Tööstusühiskond ja nüüdisühiskonna kujunemine (0)

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Ühiskonna arvestus

1. Tootmisressursid Loodusressursid: maa, maavarad, kliima jne 2. Inimressurss ehk tööjõud, kelle puhul on oluline kvaliteet ja ka motivatsioon. 3. Kapital ehk raha, mis jaguneb a) reaalkapital ­ tehased, masinad, seadmed jne b) rahakapital ehk finantskapital ­ vajatakse investeeringuteks 1. Majandussüsteemid (4)1. Tavamajandus-Kõige algelisem.Toodetakse peamiselt enda tarbeks;lihtne kaubandus või lihtne majandus;traditsioonidel ja suurettevõtetel oluline tähtsus.2. Plaani ehk käsumajandus- määrab plaan, hinna kehtestab valitsus;kaupade ja teenuste valik väike või puudub;tarbimis võime oleneb sotsiaalsest positsioonist;valdavalt riiklik omand.3. turumajandus- määrab konkurents;hinna kujundab turg,kaupade ja teenuste valik on lai;tarbimisvõime oleneb rahalistest ressursidest,mitmesugused omandi ja ettevõtte vorm

Ühiskonnaõpetus

3

doc

Eesti ühiskond

1.Eesti kohtusüsteem. Õigusaktide hierarhia-3astmeline:I aste-maa-ja halduskohtud- esimese ­ harju,pärnu,tartu,viru maakohus, nelja maakohtu struktuuris tegutsevad kohtumajad asukohaga igas maakonnakeskuses. Halduskohtud-tallinn, tartu , 2halduskohtu struktuuris on kokku 4 kohtumaja:tallinn,tartu,pärnu,jõhvi II aste- ringkonnakohtud-vaadatakse apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtute lahendeid, tallinn, tartu III aste-riigikohus-EV kõrgeim kohus vaatab läbi ringkonnakohtute lahendeid peale esitatud kaebused kassatsiooni korras, esimeesumata kohtuotsus-märt rask,kokku 17kohtunikku, riigikogu riigikohtu esimehe ettepanekul, 2.Mõisted: õigusriik, apellatsioon-edasikaebamine, alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus , kassatsioon-jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine õigusküsimustes ning selle läbivaatamine kõrgema astme kohtus ilma faktiküsimuste ümberhindamiseta , hageja, kostja- isik,

Ühiskond

3

docx

Kordamine kt-ks (ühiskond)

diktatuuriühiskond toimitakse riikliku plaani järgi, kontroll tootmise ja kõige muu üle 3. Turumajandus kapitalistlik ühiskond konkurents, turg määrab hinna, vaba ettevõtlus 4. Segamajandus põhiline kapitalistlikus ühiskonnas kõrvuti era ja avaliku sektoriga toimib ka riiklik sektor, riik jälgib Turumajandus ­ arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise tulemusena Konkurents ­ tootjate ja pakkujate vaheline võistlus turul Turg ­ koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ja nõudlevad inimesed Hind ­ rahasumma, mille eest kaupu ostetakse Omahind ­ valjendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi Turuhind ­ selline hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse Turutasakaal ­ olukord, kus nõudmine ja pakkumine on võrdsustunud

Ühiskonnaõpetus

4

doc

ÜHISKONNA KORDAMINE : MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS.

Rikkalikud tagavarad. Raha ei jätku. 2. Kapital 3. Inimressurss Haritud ja teotahteline Napib. (tööjõud oma teadmiste tööjõud. ja oskustega) Aktiivne tegevus Napib. 4. Ettevõtlikkus reaalsuse piirides. 3. Turumajandus ­ on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise tulemusena. KONKURENTS ­ on tootjate ja pakkujate vaheline võistlus turul. TURG ­ on koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ja neid nõudlevad inimesed. HIND ­ on rahasumma, mille eest kaupu ostetakse. OMAHIND ­ väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi. TURUHIND ­ on hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse. TURU TASAKAAL ­ on olukord, kus nõudmine ja pakkumine on võrdsustatud. MONOPOL ­ on ainuõigus, konkurentsi puudumine turul.

Ühiskonnaõpetus

3

rtf

Majandus

* Riiklikomand * Kauba defitsiit 3. Turumajandus 1.1 Kapitalistlikühiskond 1.2 * Konkurents * Turg määrab hinna * Kauba vaba valik * Vabaturumajandus 4. Segamajandus 1.1 Tänapäeva kapitalistlikes riikides põhiliselt . 1.2 * Riik reguleerib majandust  *Riik kontrollib ärimeeste kasumit * 4. TURUMAJANDUS JA SELLE PÕHIMÕISTED Turumajandus - arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustavad vabaturumajandus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise tulemusena . Konkurents - tootjate ja pakkujate vaheline võistlus turul . Turg - koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ja neid nõudlevad inimesed. Hind - rahasumma, mille eest kaupu ostetakse . Omahind - väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi . Turuhind - hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse. Turutasakaal - olukord, kus nõudlemine ja pakkumine on võrdsustunud. Monopol - ainuõigus, konkurentsi puudumine turul .

Ühiskonnaõpetus

10

doc

Ühiskonna majandamine

Ühiskonna majandamine Ühiskonna majandamine on oluline, et majanduskriisi ei tuleks. Nüüdisühiskonna tunnused: arenenud turumajandus, tööstuslik kaubatootmine, heaoluriik. Heaoluriik tähendab, et inimestel ei ole vaja muretseda oma igapäevase leiva eest. Riik pakub ühsihüvesid, heaolu. · Peamised majandussüsteemid · Majandusressurssid · Vajaduste hierarhia · Riik ja majandus Peamised majandussüsteemid · Tavamajandus (kõige kauem eksisteerinud ­ ise toodan, ise tarbin) · Turumajandus (industriaalühiskonnas levinum

Ühiskonnaõpetus

4

doc

Ühiskonna konspekt teemal majandus avatud ühiskonnas.

Majandus avatud ühiskonnas 4.1 ­ Mitmesugused majandussüsteemid Poliitiline ja majanduslik vabadus on vastastikku seotud. Kodanikul on võimalus valitsemises kaasa rääkida, tõustes volikogu või parlamendi liikmeks, osaledes kodanikufoorumis ja referendumitel. Majanduse ja riigivalitsemise vahekord oleneb riigi üldisest arengutasemest, vaimukultuurist ning ühiskonnas levivatest väärtustest ja tõekspidamistest. Tootmise viisi ja ulatuse määravad ressursursid ehk tootmistegurid - loodusvarad, kapital, tööjõud, (maad). Mida kõrgemale tõuseb ühiskonna arengutase, seda olulisemaks muutub inimressurss ­ oskusteave, tööjõu kvalitet. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressutsside piiratuse tingimustes. Järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi ­ mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Tootmisressursse võib pa

Ühiskonnaõpetus

6

doc

Majandussüsteemid

4.1 Majandussüsteemid 1. Mis on majandus? Selle põhiülesanded? (vt ka lk 6) Majandus on valdkond, mis tegeleb eluks vajaliku tootmisega. 2. Mis on tootmisressursid? (selgitus + näited) Miks majandus neid vajab? Tootmisressursid on varud või vahend, millele on majandus üles ehitatud. Tootmisressursside alla käivad loodusvarad, maa, kapital ning tööjõud. Neid kõiki ongi vaja, et majandus saaks toimida. 3. Miks on tähtis inimressurss? Põhjenda Inimressurss = tööjõuga ning tööjõud on töö teostaja. Kui tööjõudu poleks, siis ei oleks mitte kes täidaks vajaliku töö. 4. Millised on majanduse põhiküsimused? Miks tuleb neid pidevalt lahendada? Mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Neid tuleb lahendada, sest kui kõik pole tasakaalus, võib minna kogu majandus allamäge. 5. Millised on olulisemad majandussüsteemid? (Nimeta ja selgita) Tavamajandus ­ arengumaades. Toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)