Tööohutuse Referaat (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

16

odt

Põlemine

Annika Luikjärv Põlemine Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1. Põlemine...........................................................................................................................................3 2. Põhimõisted......................................................................................................................................4 3. Põlemisprotsess................................................................................................................................6 4. Tahkete ainete, vedelike ja gaaside põlmine.....................................................................................7 5. Tulekahjude tekkepõhjused....................................................................

Tööohutus ja tervishoid

5

odt

Põlemine,põlevaine loetelu, plahvatus,esmaabi põletuse korral

1.PÕLEMINE Põlemiseks nimetatakse põlevaine ja hapniku ühinemise keemilist reaktsiooni, mille tulemusel eraldub soojus ja valgus. Põlemiseks vajalik hapnik saadakse harilikult õhust. Õhk koosneb mitmest gaasist: lämmastikku on 78%, hapnikku 21% ja muid gaase 1%. Kuna põlemiseks tarvitatakse hapnikku, siis hakkab kinnises ruumis põlemise korral hapniku hulk vähenema. Enamike ainete põlemine lakkab, kui hapniku hulk õhus langeb alla 14%. See tähendab, et kui ruumi ei tule lahtise akna või ukse kaudu õhku juurde, siis mingil ajal lõppeb toa õhus põlemist võimaldav hapnik otsa ning tuli hakkab vaikselt kustuma. Hapnik ise kuskile ära ei kao, vaid põlemise käigus muundub erinevateks põlemisgaasideks. Põlemine saab toimuda vaid kindlatel tingimustel. Selleks peavad olema põlev materjal (näiteks puit, paber, bensiin jne), hapnik (see on õhus olemas) ja süüteallikas (tikk, säde jne).

Tööohutus ja tervishoid

12

doc

PÕLEMINE, PLAHVATUS, TULEKAITSEVAHENDID- JA SÜSTEEMID

TALLINNA TEENINDUSKOOL Tene Must MT13-PE PÕLEMINE, PLAHVATUS, TULEKAITSEVAHENDID- JA SÜSTEEMID Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tene Must Põlemine, plahvatus, tulekaitsevahendid- ja süsteemid Tallinn 2013 2 Tene Must Põlemine, plahvatus, tulekaitsevahendid- ja

Füüsika

5

odt

Tuleohutus

Tuleohutus Tuleohutuse tagamine algab teadmistest ja õigetest hoiakutest, seejärel tulevad oskused ja õiged vahendid. Kõige olulisem on ellu jääda. Siinjuures oleme kõige kaitsetumad öösel. Tähtsuselt teine on esmane reageering - kui kiire ja kui pädev see on. Oluliseks osutuvad nüüd meie oskused ja eelnev ennetustegevus ehk see, kuidas me ennetaval ja ettevalmistaval perioodil käitunud oleme. Kas on olemas esmase reageeringu vahendid, teavitavad seadmed või süsteemid ning kas need vahendid on korras ja hooldatud. Tuleohu või selle kahjustuste vähendamiseks kodustes tingimustes on hädavajalikud kolm vahendit - kolm kodukaitsjat (suitsuandur, tulekustutustekk, 6kg pulberkustuti). Suitsuandur, mis äratab magaja, tulekustutustekk, mis kustutab rasvapanni, teleri või muu väikese tulekolde ja 6kg pulberkustuti ­ see on abimees suurema tulekolde kustutamisel. Tuli levib normaaltingimustes kiiresti, umbes 3-4. minutil

Ohuõpetus

10

doc

Veebipõhine infosüsteem

OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED 1)Häirekeskuses võetakse vastu õnnetusteated ja edastatakse need vastavatele teenistustele, kes sõidavad sündmuskohale abi andma. Nii nagu mujalgi Euroopas, on ka Eestis ühtseks hädaabinumbriks 112. 2)Lühidalt kokku võttes tuleb õnnetusteadet edastades järgida järgmist: Räägi häirekeskusega rahulikult ja vasta sulle esitatud küsimustele! Ära lõpeta kõnet enne, kui selleks on loa andnud häirekeskus! Teate edastamisel ütle: 1. Mis on juhtunud, millise õnnetusega on tegemist? 2. Kus on õnnetus juhtunud, võimalikult täpne aadress või asukoha kirjeldus. 3. Kas õnnetuses on kannatada saanud inimesed? 4. Enda nimi ja kontakttelefon. Kui häirekeskusest soovitakse infot täpsustada, siis küsib dispetser lisaküsimusi. Alati tuleb neile oma teadmiste piires täpselt vastata. 3)  OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED kui sulgeda kõik avad, siis

Ohuõpetus

19

doc

Esmaabi, kannatanu abistamine

SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ESMAABI EESMÄRK...........................................................................................................4 2. ESMAABI ANDMINE...........................................................................................................5 2.1 Hädaabi kutsumine............................................................................................................5 3. TEADVUSETUS....................................................................................................................7 4. PÕLETUS...............................................................................................................................9 4.1 Põletus kuumalt esemelt, veelt või tul

Esmaabi

33

pdf

Riski- ja ohutusõpetuse kordamisküsimused 2020

Tuleohutus. 1. Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need: Hapnik, põlev materjal ja kõrge temperatuur 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ? A, B ja C tulekustutusklass 3. Mis on B – klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Mis on A – klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). A klass - Tahked, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvad ained. Puit, paber, tekstiil, põlevad kiudained. B klass - Põlevvedelikud ja tahked sulavad ained. Õli, bensiin, lahustid, vaigud, liimid, rasv, enamik plaste. C klass - Gaaside tulekahjud. Maagaas, atsetüleen, propaan, vesinik. 4. Millised tulekustutid sobivad A – klassi tulekahju kustutamiseks ? Pulber-, vaht- ja vesikustuti 5. Mille kustutamiseks sobib kõige paremini CO2 – süsihappegaas tulekustuti? Õli, bensiin, plastid, rasvad, kuni 1000 voldiga pingestatud elektrijuhtmed ja -seadmed. 6. Põl

Kategoriseerimata

74

docx

TÖÖOHUTUS

 vibroteraapia kui profülaktika  vibromassaaž kui bioloogiliste funktsioonide stimulaator  vibratsioon 70 Hz 30’tõstab valgusünteesi luuüdis  vibratsioon 50 Hz 30’ tõstab mao koliinesteraasi aktiivsust  ibratsioon 100 Hz 30’ tõstab 3x lihaskoe fermentatiivset aktiivsust  lokaalne vibratsioon soodustab haavade paranemist   TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED  Üldsätted  Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras.  Tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised.  Kui töökohal töötavad samal ajal vähemaltkahe tööandja töötajad ja üks tööandjakorraldab töid, vastutab see tööandja töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse eest.

Ergonoomika

Meedia

Kommentaarid (0)