Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Töötus (1)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes on töötaja?
Vasakule Paremale
Töötus #1 Töötus #2 Töötus #3 Töötus #4 Töötus #5 Töötus #6 Töötus #7 Töötus #8 Töötus #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor estersirg Õppematerjali autor
Esitlus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
23
ppt

Norra majanduse areng aastatel 1991-2004

II Inflatsioon ja erinevad kaubad Inflatsioon Kütuse ja mõningate kaupade hinna muut Elektrienergia ja laenuintressid 1998 15,30 ööri/ kwh 1999 14,7 ööri/ kwh 2000 12,9 ööri/ kwh 2001 17,4 ööri/ kwh 2002 11,2 ööri/ kwh 2003 11,1 ööri/ kwh 2004 11 ööri/ kwh Palgad Norra erinevates tööstusharudes Võrdlus erinevate kaubagruppide ja inflatsiooni vahel II Töötus Kes on töötaja? · Töötanud ja saanud selle eest tasu, kas palgatöölisena, vabakutselisena või ettevõtjana. · Ei töötanud ajutistel põhjustel, kuid formaalselt säilis side tööandajaga · Töötas tasuta tunnikese talus või pereettevõttes · ( ILO- International Labour Organisation) andmetele toetudes. Kes on töötu? · Töötu on isik, kes ei ole hõivatud, kuid on võimeline töötama ja soovib tööd leida. Töötud jagatakse

Majandus
thumbnail
15
ppt

TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS

TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Tööealine rahvastik (ka: töövõimeline elanikkond) ­ 15- kuni 74-aastane elanikkond Aktiivne rahvastik ­ tööjõud e. Mitteaktiivne rahvastik ­ osa osa tööealisest rahvastikust, tööealisest rahvastikust, kes kes osaleb tööturul asub väljaspool tööjõudu e. ei osale tööturul Töötaja (ka: hõivatu) ­ Töötu ­ inimene, kes soo- inimene, kes teeb tööd vib tööd teha ja on võime- ja saab selle eest tasu line tööd tegema, kuid kes ei leia tööd ANDRES ARRAK 6 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Tööpuudus Hõivatuse määr ­ näitab protsentuaalselt hõivatute osa

Majandus
thumbnail
13
pdf

Seminar 8 - Tööturg

11. Miks toetavad ametiühingud enamasti palga ja töö jaotamise programme? 12. Oletagem, et 100 kroonise tunnipalgaga töökoha leidmise tõenäosus kahe nädala jooksul on 50% ja 80 kroonise töökoha leidmise tõenäosus sama aja j jjooksul on 80%. % Kas oleks kasulikum vastu võtta 70 kroonine pakkumine, või oodata veel uusi pakkumisi? 13. Tsükliline töötus: a)) on töötus, tööt mida id põhjustab õhj t b ttarbijate bij t vajaduste j d t muutused; t d b) onontöötus töötusmis misesineb esinebmajanduslanguste majanduslangustevõi võikriiside

Maja soojustus
thumbnail
100
ppt

Sotsiaalpoliitika

SP-l on üleminekuprotsessis juhtiv osa selle tõttu, et ta aitab: · kaasa edukale majandusarengule; · ehitada jätkusuutlikku demokraatlikku ja turumajanduslikku ühiskonda; · kaasa Euroopa sotsiaalsele ja majanduslikule integratsioonile Siirderiikide probleemid SP kujundamisel · Vanast reziimist pärinenud hariduse, tervishoiu, eluaseme ja sotsiaalkaitse süsteemide reformimine sobivaks demokraatlikule turumajandusele · Uute sotsiaalprobleemide lahendamine nagu töötus ja laiaulatuslik vaesumine · Rahapuudus SP arendamisel - kogu "aur" suunatakse majandusse (ettevõtlusse) ­ Eestis ettevõtluse vabastamine tulumaksust 1997 · Populistlik lähenemine SP-le ­ poliitikute valimiseelsed lubadused Siirderiikide probleemid SP kujundamisel · Ettevõtted loobusid sotsiaalsetest kohustustest (sotsiaalsetest garantiidest) oma töötajate suhtes · Taasloodud KOV-le langes suur sotsiaalne koormus (sihtrühmade probleemide lahendamine,

Sotsioloogia
thumbnail
12
doc

Töötuse Referaat

Pikaajalisel töötusel on omadus muutuda püsivaks ja selle tõttu kasvab töötuse tase, kuna pikka aega tööta olnutel läheb töö leidmine raskeks või peaaegu võimatuks. Töötute tagasitoomine tööturule nõuab suuri investeeringuid, sest nende puhul on vaja rakendada aktiivseid tööpoliitika meetmeid. 3 TÖÖTUS JA TÖÖ OTSIMINE Töötu või tööotsija Tööturu teenuste osutamisel eristatakse mõisteid töötu ja tööotsija. Tööotsija on isik, kes otsib tööd ja on tööotsijana arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses. Tööotsija peab vähemalt kord 30 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks pöörduma Tööturuameti piirkondliku struktuuriüksuse poole; Töötu on isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses ja otsib tööd. Töötu peab täitma individuaalset tööotsimiskava ning

Majandus
thumbnail
20
docx

Töötus Eestis (Referaat)

(Pihlamägi 2010). 1980ndate aastate rasket elu leiab (Henry) Charles Bukowski ütlusest: ,,Thanksgiving. It proved you had survived.another year with its wars, inflation, unemployment, smog, presidents." Sellega tahtis Bukowski öelda, et pühade ajal said aru, et olid kuidagiviisi veel ühe aasta sõdu, inflatsiooni, tööpuudust, tossu ja presidente ära kannatanud. (Bukowski 1978: 171) Kindlasti oli kogu maailm 1980ndatel siiski kiires pidevas arengus. 1.2. Töötu või tööotsija Tööotsija on isik, kes otsib tööd ja on tööotsijana arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses. Tööotsija peab vähemalt kord 30 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks pöörduma Tööturuameti piirkondliku struktuuriüksuse poole. (Taskuraha noorte tööportaal 2011) Töötu on isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses ja otsib tööd

Ettevõtluskeskkond
thumbnail
7
doc

Eesti tööturg

riikide näitajatest, kuid Euroopa Liidu riikidega võrreldes on see üks kõrgemaid. (Siinkohal tuleb märkida, et Eesti statistikaamet korraldab perioodilisi tööjõu- uuringuid vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) standardile ning seega on toodud arvud teiste riikide näitajatega võrreldavad.) Tegelik tööpuudus erineb seejuures olulisel määral registreeritud töötusest, mis näiteks 2000. aasta juulikuus oli 4,8%. Tegelik ja registreeritud töötus erinevad omavahel seetõttu, et vastavalt töötu sotsiaalse kaitse seadusele on töötuks registreerimine võimalik ainult teatud tingimustel. Isikuid, kes seaduses ettenähtud tingimustele ei vasta, töötuna registreerida ei saa, vaatamata sellele, et de facto on nad töötud. Paljud inimesed ei ole ka ise töötuna registreerimisest huvitatud, sest töötu abiraha Eestis on väga väike, hetkel 400 krooni, mis on allpool kehtestatud toimetulekupiiri

Majandus
thumbnail
42
pdf

Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus

Madalamad hinnad suurendavad nõudlust, seega ka tootmist ja tööhõivet. Kolmandaks langeb hinnaindeks, seega reaalpalk kasvab ning töölised ei nõua g kõrgemaid nominaalpalku. p Järeldus. Neoklassikud leidsid, et kui tööline ei suuda sellistes tingimuste tööd leida, siis ta eriti ei p püüagi g või küsib p palka,, mis ületab tema tootlikkuse. Mõlemal jjuhul öeldi,, et ta on vabatahtlikult töötu. NB! Probleem on selles, et maailm alati nii ei toimi. Väikesed langused saavad sageli suurteks suurteks, enne kui oleks mingitki märki taastumisest taastumisest. 8 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Jäikade palkade probleem Neoklassikud seletasid tööpuudust ka palkade jäikuse kaudu kaudu. 1

Majandus




Meedia

Kommentaarid (1)

selma profiilipilt
Häli Etti: Kahjuks ei aidanud. Midagi nagu puudu.
20:28 26-12-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun