide silmis ettevõtte usaldusväärsus ?
  • Mis on ettevõtete peamiseks probleemiks teenindustaseme ja selle saavutamiseks tehtud kulude puhul ?
  • Mis on optimaalne teenindustase ?
  • Kus ta töötab ?
  • Kuidas mõõdetakse tarnevõimet laost tarnimisel ?
  • Mida mõeldakse tarne paindlikkuse all ?
  • Kes on ettevõttes „sisemised kliendid” ?
  • Kuivõrd on jaotusvedude autojuht ettevõtte esindaja kliendi juures ?
  • Kuivõrd kujundab jaotusvedude autojuht klientide juures ettevõtte mainet ?
  • Mis peaks olema klienditeeninduse fookuses ?
  • Millest lähtuvalt oleks õige määratleda teenindustaset ?
  • Mille alusel tajub klient osutatavate teenuste kvaliteeti ?
  • Mida tähendab klientide silmis ettevõtte usaldusväärsus ?
  • Mis on tarnevõime ?
  • Mis on optimaalne teenindustase ?
  • Millistest teguritest sõltub kvaliteet logistikas ?
  • Milline vastus on täielik ?
  • Kui kehtib, siis milline seos valitseb professionaalselt töötades enamasti osutatavate teenuste hulga ja nende kvaliteedi vahel ?
  • Kui kehtib, siis milline seos kehtib üldjuhul logistikas kvaliteedi ja efektiivsuse vahel ?
  • Kuidas mõjutab elektroonilise andmevahetuse kasutamine tellimuste edastamist ja töötlemist ?
  • Mis on üldjuhul subjektiivsem, kas toodete või teenuste kvaliteedi määratlemine ?
  • Miks on teenuste kvaliteedi määratlemine vähem objektiivsem võrreldes toodete kvaliteedi määratlemisega ?
  • Mida tähendab kvaliteetne toode ?
  • Kes peaksid ettevõttes olema seotud kvaliteediküsimustega ?
  • Milline on ettevõtte, selle partnerite ja klientide ühine kvaliteedialane huvi ?
  • Milline seos valitseb üldjuhul osutatavate teenuste hulga ja nende kvaliteedi vahel ?
  • Millised on kvaliteedi määratlemise peamised kriteeriumid logistikas ?
  • Miline seos kehtib üldjuhul logistikas kvaliteedi ja efektiivsuse vahel ?
  • Milliste vigadega tegelemine on kvaliteedi parandamise seisukohalt olulisem ?
  • Mis on vigade analüüsimisel kõige olulisem ?
  • Mis on enamasti teenuse kvaliteedi hindamise aluseks kliendi poolt ?
  • Mis on tootekeskse kvaliteedikäsitluse sisuks ?
  • Mis on tegevuskeskne kvaliteedikäsitlus ?
  • Mida mõeldakse kliendikeskse kvaliteedikäsitluse all ?
  • Mida mõeldakse väärtuskeskse kvaliteedikäsitluse all ?
  • Millised peaksid olema ettevõtte peamised kvaliteedieesmärgid ?
  • Milline on konkurentsivõime struktuuri prieriteetide hinnanguline tase ?
  • Mida on raskem hinnata, toodete või teenuste kvaliteeti ?
  • Mis on teenuse tehniline kvaliteet ?
  • Mis on teenuse toimise kvaliteet ?
  • Mille alusel hindavad kliendid üldjuhul neile pakutavate teenuste kvaliteeti ?
  • Missugustel põhjustel rakendatakse ettevõtetes enamasti kvaliteedisüsteeme ?
  • Millised on ettevõtte kvaliteedijuhi peamised tööülesanded ?
  • Millised on kvaliteedi määratlemise peamised kriteeriumid logistikas ?
  • Mis on logistika formaalne kvaliteediprotsess ?
  • Millised võiksid olla logistikaettevõtte peamised kvaliteedieesmärgid ?
  • Mis on saadetiste konsolideerimine ?
  • Mis on lao väljastustellimuste konsolideerimine ?
  • Mis on kliendi veotellimuste konsolideerimine ?
  • Mis on cross-docking ?
  • Mis on distributsioon ?
  • Millisel juhul toimub lõpptarbijaile mõeldud kauba aja- ja ruumikasulikkuse suurendamine ?
  • Millal võeti termin “logistika” äritegevuses laiaulatuslikult kasutusele ?
  • Milliste peamiste voogude haldamise ja juhtimisega tegeldakse logistikas ?
  • Missugune nimetatud voogudest on logistikas peamiseks juhtimise ja optimeerimise objektiks ?
  • Mis on tavaliselt logistikatöö peamiseks eesmärgiks ettevõttes ?
  • Kuidas toimub logistikas materjalivoogude haldamine ?
  • Mis on erinevate voogude juhtimise peamiseks eesmärgiks logistikas ?
  • Kelle huvidega on vaja arvestada logistiliste toimingute ümberkorraldamisel ?
  • Millal hakkas logistikavaldkond arenema kui teadus ?
  • Mis on pooltoodang ?
  • Millist perioodi logistika arengus nimetetakse ”integraalsete kontseptsioonide arengu” perioodiks ?
  • Millist perioodi logistika arengus nimetatakse ”tekkimise ja kujunemise” perioodiks ?
  • Kes moodustavad väärtusahelas ülavoo ja kes allvoo ?
  • Mitut juhtimistasandit logistikas eristatakse ?
  • Missuguses logistika juhtimise valdkonnas (valdkondades) tehtud otsuste mõju on kõige suurem logistiliste protsesside korraldatusele ja kuluefektiivsusele ?
