50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
55 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
decomed
Õppematerjali autor
Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. * Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. 10. Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel(töölepingu ülesütlemise alused, etteteatamiskord, hüvitiste maksmine, teatud töötajate puhul piirangud jne)? *Tööandja ei saa töölepingut korraliselt üles öelda. ERAKORRALINE: töölepingu ülesütlemise aluse olemasolu ja selle põhjendamine ülesütlemisavalduses etteteatamise tähtaja järgimine hüvitise maksmine lõpparve maksmine * Töötajast tuleneval põhjusel- töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist
Töölepingu kohustuslikeks tingimusteks on järgnevad kokkulepped: Poolte andmed (nimi, elukoht jne); Töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg; Tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus; Ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus; töö tegemise koht või piirkond; palgatingimused; tööajanorm; töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, alused lisapuhkuse andmiseks; töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused; viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. 5. Töölepingu tingimuste muutmine (töötaja ja tööandja algatusel) Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Töölepingu muutmise all mõistetakse lepingus kindlaks määratud tingimustes muudatuste tegemist. Töötaja võib nõuda töötingimuste ajutist
töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. TLS ei piira ega keela tähtajaliste töölepingute sõlmimist eriseadustest tulenevalt. TLS lubab tähtajalist töölepingut sõlmida ajutise iseloomuga töö tegemiseks. Eriseadustes ette nähtud tähtajalise töölepingu sõlmimise alused ei käsitle enamasti ajutise iseloomuga töid. Tähtajalise töölepingu sõlmimise võimalus või kohustus on seatud teistel eesmärkidel. Sageli on eriseadustes sätestatud tähtajalise töölepingu sõlmimise võimalus juhtimisülesandeid täitvate töötajatega (muuseumide direktorid, kõrgkoolide rektorid). Nimetatud juhtudel on töösuhte tähtajalisuse eesmärgiks tagada ametikohtade täitmine
■ töövõtuleping VÕS §-d 635-657; ■ käsunduslepingVÕS §-d 619- 634; ■ maaklerileping VÕS §-d 658-669; ■ agendileping VÕS §-d 670-691; Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte tekkimise alused (VÕS § 3) : 1. leping; 2. kahju õigusvastane tekitamine; 3. alusetu rikastumine; 4. käsundita asjaajamine; 5. tasu avalik lubamine; 6. muu seadusest tulenev alus; Võlasuhte olulised põhimõtted: ■ seaduse dispositiivsuse põhimõte ( VÕS § 5) ■ hea usu põhimõte ( VÕS § 6); ■ mõistlikkuse põhimõte ( VÕS §7);
TÖÖÕIGUS Kaitstud paindlikkus Eesmärk üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust sissetulekute- ja tööhõiveturvalisusega, eriti madalama konkurentsivõimega isiku jaoks. Klassikaliselt koosmõjus: paindlik tööõigus, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, aktiivsed tööturumeetmed. Seda toetavad elukestev õpe ja sotsiaaldialoog. Tööõiguse koht õigussüsteemis Avalik õigus vs eraõigus, suurem osakaal töötaja ja tööandja vahelistel kokkulepetel, TsÜS, VÕS. Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tööleping
1) poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu- või asukoht); 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg; 3) tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus; 4) ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus; 5) töö tegemise koht või piirkond; 6) palgatingimused; 7) tööajanorm; 8) töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks; 9) töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused; 10) viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. · Töölepingu eritingimused on sätestatud TLS § 6 5. Töölepingu sõlmimine alaealisega üldised piirangud, vajalikud nõusolekud, töötamise aja erisus Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega
kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingutele. VÕS § 2 lg 1- võlasuhte mõiste Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte tekkimise alused (VÕS § 3) : 1. leping; 2. kahju õigusvastane tekitamine; 3. alusetu rikastumine; 4. käsundita asjaajamine; 5. tasu avalik lubamine; Eristamine teistest õigussuhetest ■ avaliku teenistuse õigussuhtest- avaliku teenistuse seadus ■ äriühingu juhatuse liikme kohustuste täitmisest- äriseadustik Töölepingu mõiste • Töölepingu mõiste- TLS § 1 lg 1- töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja tööd, alludes
Kohustuslik kirjandus: Töölepingu seadus, www.tooelu.ee , www.kutsekoda.ee www.sm.ee (Sotsiaalministeeriumi koduleht) EKSAM 20 küsimust (mõned valikvastused) Tööleping - Töölepingu sõlmimiseks on seega vaja kattuvate tahteavalduste olemasolu. - Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe kõikides olulistes tingimustes. - TLS ei sätesta kohustuslike oluliste tingimuste loetelu, küll aga peavad olulised tingimused kajastuma töölepingus. - Oluline on eristada kirjalikku ning kirjalikku taasesitamist võimaldaavat vormi. Kirjalik vorm nõuab TsÜS paragrahv 78 lõike 1 järgi tehingu teinud isikute omakäelist allkirja, siis kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm peab TsÜS paragrahv 79 järgi sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ning olema tehtud püsivalt kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. - Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm ei nõua lepingu omakäelist allkirja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid