Tööstusühiskond muudab inimeste elu (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

odt

Industriaalühiskond

Industriaalühiskond 1. Millised tegurid aitasid kaasa inimeste mõtteviisi muutusele pärisorjuse suhtes? 1) Prantsuse revolutsioon, mille käigus kaotati seisused ja fiodaalsed igandid. 2) Napoleoni sõjad, mille läbi levisid eesrindlikud ideed üle kogu Euroopa. 3) Valgustusideede levik, mis rõhutas inimeste vabadust, võrdsust, õigust haridusele 4) Rahvarahutused 2. Orjuse ja pärisorjuse kaotamise põhjused. 1) Ei motiveeri inimesi töötama 2) Ebamoraalsed, kuna mitte kellelgi ei ole õigust sundida teist enda heaks tööle. 2) Pidurdavad majanduse ja kogu ühiskonna arengut. 3. Kujutle, et oled 19. sajandi alguse baltisaksa mõisnik, kes arutleb pärisorjuse kaotamise üle. Mis oleks olnud sinu kui mõisniku poolt- ja vastuargumendid? TV lk. 18 ül. 4.

Ajalugu

2

docx

Töötuslik pööre

töötingimused. Negatiivsed tagajärjed olid need, et paljud jäid töötuks, palgad olid kehvad, kasutati naiste ja laste odavat tööjõudu ja puudus ka töö ohutus. Üldjoontes olid tööstusliku pöörded aga positiivsed. Seda sellepärast, et see kiirendas ja arendas väga palju majandust. Alguse sai ka industriaalühiskond, kus leituati väga palju elu lihtsamaks tegevaid asju. 6. Industriaalühiskona teke muutis inimeste igapäevaelu väga palju. Kui ennem tegelesid paljud käsitöö ja põlluharimisega, siis nüüd tuli oma tööjõudu müüa vabrikutesse. Tuli kolida ka vanast kodukohast vabrikute lähedusse. Paranes aga kaupade kvaliteet ja toodeti ka varasest rohkem tarbekaupu. See lihtsustas natuke elu. Industriaalühiskonnas hakati energiallikana laialdaselt kasutama ka elektrit. Täiustusid ka sidepidamisvahendid: leiutati telegraaf, telefon, fonograaf, grammofon ja raadio. 7

Ajalugu

6

docx

Tööstuslik revolutsioon

Kordamisküsimused. 1. Tööstuslik revolutsioon ja tööstusühiskond. Tekke põhjused, olemus, mõju ühiskonna arengule. Tähtsaimad 19. s leiutised ja nende tähtsus. Tööstusliku revolutsiooni olemus 18. sajandil leidsid aset põhjalikud muutused tehnoloogilises arengus. 1 põhjus: Uute kaupade toomisel hakati inimese töö asemel senisest enam kasutama masinaid. 2. põhjus: Seni tootmise veduriks olnud manufaktuurid hakkasid järg-järgult asenduma vabrikutega. See murranguline pööre tootmises kujuneski tööstusrevolutsiooni aluseks.

Ajalugu

2

docx

Industriaalühiskonna kujunemine - uuendused ja probleemid

Industriaalühiskonna kujunemine - uuendused ja probleemid Industriaalühiskonna kujunemine on üleminek käsitöölt mehhaniseeritud tootmisele ehk tööstuslikule tootmisele. See murrang muutis inimeste eluolu ja ühiskonda. Tarbekaubad said inimestele kättesaadavamaks ja kujunes majandus. Senise põllumajanduse asemel sai tööstusest peamine ühiskonna arengumootor ja rikkuse tooja. Tööstusiku pöörde üheks eelduseks oli 19. sajandil orjanduse hääbumine. Kuid peamised tõuke tegurid oli 18. sajandil uuendused tehnoloogilises arengus ning algkapitali ja tööjõu olemasolu. Tööjõud saadi enamasti maalt kuna ka põllumajanduses suurenes masinate kasutamine

Ajalugu

2

pdf

Kuidas mõjutas tööstuslik pööre inimeste igapäevaelu?

Kuidas mõjutas tööstuslik pööre inimeste igapäevaelu? 18. sajandil toimusid suured muutused tehnoloogilises arengus. Inimtööjõudu hakkasid asendama masinad ja manufaktuuride asemele tekkisid järk-järgult vabrikud. Seda murrangulist pööret nimetatakse tööstuslikuks pöördeks ehk tööstusrevolutsiooniks, mis sai alguse Inglismaalt. Tootmine muutus küll lihtsamaks, kuid kuidas mõjutas masinate kasutuselevõtt ja vabrikute tekkimine inimeste igapäevaelu? Oluline leiutis oli aurumasin, mida hakati kasutama vabrikutes. Lisaks masinatele oli tootmiseks vaja ka inimesi, kes hakkaksid masinatega töötama. Tööjõudu saadi enamasti maalt, sest mida rohkem masinaid kasutati põllumajanduses, seda vähem leidus tööd maal. Seetõttu olidki paljud perekonnad sunnitud minema linnadesse uut elu alustama ja hakkama palgatöölisteks vabrikus. Toimus linnastumine

Ajalugu

2

docx

Industriaalühiskond

Industriaalühiskond Sissejuhatus: Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Industriaalühiskonnale üleminek algas Inglismaal 1760. aastail tööstusliku pöörde käigus. Ülemineku tulemusena asendati manufaktuuritootmine vabrikutootmisega. Mujal Euroopas ja USAs toimus industriaalühiskonnale üleminek 19. sajandil. Praegu on industriaalühiskond ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem arenenud arengumaades. Industriaalühiskonna teke: 19.saj

Ajalugu

10

doc

10. klassi õpiku konspekt

Laialt levisid vesiveskid ja tuulikud, leiutati tootlikud metallisulatusviisid, kell, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. Industrialiseerumine sai alguse Madalmaadest ja Suurbritanniast, kes võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masinatööle. Levis edasi Lääne-Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Üleminek käsitöölt masinatööle ja uutele töökorraldusvormidele tõstsid inimeste tööviljakust ja parandasid elujärge. See põhjustas rahvastiku kiire kasvu. Algas kiire linnastumine . Keerulisem masinatöö, mis eeldas töötajate paremat väljaõpet, pani aluse riikliku haridussüsteemi tekkele. Veonduse areng võimaldas kaugvedusid, algselt meredel, kuid alates 19. sajandist ka maimaadmööda, raudteel . See andis tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele ­ piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks on neil paremad eeldused.

Geograafia

9

doc

ARVESTUSLIK TÖÖ nr.2 - uusaeg

nimetati föderaalvõimuks. George Washington valitakse esimeseks USA presidendiks. Rajati uus pealinn ­ Washington. 10. Koosta: Ameerika Ühendriikide kodusõja sündmuste kohta dateeritud sündmuste loetelu, kusjuures iga valitud sündmus peab olema põhjendatud/selgitusega, miks just see sündmus Teie arvates USA kujunemise käigus oluline on! · 1860 a. Presidendivalimised võitis Abraham Lincoln, kelle puhul kardeti et ta kaotab orjanduse ja muudab Lõuna-Ameerika Põhja-Ameerikast majanduslikult sõltuvaks, mistõttu löödi Unioonist lahku ja moodustati uus Ameerika Osariikide Konföderatsioon. · 14. aprill 1861 ­ sõja algus. Lõunaosariikide väed ründasid Lõuna-Carolinas Fort Sumteri sadamas asuvaid föderaalvägesid. · 21. Juuli 1861 ­ esimene lahing (Bull run'i lahing). Lõunaosariigid suutsid Põhja väed sisuliselt purustada. · 25.juuni - 1

Ajalugu

Kommentaarid (0)