Töötajate tervise mõju Eesti majandusele (0)

Sarnased õppematerjalid

54

docx

Tervis ja heaolu

Eri ühiskondades on heaolu kriteeriumid erinevad. 1) welfare (hoolekanne) – inimeste üldine haoluseisund, mis euroopaliku kultuuri traditsiooni põhjal arvatakse põhinevat heal tervisel, mugavatel elutingimustel, isikuvabadusel, ohututel töötingimustek ja tagatistel tööpuuduse puhuks. 2) wellness: • seisund, kus ollakse haigusest vaba, tuntakse end elujõuliselt ning suurema osa ajast heas tujus (Golanty). • multidimensionaalne seisund, mis kirjeldab positiivse tervise olemasolu indiviidil (Corbin) • aktiivne protsess leidmaks võimalusi ja tehes otsuseid eduka olemasolu jaoks 3) well-being Wellness wheel *Objektiivne heaolu: ...on välja töötatud ekspertide poolt ega olene indiviidi hinnangust oma elule - Füüsiline heaolu- kehaline tervis, toimetulek, suremus-statistika - Materiaalne heaolu- tulu, sissetulek

Inimeseõpetus

6

docx

Tervis ja heaolu eksami küsimused/vastused

võimalust oma elus eesmärke püstitada ja nende poole püüelda ning eeldab suhet keskkonna iseärasustesse. 0füüsilise aktiivsuse soodustamine või mittesoodustamine (kõnd või sotsiaalse õigluse põhimõtete järgimist. Elanikkonna heaolu iseloomustavad: 1989. a. Ottawa Hartas toodi esmakordselt välja tervise ja elukvaliteedi jalgrattasõit, sportimisvõimalused jms). • Majanduslik jõukus• Madal töötuse määr• Kõrge tootlikkus• Võimaluste omavaheline seos 9. Kultuuri mõju tervisele ja heaolule. mitmekesisus• Elanike hea tervislik seisund • Kõrge haridustase jne Mis on elukvaliteet

Meditsiin

19

docx

Tervisepsühholoogia konspekt

oktoober Tervisepsühholoogia kujunemislugu Mis on tervis? Tervis vs haigus. Disease ­ tuntud ja objektiivselt määratletud patoloogiline protsess. Ilness ­ olukord, kus objektiivselt määratav patoloogia puudub ja/või mehhanismid pole veel täpselt teada ja/või vastavad uurimismeetodid puuduvad tehnoloogiliste võimaluste või teadmiste piiratuse tõttu. Vaimne ­ füüsiline ­ sotsiaalne TERVIS. Tervis on kõrgeim hüve. Valitudo bonum optimum Olemas on sotsiaalne ja personaalne tervise väärtus. On ka ajastukeskne. Erineval ajal erinev sotsiaalne väärtus. On ka kultuuriti erinev, kultuurikeskne. Tervise tähendus võib erineda ka sotsiaalsete klasside lõikes. Tervis kui täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte pelgalt haiguse või puude puudumine (see,et ma pole haige, ei tähenda, et ma ei ole terve). (WHO, 1946) Tervis kui teatud tase, milleni indiviid või teatud grupp inimesi on võimelised realiseerima

Psüholoogia

14

doc

Tervisekasvatuse alused konspekt eksamiks

loomevõimet muutuvates füüsilistes, psüühilistes ja sotsiaalsetes tingimustes. Tervis on see, mis lubab kasutades organismi reserve, suhteliselt kiiresti kohaneda eksisteerimise looduslik-bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega. Tervis kajastub liikuvuses, näoilmes, nahavärvis. Tervise all me mõistame omaduste komplekti, mis soodustavad indiviidi ja liigi elu säilimist ja selle põhifunktsioonide täitmist ning põhieesmärkide saavutamist. Tervise omadus on taluda organismisiseseid ja ­väliseid koormusi. Tervise olemus:Sotsiaalne aspekt ­ tervise põhieelduste kindlustamine tervisepoliitika ja sotsiaalsete mehhanismide kaudu. Bioloogiline aspekt ­ võime säilitada kehalist ja vaimset heaolu vaatamata muutustele ümbritsevas keskkonna ja organismis. Meditsiiniline aspekt ­ riskitegurite kindlaks tegemine, häire diagnoosimine, patogeensete ja ravimehhanismide selgitamine, kõrvaldamine ravi ja taastusravi kaudu. 2.

Sport/kehaline kasvatus

90

docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

esiplaanil olid individuaalsed vaesuse põhjused  1960-70 aastatel kui ameerikas viidi ellu Great Society programme(Kennedy), tuli päevakorrale “blocked opportunities” teooria – vaesuse põhjused on nii individuaalsed kui ka struktuursed (ühiskondlikud). Ühiskonnal roll elujärge parandada. Inimestega koostöö nende edukuse edendamiseks. -- Sotsiaalprobleemid:  Haigused ja kriis tervishoiusüsteemis – eesti tervishoiusüsteemis kriisi ei ole, kuid on kriisi oht. Teemasid millega ei tegeleta või tegeletakse vähe on mitmeid. Ülalpeetavaid palju.  Alkohol ja teised meelemürgid – probleem tervise vaatepunktist.  Vägivald ja kuritegevus  Pereprobleemid  Noored ja vanad  Rassi- ja rahvusprobleemid  Sooline ebavõrdsus  Seksuaalne sättumus – probleemiks siis, kui tekitatakse konfliktisituatsioon.  Majanduslik toimetulek  Töö ja töötus

Sotsioloogia

41

doc

Tööõiguse kordamisküsimused-vastuse d

Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5

Tööõigus

40

docx

Organisatsioonipsühholoog ia

juhtimine, töökorraldus Üldised arengusuunad: 1) kognitiivne plahvatus: viimastel kümnenditel on neuroteaduste valdkond arenenud ja otsustusprotsesse suudetakse paremini mõista 2) professionalismi suurendamine juhtimises- järjest rohkem professionaalsed juhid, mitte head erialaspetsialistid 3) empiiriline lähenemine töökäitumise analüüsimisele: järjest rohkem uuritakse nt töötajate rahulolu 4) suureneb inimressursiga tegelemine: kuidas in end tunneb. Töötajat epab hoidma ja arendama, et ta annaks võimalikult hea kasuteguri 5) rahvusvahelistumine: töö-ja tööjõuturg üha rahvusvahelisemad 6) tehnoloogia arengu mõjutused: tekitab ärevust Psühholoog organisatsioonis: 1) töötajate aus kohtlemine: värbamisel ja valikul, koolitustel, edutamisel, tunnustamisel, soorituse hindamisel. Peab jälgima, et kõiki indiviide koheldakse võrdselt

Organisatsioonipsühholoogia

21

doc

Tehniline dokumentatsioon

Mõjutab inimese töösse suhtumist kaudselt. Kuna töö on tähtis osa paljude inimeste elust, mõjutab töörahulolu ka üldist rahulolu kogu eluiga. Töörahulolu puhul tuleb arvestada ka tööelu mitmekülgsust. Kuigi töö mingi külg tekitab suurt rahulolu ja inimene hindab seda kõrgelt, võib ta mõnes suhtes olla aga rahulolematu. Hoiakute kujunemine võtab kaua aega, seetõttu ilmneb ka töörahulolu vastavalt sellele kuidas alluv saab infot oma töö kohta. Töötajate vajadused võivad ootamatult muutuda. Kui juht jätab töörahulolu unarusse, võib see muutuda väga kiiresti rahulolematuseks. Seetõttu peavad tööliste hoiakud olema juhtide tähelepanu all nädalast nädalasse, kuust kuusse ja aastast aastasse. Juht peab pidevalt püüdma vastust leida järgmistele küsimustele: 1. Kas on võimalik midagi parandada? 2. Missugused alluvad on pidevalt kõige rahulolematumad? Miks? 3

Tehniline dokumentatsioon

Kommentaarid (0)