T�� stus �hiskond sai alguse t��stusp��rdest, kuid selle l� plik v�ljakujunemine v�ttis aega �le sajandi. MAJANDUSES T�USIS T�HTSUSELT ESIKOHALE T��STUSLIK TOOTMINE. V� ikesed t��kojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus T�� OLI KORRALDATUD KONVEIERITEL. Vabrikut�� viis t��lised pikaks ajaks (t��p�ev kestis 12�14 tundi) keskkonda, kus k�ik m��ras vabriku t��r�tm. T��dtegemine pidi olema v�imalikult ratsionaalne , omanik PIDAS RANGET ARVESTUST ning j�lgis, ET T��LINE KASUTAKS AEGA OTSTARBEKALT Kui agraar �hiskonnas s�ltus t��tegemine ilmastikust, rahvakalendri t�htp�evadest ja usup�hadest, siis t��stusajastul polnud see enam n�nda. �tlus �Aeg on raha!� kujunes juhtmotiiviks. RATSIONAALSUS sai m�rks� naks , mis
BROKRAATIA - AMETNIKE VIM Tstusajastul hakkas taeg domineerima puhkeaja le. Tpev oli pikk ja palgat peval, kindlad hiskondlikud vrtused ja elurtm. Vastuhakuks ksluisele telule hakati otsima meelelahutusi. Linnaelu avanes meelelahutuststuses. Avatud hiskonnas pidutseti prast mingi tperioodi lppu ning pidu oli siis t otsene jtk. Tstushiskonnas avaldus aga tpev ja puhkepev selgesti. Tstuspre ja leminek kapitalismile muutis hiskonna sotsiaalset poolust, st. : * thive majanduse phihaldus * linna- ja maarahva suhtarv * leibkonnamudelid Tstustliste ja linnaelanike arv kasvas ja pllupidajate arv vhenes. Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, advokaatide ja teenindusttajate arv, kuna seoses elatustaseme tusuga tarbiti ha rohkem teenuseid. Varem tstushiskonnas olid linnad lerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud halvad. 20. sajandi alguses kujunes progressi smboliks suuremad sissetulekud, moodsad side- ja transpordivahendid, suur kaubavalik ja laialdasemad puhkamisvi
Kõik kommentaarid