  • Milliste meetoditega on võimalik logistikas ebakindlust vähendada ?
  • Mida mõistetakse logistikas paindlikkuse all ?
  • Mis on logistikas läbimisaeg (lead time) ?
  • Millist kasu on võimalik saada logistikas läbimisaja l ühendamisest ?
  • Mida kujutab endast EAN koodisüsteem ?
  • Mida mõeldakse „massilise rätsepatöö” (mass customization) all logistikas ?
  • Mida tähendab “tellimuste poolt juhitav tootmine” ?
  • Mida tähendab “lao poolt juhitav tootmine” ?
  • Kes on tarneahela liider ?
  • Mis kaasneb üldjuhul oma ettevõtte probleemsete tegevuste outsourcinguga ?
  • Mis on „partnership” logistikas ?
  • Milline põhimõte riskide jaotamisel logistilises ahelas on õigem ?
  • Millal võeti termin „logistika” kasutusele äritegevuses ?
  • Missugusel perioodil hakkas logistika valdkond arenema kui teadus ?
  • Mis iseloomustab logistika arengu „tekkimise ja kujunemise” perioodi ?
  • Mis iseloomustab logistika „integraalsete kontseptsioonide arengu” perioodi ?
  • Milliste voogude haldamise ja juhtimisega tegeldakse logistikas ?
  • Milline voog on logistikas peamiseks juhtimise ja optimeerimise objektiks ?
  • Millised on logistikatöö peamised eesmärgid ettevõttes ?
  • Mille kaudu hallatakse ja juhitakse logistikas materjalivoogusid ?
  • Mis on erinevate voogude juhtimise peamiseks eesmärgiks logistikas ?
  • Kelle huvidega on vaja arvestada logistiliste toimingute ümberkorraldamisel ?
  • Mis on materjalivood logistikas ?
  • Mis on pooltoodang ?
  • Millal leidis lääneriikides aset „ taara -pakke revolutsioon ” ?
  • Milline on logistika roll erinevate äritegevusprotsesside suhtes ?
  • Mida tähendab väärtusahelas „ülavoog” ja mida allvoog” ?
  • Millisel logistika juhtimise tasandil võetakse vastu kõige enam otsusi ja mille kohta ?
  • Kuidas saab iseloomustada logistikas efektiivsust ?
  • Mida tähendab logistikas „kogukulude kontseptsioon ” ?
  • Mis on osaoptimeerimine ja kuidas see mõjutab logistikatoimingute lõpptulemust ?
  • Mille suhtes avaldatakse üldjuhul logistikakulude määra ?
  • Milline on maailmas logistikakulude muutumise trend ?
  • Millist mõju avaldab logistikas läbimisaja lühendamine ?
  • Millest on põhjustatud logistikas ebakindlus ?
  • Milliste abinõudega on võimalik vähendada logistikas ebakindlust ?
  • Kuidas mõjutab nõudluse liik (püsiv või muutuv) üldjuhul logistikakulude taset ?
  • Mida mõistetakse logistikas paindlikkuse all ?
  • Mis on kombineeritud (ühendatud) veod ?
  • Mille poolest erinevad Ro-Ro ja Lo-Lo ?
  • Miks on vaja raudteevedudel teostada alusvankrite (veeretelgede) vahetusi ?
  • Mida kujutab endast multimodaalne vedu ?
  • Mis vedu on „huckepack” vedu ?
  • Missugune veoviis on kõige keskkonnasäästlikum ?
  • Mis on kombineeritud (ühendatud) veod ?
  • Missugustes ühikutes mõõdetakse transporditööd kaubaveol ?
  • Millised eelised on meretranspordi kasutamisel võrreldes autotranspordiga ?
  • Mis on lennutranspordi eeliseks võrreldes raudteetranspordiga ?
  • Mida kujutab endast nn lennuauto (roadfeeder) kasutamine ?
  • Missugust loetletud laadimisühikutest ei kasutata kombineeritud transpordil ?
  • Millist treilerit nimetatakse jumbotreileriks ?
  • Mida tähendab väide, et neljanda põlvkonna konteinerlaev mahutab üle 4000 tk TEU- d ?
  • Miks on konteinerid suhteliselt vähe kasutatavad maantevedudel ?
  • Mida tähendab lühend LCL ?
  • Kuidas nimetatakse mitme veoviisi järjestikust kasutamist, mil kauba lastiruum jaääb samaks ?
  • Kuidas nimetatakse kombinatsiooni „auto rongil” või „treiler rongil” ?
  • Mis on „swap body” ?
  • Mis veod on jaotusveod ?
  • Mis veod on põhiveod ?
  • Kuidas toimub Ro-Ro ja kuidas Lo-Lo laevade laadimine ?
  • Miks on vaja raudteevedudel Euroopas teostada alusvankrite (veeretelgede) vahetusi ?
  • Mis on „multimodaalne vedu” ?
  • Mis vedu on „huckepack” vedu ?
  • Missugune veoviis on kõige keskkonnasäästlikum ja miks ?
  • Mis on „kombineeritud (ühendatud) veod” ?
  • Milline transpordiliik maailmas on kõige suuremate veomahtude ja veosekäibega ?
  • Kuidas aitab logistika areng kaasa keskkonnamõjude vähendamisele ?
  • Mida kujutab endast multimodaalne vedu ?
  • Mis on kombineeritud (ühendatud) veod ?
  • Milline on kõige suuremate veomahtudega transpordiliik maailmas ?
  • Mis vedu on ”rong praamil vedu” ?
  • Missugustes ühikutes mõõdetakse transporditööd kaubaveol ?
  • Millisteks vedudeks sobivad auto-, raudtee-, mere- ja õhutransport ?
  • Millised eelised ja puudused on eri transpordiliikidel ?
  • Millised on kombineeritud transpordi eelised võrreldes üksiku transpordiliigiga ?
  • Milliste transpordiliikide kasutamist soosib Euroopa Liidu transpordipoliitika ?
  • Millist reostust põhjustavad eri transpordiliigid ?
  • Kuidas on ehitatud tentpoolhaagis ?
  • Kuidas on ehitatud kapp treiler ?
  • Kuidas on ehitatud frigotreiler ?
  • Mida kutsutakse jumbotreileriks ?
  • Mis on saadetise netokaal ?
  • Mis on saadetise brutokaal ?
  • Millised on raudteevedude eelised ja puudused võrreldes maanteevedudega ?
  • Mis on multimodaalne transport ?
  • Mis on TEU ja mis FEU ?
  • Mis on lähimereveod ?
  • Milline vedu on huckepack vedu ?
  • Mida veetakse Ro-Ro laevadega ?
  • Kuidas laaditakse üldjuhul konventsionaalseid aluseid (laevu) ?
  • Milliste kaubagruppide laadimiseks kasutatakse elevaatorit ?
  • Mida tähendab konteinerlaeva mahutavus TEU-des ?
  • Miks on konteinerid suhteliselt vähe kasutatavad maantevedudel ?
  • Millistel juhtudel kasutatakse konteinereid autotranspordis ?
  • Mida tähendab termin LCL konteinervedudel ?
  • Mis on „swap-body” ?
  • Millised on suurlinna jaotuslogistika (citylogistics) eesmärgid ?
  • Mis on enamasti tähtsaim tegur põhivedude puhul kaubaühiku veokulu vähendamise seisukohalt ?
  • Mis on tavaliselt tähtsaim tegur jaotusvedude puhul kaubaühiku veokulu vähendamise seisukohalt ?
  • Kuidas tuleks veos lastiruumis paigutada ?
  • Kuidas tuleks veos lastiruumis paigutada ?
  • Mida tuleks teha, kui peale osakoorma laadimist on sõiduk ebastabiilne ja/või ühe telje koormus on liiga suur ?
  • Kes vastutab valitsuse määruse kohaselt koorma laadimise ja kinnitamise eest ?
  • Mida peab tegema autojuht, kui ta ei ole rahul koorma kinnitusega ?
  • Mida ei ole vaja arvestada kauba laadimisprotsessi ajal veoki lastiruumi ?
  • Kes vastutab kauba õige (piisava) pakendi eest veoprotsessis ?
  • Miks nõutakse kolmandatesse riikidesse importimisel, et kaubaalused oleks valmistatud termotöödeldud puidust ?
  • Millist rolli täidab kaubaalus transpordiprotsessis ?
  • Kuidas nimetatakse ühelt saatjalt ühele saajale ühes veovahendis/veoühikus ühe veodokumendiga veetavat kaupa ?
  • Milline tegevus jääb sageli väljaspoole veokorralduse mõjuulatust ?
  • Kuidas katab vedaja vastutuskindlustus üldjuhul võimalikud kahjud veoprotsessis ?
  • Milline tegur ei oma rolli veoste säilivuse tagamisel ?
  • Milline nendest ülesannetest ei kuulu saatja kohustuste hulka ?
  • Milline juriidiline tähendus on veokirja allkirjastamisel kauba vastuvõtja poolt ?
  • Millise seadme abil salvestatakse autojuhi töö-ja puhkeaega ?
  • Mida hõlmab AETR kokkulepe ?
  • Millisel juhul ei vastuta vedaja kauba eest veoprotsessis ?
  • Millist veost loetakse veolepingu raames eriveoseks ?
  • Millist veost loetakse veolepingu raames tavaveoseks ?
  • Kuidas nimetatakse kaubasaadetist, mida veetakse koos muude kaupadega ja tavaliselt ümberlaadimisega terminalides ?
  • Kuidas nimetatakse kaubasaadetist, mis koosneb käsitsi laaditavatest pisipakkidest ?
  • Mida mõeldakse kaubasaadetiste veoprotsessis konsolideerimise all ?
  • Milline on üldjuhul enim kasutatav veoviis masskaupade veol ?
  • Milline suurus väljendab veoki lastiruumi mahu kasutamist suhtes selle kandevõimesse ?
  • Kuidas nimetatakse suurust, mis kirjeldab lastiruumi jooksvat meetrit kogu lastiruumi kõrguse ulatuses ?
  • Milliseid andmeid ei ole vaja kontrollida veokirjal kauba üleandmise - vastuvõtmise hetkel ?
  • Kuidas nimetatakse suuremahulisi vedusid terminalide vahel ning vedusid tootjatelt jaotusladudesse ?
  • Mida ei ole vaja arvestada marsruutide planeerimisel maanteevedudel ?
  • Kellel on lubatud osutada tasulisi veoteenuseid ?
  • Mis veod on ADR veod maanteetranspordis ?
  • Millised rahvusvahelised eeskirjad reguleerivad ohtlike ainete transportimist maanteedel ?
  • Mida iseloomustab läbisõidu kasutamise koefitsient ?
  • Mida näitab sõiduki ekspluatatsiooniline kiirus ?
  • Mida näitab sõiduki tehniline kiirus ?
  • Mida näitab tonnkilomeeter ?
  • Mida iseloomustab veoki arvestuslik kandevõime ?
  • Mida näitab veeremi tootlikkus ?
  • Mida tähendab vedude tasakaal ?
  • Kuidas nimetatakse kaubasaadetist, mis koosneb käsitsi laaditavatest pisipakkidest ?
  • Kuid tavaliselt otseveona ilma ümberlaadimiseta ?
  • Kuidas nimetatakse erinevate kaubasaadetiste koos vedamist ?
  • Milliseid veovahendeid kasutatakse tavaliselt pakendatud tavakaupade veol ?
  • Milline on enim kasutatav veoviis masskaupade veol ?
  • Mis on mahukaubad maanteeveol ?
  • Mis on kaalukaubad maanteeveol ?
  • Milline näitaja väljendab veoki lastiruumi kasutamist suhtes selle kandevõimesse ?
  • Mis on mahukaalu tingimus maanteevedudel ?
  • Mis on mahukaalu tingimus lennuvedudel ?
  • Millised kaubad sobivad enam lennuvedudeks ?
  • Missugused veod on süsteemsed veod ?
  • Kuidas nimetatakse väljavedusid keskladudest või terminalidest klientidele ?
  • Kuidas nimetatakse vedusid terminalide vahel ning vedusid tootjatelt keskladudesse ?
  • Milleks kasutatakse terminale ?
  • Mis on maanteevedude korraldamise eesmärkideks ?
  • Mida on vaja ja mida pole vaja arvestada marsruutide planeerimisel maanteevedudel ?
  • Kes tohib osutada tasu eest veoteenuseid ?
  • Mida tähendab veokirja allkirjastamine vastuvõtja poolt ?
  • Mida peab tegema autojuht kui ta ei ole rahul koorma kinnitusega ?
  • Millist informatsiooni peab sisaldama veose transpordimarkeering ?
  • Milleks on vaja autojuhtide töö-ja puhkeaja reguleerimist ?
  • Millise seadmega kontrollitakse töö-ja puhkeaja režiimist kinnipidamist ?
  • Mida hõlmab AETR kokkulepe ?
  • Millistel juhtudel vedaja vastutab ja millal ei vastuta kauba eest veoprotsessis ?
  • Mida reguleeritakse autojuhtide töö- ja puhkeaja regulatsioonidega ?
  • Milliseid teenuseid ja toiminguid hõlmab ekspedeerimine ?
  • Mille eest vastustab ekspedeerija kui ta tegutseb vahendajana ?
  • Mida on vaja kontrollida kauba vastuvõtmise hetkel vedaja juuresolekul ?
  • Mitut kaubaalust tohib laadida koormas üksteise peale ?
  • Milliseid tegureid on vaja arvestada kauba laadimisel veoauto lastiruumi ?
  • Kes vastutab kauba õige pakendi eest veoprotsessis ?
  • Missugused on transpordipakendi ülesanded ?
  • Mida on vaja silmas pidada transpordipakendi planeerimisel ?
  • Mis on müügipakendi ülesanded ?
  • Millistel vedudel on pakendi kulu osatähtsus transpordihinnas kõige olulisem ?
  • Millist rolli täidab kaubaalus transpordiprotsessis ?
  • Kuidas on konteinerite kasutuselevõtt aidanud kaasa kaupade käsitlemisele ?
  • Mis on „kauba laovaru” ?
  • Mis kulud on puudumiskulud ?
  • Mis on reservladude ülesanne ?
  • Millistest kulukomponentidest koosnevad tellimiskulud ?
  • Mis on “tellimusvahe” ?
  • Mis on “tellimustsükli meetod” ?
  • Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest ?
  • Mida arvutatakse EOQ valemi abil ?
  • Milleks kasutatakse Wilsoni valemit ?
  • Millistel põhjustel on Wilsoni valemi kasutamine raskendatud ?
  • Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest ?
  • Mida käsitleb logistikas varude juhtimise valdkond ?
  • Mis on varude juhtimise võtmevaldkond ?
  • Mis kulud on puudumiskulud ja millest on need põhjustatud ?
  • Mis eesmärgil hoitakse reservladusid ?
  • Milliste võtetega on võimalik jõuda kaubanduses varude optimaalsete tasemeteni ?
  • Millistest kulukomponentidest koosnevad tellimiskulud ?
  • Kuidas muutub tellimiskulu tooteühiku kohta kui tellimuspartiid suurendatakse ?
  • Mida tähendab „tellimuste poolt juhitav tootmine” ?
  • Mida tähendab „lao poolt juhitav tootmine” ?
  • Mis on „tarneaeg” ?
  • Mis on „tellimuspunkt” ?
  • Mis on „tellimusvahe” ?
  • Mis on „tellimustsükli meetod” ?
  • Millist säästu on võimalik saada tellimustsükli meetodi rakendamisest ?
  • Mida arvutatakse EOQ (Wilsoni) valemi abil ?
  • Millised piirangud on EOQ (Wilsoni) valemi rakendamisel ?
  • Millistel põhjustel on EOQ (Wilsoni) valemi kasutamine raskendatud ?
  • Kuidas sõltub reservlao suurus nõudluse kõikumisest ?
  • Kuidas aitab lao infosüsteem kaasa järelevalvetoimingute teostamisele laos ?
  • Mis on logistika juhtimise ja logistikakulude määra seisukohalt kohalt parem, kas muutuv või püsiv nõudluse tase ?
  • Mis on logistikas kogukulude kontseptsiooni puhul oluline ?
  • Mida tähendab logistikas ”osaoptimeerimine” ?
  • Mille suhtes avaldatakse üldjuhul logistikakulude määra ettevõttes ?
  • Milline on üldjuhul maailmas logistikakulude ja SKP (sisemajanduse kogutoodang) suhte muutumise trend ?
  • Millest on põhjustatud lao ülalpidamiskulud ?
  • Kuidas arvutatakse laokulu koefitsient ?
  • Millest on põhjustatud ladustamiskulud ?
  • Millisesse vahemikku jääb enamasti ettevõtete laokulude koefitsiendi väärtus ?
  • Milliste kulude arvutamine on logistikute jaoks kõige töömahukam ja komplitseeritum ?
  • Missugune osakulude sõltuvus logistikas peab paika ?
  • Milliste kulude alla kuuluvad transpordis liiklusõnnetustest tekkivad kulud ?
  • Mis on logistikas kuluefektiivsuse mõiste sisuks ?
  • Milline kuluallikas loetelus on ettevõttes tüüpiline kaudse kulu tekitaja ?
  • Miks kasutatakse logistikas ühikukulu mõistet ?
  • Millest on põhjustatud lao ülalpidamiskulud ?
  • Kuidas leitakse laokulu koefitsient ?
  • Millest on põhjustatud ladustamiskulud ?
  • Millisesse vahemikku jääb üldjuhul laokulu koefitsiendi väärtus ?
  • Mida tähendab laokulu 21% ?
  • Mis on „vähima kuluga transpordiliik” ?
  • Kuidas jaotatakse transpordisektori kulud ?
  • Mis on „transporditeenuse tarbija üldistatud reisimaksumus” ?
  • Mis kulud on „transpordi väliskulud” ?
  • Miks on vaja arvestada veoettevõttes vedude omahinda ?
  • Miks on veoettevõttes kasulik teada veoki omahinda ?
  • Millistest peamistest komponentidest koosnevad veoki püsivkulud ?
  • Kuidas jaotatakse soetuskulud lineaarse meetodi järgi ?
  • Kuidas jaotatakse soetuskulud tasakaalustatud vähendava meetodi järgi ?
  • Millised on veoki muutuvkulude peamised komponendid ?
  • Kuidas arvutatakse veoki kütusekulu rahalises väärtuses ?
  • Kuidas arvutatakse veoki rehvikulu ?
  • Kuidas arvutatakse veoki keskmist remondi- ja hoolduskulu ?
  • Millest on põhjustatud veoettevõtte üldkulud ?
  • Mis on veoettevõtte halduskulude peamised komponendid ?
  • Milliseid peamiseid vigu tehakse veohindade kujundamisel ?
  • Millist kulu loetletud kuludest liigitatakse veoki omahinna arvutamisel püsivkuluks ?
  • Millist kulu loetletud kuludest liigitatakse veoki omahinna arvutamisel muutuvkuluks ?
  • Mis võimaldab loetletud meetmetest veoki kulusid kilomeetri kohta vähendada ?
  • Millise veoliigi puhul on veokulu veetava kaubaühiku kohta enamasti kõige suurem ?
  • Millised kulud on veoki muutuvkulud ja millised püsivkulud ?
  • Milliste abinõudega on võimalik veoki kulusid kilomeetri kohta vähendada ?
  • Millest on põhjustatud transpordisektori väliskulu ?
  • Millised on transpordisektori väliskulu komponendid ?
  • Mis on veoki tühisõidukulu ja kas see lülitatakse veotariifidesse ?
  • Millisesse kululiiki kuulub veoettevõtte veokorraldaja kulu ?
  • Milliste suuruste ja põhimõtete järgi võetakse üldjuhul kodumaavedude eest tasu ?
  • Milliste kulude hulka kuulub transpordis kütusekulu ?
  • Milliste kulude hulka kuulub transpordis autojuhtide töötasu ?
  • Milliste kulude hulka kuulub transpordiettevõttes administratsiooni töötasu ?
  • Milliste kulude alla kuuluvad transpordis liiklusõnnetustest tekkivad kulud ?

Sisukord

  • Laondus ja veokorraldus
  • Töövihik
  • Sisukord
  • Kauba mahalaadimine
  • Hoiuühikute moodustamine
  • Vastuvõtukontroll
  • Kauba paigutamine hoiukohtadele
  • Väljastustellimuste komplekteerimine
  • Saadetiste pakkimine
  • Saadetiste loovutamine
  • Saadetiste pealelaadimine
  • Inventeerimine
  • Hoiustamine, hoiustamissüsteemid ja hoiukohtade hooldamine
  • Laotöö korraldus
  • Lao planeerimine, laotehnika ja -tehnoloogiad
  • Vastukaaltõstukite kasutamise juhend
  • Siirdamistõstukite kasutamise juhend
  • Tõstukite hooldustööd
  • Puhastustööd laos
  • Klienditeenindus
  • Tarnevõime
  • Veoaeg
  • Tarnekindlus
  • Kliendi
  • Näide 1
  • Näide 2
  • Näide 3
  • Näide
  • Kvaliteedi haldamine logistikas
  • Logistika alused ja põhimõisted
  • Transport
  • Kaubavedu ja veokorraldus
  • Varude juhtimine
  • Kulude juhtimine logistikas
  • Püsivkulud
  • Käive
  • Kogukulud
  • Näide
  • Logistika kogukulud
  • Transpordikulud
  • Veokulud ja veokulude struktuur
  • Näide: veoki amortisatsioonikulu arvutamine
  • Näide: veoki amortisatsioonikulu ja jääkväärtuse arvutamine
  • Näide: veoki kapitalikulu arvutamine
  • Aeg (a)
  • Näide: veoki püsivkulude arvutamine
  • Näide: veoki keskmise kütusekulu arvutamine
  • Näide: veoki keskmise rehvikulu arvutamine
  • Näide: keskmise remondi- ja hoolduskulu arvutamine
  • Näide: veoki üldkulu arvutamine
  • Näide: veoki läbisõidetud kilomeetri kogukulu arvutamine

Teemad

  • Laod
  • Valikvastustega küsimused
  • Kordamisküsimused
  • Kauba mahalaadimine
  • Veosed
  • Veovahendite
  • Veoühikute
  • laadimislüüs
  • Laadimissild
  • Küsimused
  • Hoiuühikute moodustamine
  • hoiuühikute moodustamiseks
  • Näidisülesanne
  • Mahukauba veost saadav kogukulu sääst
  • Andmed
  • Ülesanne
  • Lahendus
  • Vastuvõtukontroll
  • üle kontrollida
  • kauba mähkimine läbipaistmatusse kilesse
  • kile kaitsmine turvateibiga
  • kui lattu on saabunud turvateibiga kaitstud kaup, on vaja lisaks muudele
  • vastuvõtutoimingutele kontrollida ka pakkekile ja teibi olemasolu ning puutumatust
  • märkus puudub
  • eeldatakse et tegemist on olnud nn puhta loovutusega ja kogu vastutus langeb kauba
  • saajale
  • lisaväärtustoiminguid
  • Cross-dockingit
  • Kauba paigutamine hoiukohtadele
  • hoiukohtadele paigutamise lehte
  • Kui arvutiprogrammist prinditakse
  • hoiukohtadele paigutamise leht, mis sisaldab saabunud tooteartiklite ja koguste loetelu
  • ning soovituslikke hoiukohtade aadresse, saadakse parim võimalik tulemus
  • Toiming on eriti vastutusrikas, kuna vähemagi vea puhul võivad tekkida
  • probleemid komplekteerimisel
  • korrektse vastuvõtutöö ja hoiukohtadele paigutamisega luuakse
  • eeldused edaspidiseks tootlikuks ja vigadeta komplekteerimiseks
  • Väljastustellimuste komplekteerimine
  • võtab komplekteerimine koos sellele järgneva pakkimisega
  • põhiosa kogu laotöö ajast
  • Komplekteerimine kui tegevus omakorda moodustab väljastustöö summaarsest
  • ajast suurema osa
  • Luues eeldused tootlikuks ja
  • efektiivseks komplekteerimiseks ja korraldades komplekteerimistööd laos parimal
  • võimalikul viisil, suudetakse mõjutada oluliselt laotöö kuluefektiivsust, kvaliteeti ning
  • ühtlasi ka kogu ettevõtte konkurentsivõimelisust
  • Arvuti poolt ette antud vahekoridoridepõhine komplekteerimisjärjekord ei pruugi
  • osutuda aga paljudel juhtudel optimaalseks
  • rühmkomplekteerimise
  • Saadetiste pakkimine
  • Kaubaaluste käsitlemine
  • veoprotsessis on kordades efektiivsem kui lahtise mahukauba laadimine
  • on vaja lähtuda reeglist, et
  • pakkematerjali tuleb kasutada nii vähe kui võimalik ja samas niipalju kui vajalik
  • selleks, et toimetada kaubad kohale vigastamata
  • pakkimismaterjalide ja pakkimismooduste valik on sageli lai, tuleks valida
  • pakkimiseks kõige sobivamad moodused ja materjalid
  • Saadetiste loovutamine
  • Kauba loovutamine kliendile või veofirma esindajale on vastutusrikas toiming, kuna
  • vastutus kauba eest läheb loovutamisel üle selle vastuvõtjale
  • Vastuvõtja kohuseks on kontrollida, kas pakkeüksuste
  • arv ja ühikud on kooskõlas kauba saatedokumentidel märgituga, kas saadetis on veoks
  • nõuetekohaselt pakendatud ja kas toodetel või pakenditel pole vigastusi
  • Saadetiste pealelaadimine
  • Kauba laadimine veovahendi või veoühiku koormaruumi tuleb teostada vastavalt
  • koorma paigutamise ja kinnitamise ametlikult heakskiidetud juhistele
  • vastutab koorma paigutamise ja kinnitamise eest saatja
  • Inventeerimine
  • ettevalmistustööga luuakse eeldused inventuuri suuremate probleemideta sujuvaks
  • teostamiseks ja tegelikkusele vastavate tulemuste saamiseks
  • on adekvaatne
  • inventuuri tulemus oluline mõlemale osapoolele
  • Hoiustamine, hoiustamissüsteemid ja hoiukohtade hooldamine
  • Hoiustamine
  • on vaja hoolitseda regulaarselt selle eest, et hoiukohtadel
  • riiulil või virnas ei vedeleks pakendi- ja alusetükikesi ning kõrvalisi esemeid või tooteid
  • Hoiukoht võib sisalda
  • ainult tooteid, mis on sellele programmis kirjeldatud
  • Aeg-ajalt on vaja üle kontrollida, kas tooted asuvad arvutis kirjeldatud hoiukohal
  • On kindlaks nõudeks, et kaupade paigutus vastavalt hoiukohtade süsteemile tuleb laos
  • regulaarselt üle vaadata ja paigutada tooted ümber vastavalt muutunud olukorrale
  • Hooldamisega seotud tegevused toimuvad enamasti regulaarsemalt ja kord laoriiulitel
  • on parem, kui riiulid laos on kinnistatud kindlatele töötajatele või meeskondadele
  • Laotöö korraldus
  • Lao planeerimine, laotehnika ja -tehnoloogiad
  • Vastukaaltõstukite kasutamise juhend
  • Siirdamistõstukite kasutamise juhend
  • Tõstukite hooldustööd
  • Puhastustööd laos
  • Klienditeenindus
  • klientide vajaduste arvestamisest
  • Klienditeenindus ei tohi olla suunatud ainult lõpptarbijaile, vaid
  • ka nendele vahelülidele (distribuutorid ja diilerid), kes asuvad logistilises ahelas tarnija
  • ja lõpptarbija vahel
  • Klienditeenindus on protsess, mis leiab aset müüja, ostja ja/või logistilise teenuse tarnija
  • vahel
  • Klienditeenindust peetakse logistiliste süsteemide üheks kõige tähtsamaks
  • komponendiks
  • Klienditeenindus on äritegevuse funktsioon, mille taotluseks on kliendi rahulolu
  • saavutamine läbi müügitellimuste täitmise või teenuste osutamise
  • Klienditeenindus kujutab endast komplekti
  • erinevatest tegevustest tellimuste täitmisel ja klientide hoidmisel rahulolevatena
  • Klienditeenindus on funktsioon või tulemus, mis toetab lõppeesmärki – kliendipoolset
  • positiivset hinnangut ja rahulolu
  • Tasemel klienditeenindus on oivaline relv konkurentsivõistluses ja
  • kujutab endast täiendavat eelist hinnakonkurentsis
  • Tellimustsükkel
  • tellimustsükliga
  • tellimuste kuhjumine
  • Tellimuse edastamine
  • Tellimuste töötlemise
  • Tellimuse käsitsemine
  • Tellimuse tarnimine
  • Teenindustase
  • Teenust käsitletakse kui tegevust, mis on seotud väärtuste vahendamisega ja suunatud
  • vajaduste rahuldamisele ning millega ei kaasne materjalide ja kaupade omandiõiguse
  • üleminek
  • Teenindustase tuleks määratleda
  • klientide poolt kogetud ja aktsepteeritud tasemena, mitte teenusepakkuja vaatenurgast
  • lähtuva tasemena
  • Teenindustaseme all mõeldakse klienditeenindusega seotud erinevate toimingute
  • väljundite kvalitatiivseid ning kvantitatiivseid kirjeldusi
  • Peab arvestama asjaoluga, et ostjate jaoks on olemas ainult kaks teenindustaset
  • sajaprotsendiline või null
  • paindlikkus
  • Klienditeeninduse kvaliteet
  • Teenuse kvaliteeti käsitletakse
  • ka kui erinevust ootuste ja tegelikkuse tajumise vahel. Mida väiksem on see erinevus
  • seda kõrgem osutatavate teenuste kvaliteet
  • klienditeeninduse standard
  • Joonis 18.1. Klienditeenindusstandardi võimalik ülesehitus
  • Teenidustaseme jälgimine ja mõõtmine
  • Toode või toodete grupp
  • Klient või kliendi kategooria
  • Eeltellimus või broneerimine
  • Lõplik tellimus või
  • järeltellimus Toote
  • asendamine või järeltellimus
  • Veoviis ja veovahend
  • Klient või kliendi kategooria
  • Tellimuspartii suuruse piirangud
  • Tarne täpsus
  • Lubatud hälved tarneaegades
  • Tarne ajaline aken
  • Klient või kliendi kategooria
  • Tarnekoht
  • Saadetise vigastused
  • Komplekteerimis- ja
  • pakkimisvead
  • Kliendi
  • teenindus
  • Perfektne tellimus - „on time in full” - OTIF
  • Tellimuste täitmine = perfektselt täidetud tellimused / kõik esitatud tellimused x 100%
  • Teenindustase ja kulud
  • Tähtis on leida iga kliendi jaoks sobiv teenindustase mõõduka kulude
  • tasemega
  • Teenindustase tuleks määratleda klientide poolt kogetud ja aktsepteeritud tasemena
  • mitte lähtuvalt teenusepakkuja vaatenurgast
  • Mingil juhul ei tohiks ületada seda läve, millest edasi naudib klient suurepärast teenuste
  • kvaliteeditaset, teenuse osutajal tekib aga kahjum, mis hakkab suurenema. Sellist läve
  • võib nimetada klientide vajaduste rahuldamise piirläveks
  • Klientide segmenteerimine
  • Klientide segmenteerimisega püütakse eraldada suure käibega tähtsad kliendid
  • vähemtähtsatest
  • Puuduliku klienditeeninduse tagajärjed
  • Kehtib reegel, et iga tellimus, mida pole võimalik (vajalik) täita kohe pärast selle
  • saabumist võib jääda täitmata tellimuseks
  • Halb saadavus
  • Ebapiisav tarne täpsus
  • Klientide võõrandumine
  • Logistilise teenuse osutaja peab arvestama sellega, et lõppkokkuvõttes ei jää teenuse
  • osutamisest järgi midagi peale teenuste tajumise ja informatsiooni. Hästi osutatud
  • teenus unustatakse kiiresti, mitterahuldaval tasemel teenus jääb meelde pikaks ajaks
  • Klienditeeninduse taseme parandamine
  • Kliendi vajaduste tundmaõppimine
  • Tellimuste töötlemise automatiseerimine
  • Tarnete jälgimine
  • Personali koolitamine
  • Situatsioon-probleemülesanne 1
  • Tööpäeva lõpp laos
  • Ülesanne
  • Situatsioon-probleemülesanne 2
  • Lõunavaheaja probleemid
  • Situatsioon-probleemülesanne 3
  • Probleemid klienditeeninduses
  • Kvaliteedi haldamine logistikas
  • Erinevad kvaliteedikäsitlused
  • Tootekeskne
  • Tegevuskeskne
  • Kliendikeskne
  • Väärtuskeskne
  • Ettevõtte kvaliteedieesmärgid
  • Toote kvaliteet
  • Teenuse kvaliteet
  • Teenuse tehnilist
  • Toimise kvaliteet
  • Ettevõtte kvaliteedijuhtimissüsteem
  • PDCA (plan-do-check-act)
  • Planeerimine
  • Rakendamine
  • Tulemuste mõõtmine
  • Ülevaatus ja meetmete rakendamine
  • Kvaliteedi määratlemine logistikas
  • Kvaliteeti logistikas võib määratleda kui klientide nõudmiste ja ootuste ettenägemist ja
  • võimet neid soove ja vajadusi täita
  • Logistika formaalne kvaliteediprotsess on kuueastmeline
  • Organisatsiooni kohustumus
  • Klientide nõudmised ja vajadused
  • Toimingute teostamise hetketase
  • Kvaliteedistrateegia
  • Täideviimine
  • Jätkuv parendamine
  • Logistika alused ja põhimõisted
  • Transport
  • Kaubavedu ja veokorraldus
  • Varude juhtimine
  • Kulude juhtimine logistikas
  • Kulu mõiste
  • Kulu on ressursi sisend tegevustele, toimingutele ja protsessidele väljendatuna rahas
  • Kulud moodustuvad teatud aja jooksul kasutatud ressursside väärtusest. Tulud
  • moodustuvad teatud aja jooksul teostatud toimingute väärtusest
  • Kuluefektiivsus ei tähenda
  • üksnes kulude minimeerimist. Kuluefektiivsuse tähendus on ka selles, et saavutada
  • minimaalsete kuludega maksimaalne tulemus ehk kasu
  • Kululiikide määratlemine ja kulude liigitamise üldised põhimõtted
  • Finantskulu
  • Otsekulud
  • Kaudsed kulud
  • püsiv- ja muutuvkuludeks
  • Muutuvkulud
  • Materjalikulud
  • Joonis: 24.1. Püsiv- ja muutuvkulud
  • Välised tööjõukulud
  • Sisemised tööjõukulud
  • Üldkulud
  • Kogukulu
  • Tooteühiku kulud
  • Muutuvkulud
  • Kapitalikulud
  • Keskmine kulu ehk ühikkulu
  • Regulaarsed kulud
  • Perioodilised kulud
  • väliskulud
  • sisekulud
  • Kulude arvestamise, analüüsi ja juhtimise alused
  • Kulude arvestamise
  • Kulude analüüsimise
  • Kulude juhtimine
  • Logistikakulud
  • Logistikakulude alla kuuluvad kulud mistahes ressursside kasutamisest, mis on seotud
  • kaupade, väärtuste ja informatsiooni liikumisega ning klientide teenindamisega
  • püsiv- ja muutuvkuludeks
  • otsesteks ja kaudseteks kuludeks
  • Logistikakulude liigid
  • halduskulud
  • Ladustamise e varude hoidmise kuludeks
  • Ostukulud
  • tellimiskulud
  • töötlemise kulud
  • Veokulud
  • Lao ülalpidamiskulud
  • Jaotuskulud
  • Kapitalikulu ehk investeerimiskulu
  • Kapitalikulu = intress (alternatiivkulu) + amortisatsioon
  • Reaalintress
  • Reaalintress = intress äritegevusest – inflatsioon
  • 1%
  • Kogukulude kontseptsioon (Total Cost Concept)
  • Eesmärgiks on leida lahendus, mille puhul oleksid kogukulud
  • minimaalsed
  • Kvantiteedihälbed
  • Kuluhälbed
  • Osaoptimeerimine
  • KULUDE KOMPROMISS
  • Laokulud
  • Optimaalne
  • laovaru
  • LAOVARUD
  • Veokulud ja veokulude struktuur
  • Transpordisektori üldine kulustruktuur
  • vähima kuluga transpordiliigiks
  • üldistatud kulu
  • teekasutuse tasu
  • tarbija üldistatud reisimaksumus
  • Aja väärtus
  • Transpordi väliskulud
  • Infrastruktuuri kahjustused
  • Liiklusõnntuste kulud
  • Transpordirajatiste kulud
  • Välismõjukulu ehk väliskulu
  • Veokulude struktuur ja veovahendi omahind
  • Veoki püsivkulud
  • Lineaarne jaotamise meetod
  • Tasakaalustatud vähendav meetod
  • Joonis 25.1. Amortisatsiooni ja remondi- ning hoolduskulude sõltuvus veoki
  • ekspluatatsiooniajast
  • 2
  • Remont ja hooldus
  • Amortisatsioon
  • Kulu ( tuh kr)
  • Veoki muutuvkulud
  • Suhtarvuanalüüs transpordis
  • Hinnakujundus transpordi juhtimisel
  • Peamised vead veohindade kujundamisel
  • hinnad viiakse liigselt sõltuvusse kuludest
  • hindu ei vaadata üle ega korrigerita piisavalt sageli
  • hind varieerub liialt vähe pakutatavate teenuste ja
  • turusegmentide lõikes
  • Rahaline ehk raamatupidamislik kulude arvestus
  • Ökonoomiline ehk majanduslik kulude arvestus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

1072
pdf
114
doc
54
pdf
49
doc
56
doc
52
doc
55
docx
76
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto