Selline lühiajaline ränne ei ole ilmtingimata sirgjooneline ega ühekordne, vaid pigem ringlev ning korduv. Kui varasematel perioodidel võis rände mõju tööturule käsitleda kui „nullsumma mängu“, kus üks piirkond kaotas ja teine võitis inimkapitali, siis rahvusvahelise mobiilsuse korral pole küsimus niivõrd inimkapitali ära- või juurdevoolus, kuivõrd pigem juurdepääsus tööjõule ning tööturul oleva inimkapitali stabiilsuses. Eestis on mõistlik analüüsida nelja rahvusvaheliselt mobiilset töötajate gruppi, kelle mobiilsuskäitumine on erinev, keda mõjutavad üldjuhul erinevad rändepoliitikad ning kelle mobiilsuse mõju tööturule on erinev (vt tabel 1): 1) ettevõtete sees liikuvad ja lähetatud töötajad, 2) kohast sõltuvad lühiajalise lihttöö tegijad (sh hooajatöötajad), 3) kohast sõltuvad oskustöötajad ja tippspetsialistid ehk talendid,
..........................................14 Kokkuvõte................................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................16 Lisad.........................................................................................................................................17 Sissejuhatus Palk, maksud, haridus, töötus ja tööpakkumised on vaid mõned sõnad, mida kuuleme igapäevaselt vaadates televiisorit, lugedes uudiseid või kuuldes inimesi omavahel rääkimas. Nendele sõnadele lisandub tihtipeale sõna ,,noored". Kuidas on omavahel seotud noored ja palk, noored ja töötus jne? Teema on aktuaalne just seetõttu, et probleemid tööga on suuresti seotud noortega, kes on just kooli lõpetanud ning sooviksid asuda tööle. Seetõttu on tähtis, et noored saaksid olulist infot
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Ettevõtlus ja ärijuhtimine Kaja Urbel ME-21k. TÖÖTURU JA HÕIVE PROBLEEMID EESTIS Kursusetöö Juhendaja: Enn Uusen Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Mõisted ja andmeallikad ............................................................................................................4 1. Tööturu teooriad .................................
Sisukord 1 1. Taustast..................................................................3 2. Inimkaubanduse definitsioon ja probleemi olulisus................4 · Politsei · Piirivalve · Sotsialtöö valdkond · Kodakondsus- ja Migratsiooniamet 3. Nähtuse olemus.........................................................6 · Inimkaubanduse ohvriks sattumise riskirühm · Eesti kui päritoluriik · Eesti kui transit- ja sihtriik · Siseriiklik inimkaubandus 4. Kokkuvõtte ............................................................13 5. Kasutatud kirjandus 2 1.Taustast Inimkaubandus on probleem, millest kogu maailmas üha enam räägitakse. Põhjus selleks on lihtne tegemist on nii siseriiklikku kui rahvusvahelist julgeolekut ohustava
1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid………………………………….…………...10 2.4. Eesti asi………………………………………………………………………….…..10 2.5. Tarkuseterad ankeetidest………………...………………………………………......11 2.6. Tagasipöördunud vilistlased………………………………………………………...11 3. Tööl mujal maailmas.....................................................................................................13 Kokkuvõte...................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi
kaubalinnade hõivamisest Venemaa. Vana-Liivimaa oli ühinenud Venemaa-vastase relvade ja strateegilise toorme embargoga ning pidas kinni salakaubapartiisid. Vana-Liivimaa oli nõrgenenud ja teised riigid Läänemere ääres olid tugevnenud, seega olid jõud tasakaalust väljas, see soodustas sõja puhkemist. Vana- Liivimaale konkureerisid neli riiki: Venemaa, Rootsi, Taani ja Poola-Leedu. 28. november 1561 – Vana-Liivimaa lakkas olemast, Eesti ala jäi nelja riigi võimu alla: Venemaa (Ida-Eesti), Rootsi (Põhja-Eesti), Taani (Saaremaa), Poola-Leedu (Lõuna-Eesti) 3. Miks olid sinu arvates rootslased Põhjasõja alguses edukad, kuid lõpus ebaedukad? Kas Karl XII oli Rootsi riigile kuningana kasulik või kahjulik? Enne Põhjasõja algust oli Rootsi oma võimsuse tipus, sellest ka edukus Põhjasõja alguses. (Karl XI oli kaotanud pärisorjuse). Samas oli näha ka Rootsi nõrgenemise märke juba sõja alguses
siis, kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt. Sisenemisbarjäärid- Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega, mille toodangut tarbijad seni on aktsepteerinud. Seaduslikud piirangud patent. (nt ravimid) Kartell Firmadevaheline formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. Konkurentsi kahjustavad kokkulepped, keelatud Eestis ja EL'is! Monopol Turu struktuur, kus kaupu toodab ja müüb üksainus firma. Kasumi suurendamiseks võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, kehtestades erinevatele ostjatele erinevad hinnad Monopoli tekkepõhjused: Sisenemisbarjäärid - Takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. - Seaduslikud piirangud patendid - Majanduslikud piirangud firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada
Kõik kommentaarid