Tööturu ja hõive probleemid Eestis (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis päästaks Eesti tööturu ?
  • Mis oli selle peaaegu täieliku tööhõive taga ?
  • MIS PÄÄSTAKS EESTI TÖÖTURU ?
  • Mis Eesti tööturust siis saab ?
  • Kuidas praktiliselt turvalist paindlikkust saavutada ?
  • Millised on kokkulepete eelised võrreldes seadustega ?
  • Kuidas võidelda töötusega ?
 
Säutsu twitteris


KÕRGKOOL "I STUDIUM"




Majandusteaduskond

Ettevõtlus ja ärijuhtimine




Kaja Urbel


ME-21k.


TÖÖTURU JA HÕIVE PROBLEEMID EESTIS




Kursusetöö





Juhendaja : Enn Uusen










Tallinn 2009
SISUKORD

Sissejuhatus ................................................................................................................................3
Mõisted ja andmeallikad ............................................................................................................4
  • Tööturu teooriad .............................................................................................................7
  • Neoklassikaline tööturu mudel .............................................................................7
  • Alternatiivsed tööturu teooriad ............................................................................8
  • Tööturu põhikomponendid ...................................................................................9
  • Töö müümine ...............................................................................................9
  • Töö ostmine ................................................................................................10
  • Töö hind .....................................................................................................11
  • Põhilised muutused tööturul ........................................................................................11
  • Eesti tööturgu mõjutanud tegurid .......................................................................11
  • Tööhõive vähenemine ja töötuse suurenemine ...................................................12
  • Tööpuuduse liigid ......................................................................................15
  • Tööpuuduse põhjused ................................................................................16
  • Võimalused ja meetodid tööpuuduse vastu ...............................................16
  • Tööturu struktuurimuutused ...............................................................................18
  • Eesti tööjõuturu tulevik ................................................................................................19
  • Mis päästaks Eesti tööturu? ................................................................................19
  • Tööturu turvaline paindlikkus .............................................................................20
  • Võitlus töötusega ................................................................................................21
  • Poliitika ......................................................................................................22
  • Koolitused ..................................................................................................22
  • Hüvitis ........................................................................................................23
    Kokkuvõte ................................................................................................................................24
    Kasutatud materjalide loetelu ...................................................................................................26





    SISSEJUHATUS
    Vaieldamatult on hetkel kõige populaarsem teema majanduskriis ja selle tagajärjel tekkinud erinevad raskused erinevate riikide majanduses. Ka Eesti majanduses on tekkinud väga raskeid ja kriitilisi olukordi . Oma töö teemaks valisin just tööturu ja hõive probleemid Eestis, kuna teema on väga päevakohane.
    Eesti tööturul on üha suurenevaks ja aktuaalsemaks probleemiks töötus ja töötute arvu kasv. Minu eesmärgiks selles töös on esimeses peatükis käsitleda tööturu teoreetilist külge alustades tööturu neoklassikalisest mudelist, tööturu teooriatest ja tööturu põhikomponentidest.
    Seejärel kirjeldan olukorda Eesti tööturul uurides tööturu põhilisi muutusi ja seda mõjutanud tegureid. Käsitlen tööpuudust, selle liike, põhjusi ja võimalikke erinevaid võimalusi ja meetodeid tööpuuduse vastu.
    Töö viimases osas arutlen Eesti tööjõuturu tuleviku üle ja uurin erinevaid võimalusi tööturu olukorra parandamiseks ja töötuse vähendamiseks.
    Kuna selle teema kohta leiduvaid raamatuid on väga vähe, leidsin ma kõige värskemat materjali ja informatsiooni ajalehtede artiklitest ning internetist.








    MÕISTED JA ANDMEALLIKAD
    Tööturg on abstraktne turg , kus saavad kokku töö otsija ja töö pakkuja. Tööturul on kaubaks tööotsija oskused teha teatud tööd ja töö, mida teha vaja on.
    Tööturg on tasakaalus, kui kõik tööotsijad leiavad meelepärase töö ja kõik tööpakkujad leiavad vajaliku töötaja. Sellist olukorda ei eksisteeri praktiliselt kunagi.
    Kui tööotsijad ei leia tööd, siis räägitakse tööpuudusest. Kui tööpakkujad ei leia töötajaid, siis räägitakse tööjõu puudusest. Töö- ja tööjõupuudus võivad esineda ka samal ajal – osa tööotsijaid ei leia tööd ja osadele töödele ei leita töötajaid. Sellist olukorda nimetatakse struktuurseks tööpuuduseks.
    Olukorda tööturul hinnatakse kõige sagedamini rahvastiku hõiveseisundi järgi. Vaatluse alla võetakse tööealine rahvastik .
    Tööealine rahvastik on erinevates allikates erinevalt defineeritud, s.t. et inimeste vanus, keda loetakse tööealiseks, on eri autoritel ja isegi ametlikes väljaannetes erinev. Andmete kasutamise korral ehk statistiliste ülevaadete analüüsimisel on kindlasti vaja need piirid täpselt paika panna ja kasutajale pidevalt meelde tuletada.
    Tööealise rahvastiku jagunemist hõiveseisundi järgi kirjeldavad mõisted on esitatud joonisel 1. Selliselt jagab rahvastikku Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (International Labour Organization, lühendatud ILO).
    Esitatud jaotuses tuleb kindlasti tähelepanu pöörata mõistele töötud, sest tavatunnetusel erineb see oluliselt ILO või Tööturuameti definitsioonist. Inimene, kes ei tööta ei ole veel töötu, kuna näiteks lapsega kodus olev ema ega ka üliõpilane pole töötud.
    Töötu on isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võimeline töötama ja kes soovib leida tööd. Kehtiva seaduse seisukohalt võib töötu Eestis defineerida lühidalt kui isiku, kelle puhul on üheaegselt täidetud kaks tingimust: 1) seadusandlus lubab teda end Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses töötuna arvele võtta, 2) ta on end Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses töötuna arvele võtnud.
    Nii Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses kui ka meie tööturuteenuste ja- toetuste seaduse definitsiooni ühisosaks on see, et töötuks olemine eeldab inimese aktiivsust (otsib tööd, võtab end arvele). Lihtsalt sellest, et inimene ei käi tööl, töötuks olemiseks ei piisa.
    Majanduslikult mitteaktiivse rahvastiku moodustavad isikud, kes ei soovi töötada või pole selleks võimelised. Põhjuseid, miks inimesed ei soovi töötada või pole selleks võimelised, on palju. Joonisel 1 on toodud neist põhjustest teatud valik.
    Tööhõive määr näitab töötajate (hõivatute) osa kogu tööealisest elanikkonnast protsentides. Töötuse mõõdikuna kasutab Rahvusvaheline Tööorganisatsioon mõistet töötuse määr. Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus ehk majanduslikult aktiivses rahvastikus. Selle mõiste juures on oluline tähele panna, et töötuse määra arvutamisel ei arvestata rahvastikuga, kes pole majanduslikult aktiivne – töötuse määr ei hõlma kõiki tööealisi.
    Tööturuamet kasutab registreeritud töötuse määra arvutamisel teistsugust põhimõtet. Seal jagatakse registreeritud töötute arv kõigi vanuses 16 kuni pensioniiga olevate inimeste arvuga:
    Eestis end töötuna registreerinud inimesed kokku
    Registreeritud töötuse määr = --------------------------------------------------------------
    Kõik Eesti inimesed vanuses 16 kuni pensioniiga

    Ülaltoodud võrdlusest nähtub, et töötuse määr ja registreeritud töötuse määr on omavahel tihedas korrelatiivses seoses1, ent sisu poolest on need näitajad oluliselt erinevad.






    1 Korrelatiivne seos nähtuste vahel tähendab seda, et kui üks nähtustest peaks muutuma , siis ühe nähtuse muutumine tingib teise nähtuse muutumise: positiivse korrelatsiooni puhul samasuunalise ja negatiivse korrelatsiooni puhul vastassuunalise. Ehk näiteks kui töötuse määr suureneb, siis suureneb üldjuhul ka registreeritud töötuse määr.
    Joonis 1. Tööealise rahvastiku hõiveseisundit iseloomustavad mõisted
  • Tööealine rahvastik
    ↓ ↓
  • Majanduslikult aktiivne rahvastik (tööjõud) – isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama
  • Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik – isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised
    ↓ ↓ ↓
  • (4) Töötajad ehk (tööga) hõivatud – isikud, kes uuritaval perioodil:
  • 1. töötavad ja saavad selle eest tasu
  • 2. töötavad otsese tasuta pereettevõttes või oma talus
  • 3. ajutiselt ei tööta
  • (5) Töötud – isikud, kelle puhul on üheaegselt täidetud kolm tingimust:
  • 1. On ilma tööta
  • 2. On töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama
  • 3. Otsivad aktiivselt tööd

  • Pensioniealised
    Õppimas või täiendõppel
    Hoolitsevad laste või teiste pereliikmete eest
    Haiged või invaliidid
    Heitunud isikud (ei usu töö leidmise võimalusse)
    Muud põhjused
    ↓ ↓ ↓ ↓
    Palgatöötajad

    Mittepalga- lised töötajad (ettevõtjad, üksiktöötajad jms.)
    Otsivad ainult täisajatööd
    Otsivad ainult täis- või osaajatööd

    Rahvastiku majanduslikku aktiivsust hinnatakse järgmiste näitajatega:
    Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr), s.o. tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus = (2)/(1)
    Tööhõive määr, s.o. hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus = (4)/(1)
    Töötuse määr, s.o. töötute osatähtsus tööjõus = (5)/(2)

    Tööturul on inimesed, kes on majanduslikult aktiivsed. Tööturule sisenemine tähendab seda, et isik saab tööealiseks ja/või tema hõivestaatus muutub majanduslikult mitteaktiivsest majanduslikult aktiivseks. Tööturult lahkumine tähendab seda, et inimese hõivestaatus muutub majanduslikult aktiivsest olekust majanduslikult mitteaktiivseks. Hõivestaatus tähistab seda, kas inimene töötab, on töötu või mitteaktiivne.
    Mingile protsessile pädeva hinnangu andmiseks vajame reeglina andmeid selle protsessi kohta. Tööturul toimuvat saame hinnata eelkõige kahele andmeallikale toetudes. Nendeks on Statistikaameti ja Tööturuameti andmed. Peamiseks andmeallikaks Eesti tööturul toimuva kohta on Statistikaameti poolt korraldatav Eesti tööjõu-uuring. Esimene uuring toimus 1995.
    Eesti tööjõu-uuring toimub vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja Eurostati metoodikale ning seetõttu on uuringu tulemused võrreldavad paljude teiste riikide andmetega . Eesti tööjõu-uuringuga kogutakse andmeid eelkõige riigi kui terviku kohta. Paljud andmed on kättesaadavad ka maakondlikul tasandil.
    Teiseks peamiseks tööturul
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Tööturu ja hõive probleemid Eestis #1 Tööturu ja hõive probleemid Eestis #2 Tööturu ja hõive probleemid Eestis #3 Tööturu ja hõive probleemid Eestis #4 Tööturu ja hõive probleemid Eestis #5 Tööturu ja hõive probleemid Eestis #6 Tööturu ja hõive probleemid Eestis #7 Tööturu ja hõive probleemid Eestis #8 Tööturu ja hõive probleemid Eestis #9 Tööturu ja hõive probleemid Eestis #10 Tööturu ja hõive probleemid Eestis #11 Tööturu ja hõive probleemid Eestis #12 Tööturu ja hõive probleemid Eestis #13 Tööturu ja hõive probleemid Eestis #14 Tööturu ja hõive probleemid Eestis #15 Tööturu ja hõive probleemid Eestis #16 Tööturu ja hõive probleemid Eestis #17 Tööturu ja hõive probleemid Eestis #18 Tööturu ja hõive probleemid Eestis #19 Tööturu ja hõive probleemid Eestis #20 Tööturu ja hõive probleemid Eestis #21 Tööturu ja hõive probleemid Eestis #22 Tööturu ja hõive probleemid Eestis #23 Tööturu ja hõive probleemid Eestis #24 Tööturu ja hõive probleemid Eestis #25
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 127 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kaja Urbel Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Esimeses peatükis käsitleda tööturu teoreetilist külge alustades tööturu neoklassikalisest mudelist, tööturu teooriatest ja tööturu põhikomponentidest.
    Olukord Eesti tööturul uurides tööturu põhilisi muutusi ja seda mõjutanud tegureid. Käsitlen tööpuudust, selle liike, põhjusi ja võimalikke erinevaid võimalusi ja meetodeid tööpuuduse vastu.
    Arutlen Eesti tööjõuturu tuleviku üle ja uurin erinevaid võimalusi tööturu olukorra parandamiseks ja töötuse vähendamiseks.

    tööturu teooriad , muutused eesti tööturul , tööhõive , töötus , tööpuudus , tööjõuturu tulevik

    Mõisted

    Sisukord

    • Majandusteaduskond
    • Ettevõtlus ja ärijuhtimine
    • Kaja Urbel
    • ME-21k
    • Kursusetöö
    • Juhendaja: Enn Uusen
    • SISUKORD
    • SISSEJUHATUS
    • MÕISTED JA ANDMEALLIKAD
    • Tööturg
    • Tööturg on tasakaalus
    • Tööealine rahvastik
    • Töötu
    • Majanduslikult mitteaktiivse rahvastiku
    • Tööhõive määr
    • Joonis 1
    • Majanduslikult aktiivne rahvastik (tööjõud)
    • Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik
    • Töötud
    • Rahvastiku majanduslikku aktiivsust hinnatakse järgmiste näitajatega
    • Tööjõus osalemise määr
    • Töötuse määr
    • TÖÖTURU TEOORIAD
    • NEOKLASSIKALINE TÖÖTURU MUDEL
    • ALTERNATIIVSED TÖÖTURU TEOORIAD
    • Palgakontuuride mudel
    • Efektiivne palgateooria
    • Duaalsete tööturgude teooria
    • Eluteooria
    • TÖÖTURU PÕHIKOMPONENDID
    • PÕHILISED MUUTUSED TÖÖTURUL
    • EESTI TÖÖTURGU MÕJUTANUD TEGURID
    • TÖÖHÕIVE VÄHENEMINE JA TÖÖTUSE SUURENEMINE
    • Esimene ajajärk, aastad 1989-1997
    • Joonis 2
    • Teine ajajärk, aastad 1997-2008
    • Joonis 4
    • Joonis 6
    • Joonis 7
    • Joonis 8
    • Joonis 9
    • Siirdetööpuudus
    • Struktuurne töötus
    • Miinimumpalk
    • Keynsistlik tööpuudus
    • Efektiivse palga teooria
    • Varjatud töötus
    • TÖÖTURU STRUKTUURIMUUTUSED
    • Tabel 1
    • Primaarsektoris
    • Sekundaarsektoris
    • Tertsiaarsektori
    • EESTI TÖÖJÕUTURU TULEVIK
    • MIS PÄÄSTAKS EESTI TÖÖTURU?
    • TÖÖTURU TURVALINE PAINDLIKKUS
    • VÕITLUS TÖÖTUSEGA
    • KOKKUVÕTE
    • KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    5
    doc
    Tööturg ja hõivepoliitika
    196
    pdf
    Makroökonoomika
    62
    doc
    Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
    126
    doc
    Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
    161
    pdf
    Juhtimise alused
    62
    docx
    Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
    44
    doc
    Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
    43
    doc
    Majandus





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !