Töötus Eestis (0)

Sarnased õppematerjalid

10

odp

Tööpuudus ( slaidid)

TÖÖPUUDUS Tööpuudus või töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus . Töötu on isik, kes ei tööta ja on töötuna arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses ja otsib tööd. Töötu peab täitma individuaalset tööotsimiskava ning olema valmis vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle asuma; Isik kvalifitseeritakse töötuks, kui ta: Kuulub vanuse poolest tööjõu hulka. Ei töötanud kogu arvestusperioodi (nt. eelneva kuu) jooksul. Otsib aktiivselt tööd. Muu hulgas tähendab see, et ta ei ole õpilane , üliõpilane , ajateenija , kinnipeetav , haige ega pensionär . On võimeline kiiresti tööle asuma. (näiteks kahe nädala jooksul)

Majandus

7

doc

Eesti tööturg

sotsiaalpoliitika kui kolmanda sektori arendamisel. Tööpuuduse püsimine kõrgel tasemel näitab aga, et selgeid ja üheseid lahendusi ei ole. Eestis on olukord mitmekordselt keeruline. Siinset tööturgu tabasid korraga nii sotsialistliku majanduse kokkuvarisemine, struktuursed reformid kui ka tehnoloogia kiire areng. Nõukogude ühiskonnas olime me harjunud tööhõivega, mis lähenes 100%le. Siinjuures tuleks eraldi rõhutada, et toona iseenesestmõistetav olnud naiste tööhõive Eestis oli kogu maailma jaoks enneolematult kõrge. Mis oli selle peaaegu täieliku tööhõive taga? Riik lõi kõigile töökohad ning reeglina oli töölkäimine kohustuslik. Mõnikord ei olnud sellisel "töölkäimisel" majanduslikku põhjendatust ning taoline töökorraldus võimaldas paljudel väga ebaefektiivselt töötada. Sageli loodi töökohti ka lähtudes poliitilistest kaalutlustest. Nii kujunesid Eestis

Majandus

6

doc

Töötus ja tööpuudus

Vanad andmed: Kas Eestis on Euroopa Liiduga võrreldes suur tööpuudus? 2001. aasta alguses oli Eestis tööta üle 14 protsendi töövõimelistest inimestest. See on kõrge näitaja. Euroopa Liidus on sama näitaja keskmiselt 8 protsenti. Töötuse tase Eestis langeb ühte nende Euroopa Liidu piirkondade omaga, mida peetakse regionaalpoliitiliselt probleemseteks. Näiteks Ida-Saksamaa, Lõuna-Itaalia, Hispaania ning Soome ja Rootsi kesk- ja põhjaosa. ..Praeguseks on need näitajad tunduvalt kõrgemad. Euroopa Liidu arvates on kolm olulist valdkonda, mille arendamisel on määrav tähtsus tööpuuduse vastu võitlemisel. Need on ettevõtluse edendamine, inimeste ameti- ja

Majandus

39

ppt

Tööjõud

või alla 8.aastast last raviasutuse tõend haiglaravil viibimise kohta dokumendid, mis tõendavad haige, invaliidi või vanuri hooldamist tõend invaliidsuse kohta õiend kinnipidamiskohast vabanemise kohta 12 Töövahendus On töötule ja tööotsijale sobiva töö ning tööandjale sobiva töötaja leidmine. 13 Sobiv töö On töö, mille töötu peab vastu võtma, muul juhul kaotab ta saadava rahalise toetuse. On töö, mis ei ole tervislikult vastu- näidustatud ning mille puhul transpor- diks elukoha ja töökoha vahel ei kulu üle 2 tunni päevas ega 10% palgast 14 Sobiv töö Esimese 20 nädala jooksul on sobivaks tööks töö, mis vastab töötu haridusele, erialale ning mille puhul pakutav töötasu on vähemalt 60% isiku senisest töötasust,

Majandus

12

doc

Töötuse Referaat

Pikaajalisel töötusel on omadus muutuda püsivaks ja selle tõttu kasvab töötuse tase, kuna pikka aega tööta olnutel läheb töö leidmine raskeks või peaaegu võimatuks. Töötute tagasitoomine tööturule nõuab suuri investeeringuid, sest nende puhul on vaja rakendada aktiivseid tööpoliitika meetmeid. 3 TÖÖTUS JA TÖÖ OTSIMINE Töötu või tööotsija Tööturu teenuste osutamisel eristatakse mõisteid töötu ja tööotsija. Tööotsija on isik, kes otsib tööd ja on tööotsijana arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses. Tööotsija peab vähemalt kord 30 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks pöörduma Tööturuameti piirkondliku struktuuriüksuse poole; Töötu on isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses ja otsib tööd. Töötu peab täitma individuaalset tööotsimiskava ning

Majandus

20

docx

Töötus Eestis (Referaat)

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond nimi EP 1 TÖÖTUS EESTIS Referaat Juhendaja: Pärnu 2011 SISSEJUHATUS Antud teema valikut põhjendatakse vajadusest uurida töötuse olukorda Eestis käesoleval aastal ning võrrelda tulemusi eelnevate aastatega. Kasutatakse andmeid, mida ei loeta nii täpseteks, et saaks ideaalse ülevaate tegelikule töötute arvule, kuna kasutatakse statistilisi andmeid. Uurimuse eesmärgiks on uurida tööpuuduse olemust, pakutavaid teenuseid töötutele, erinevaid tööpuuduse liike, statistilisi andmeid tööpuuduse ja töötute kohta ning tööpuudust noorte seas. Eesmärgiks on ka jõuda lõpuks järeldusele, et kui kriitiline on

Ettevõtluskeskkond

2

doc

Tööpuudus- isiklik või ühiskondlik probleem?

Tööpuudus ­ isiklik või ühiskondlik probleem? Viimase pooleteise aasta jooksul on maailma mastaabis võimsust võtnud majandussurutis. Selle tagajärjel on peaaegu kõikjal maailmas vähenenud ettevõtete tootlikus ja selle tagajärjel on kaotanud väga paljud enda töö. Ei ole erandiks ka Eesti, kus tööpuudus on suureks probleemiks hetkel. Kuid kas tööpuudus on tingitud peale majandussurutise, ka iskiklikest probleemidest? Või on tööpuudus ühiskondlik probleem? Ühest küljest võib võtta tööpuudust kui isiklikku probleemi. Paljud praegused töötud olid enne kõrgetel ametikohtadel ja kõrgepalgalised. Nüüd, töötuna, ei oska nad ümberhinnata olukorda praegusel tööturul. Nad ei taha endale tunnistada, et praeguses olukorras nad ei saa enam sellist palka, kui aasta tagasi. Sellepärast ei ole nad ka nõus otsima madalama palgaga töökohti, nende mõistes lihttöölise ametikohta. Kas tõesti on kõrgete standardite

Kirjandus

6

pdf

Test 09 - Tööturg

nad on kaotanud igasuguse lootuse tööd leida. https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=69446&cmid=4844 Page 1 of 6 Test 09 - Tööturg: katse ülevaade 06.01.2022, 22:19 Küsimus 3 Mittevabatahtlik ehk sunnitud töötus on olukord, kus tööotsijad võiksid kiiresti leida tööd, Valmis kuid nad otsivad edasi parema palga ja tingimustega töökohta. Hindepunkte 1.0/1.0 Valige üks: Tõene Väär Kirjeldatu vastab pigem vabatahtliku töötuse tunnustele. Küsimus 4

Eesti majandus

Meedia

Kommentaarid (0)