Töömälu ja mõtlemine (0)

Õpiküsimus
Vastus
Allikad
1. Millist informatsiooni töötleb töömälu fonoloogiline komponent (phonological loop)?
See on mõeldud fonoloogilise informatsiooni lühiajaliseks säilitamiseks. Seal toimub informatsiooni säilitamine, aga ka mälujälje pidev värskendamine korduva artikuleerimise abil.
ÕO9
2. Millist informatsiooni töötleb töömälu visuaal -ruumiline komponent (visuo- spatial sketch-pad)?
 Selles komponendis hoitakse visuaalset ja ruumilist informatsiooni. See on süsteem säilitamaks ja manipuleerimaks visuaalselt infot. Nagu fonoloogiline komponent, on ka see piiratud mahuga. Visuaal-ruumiline komponent salvestab objekti kuju ja värvi ning hoiab informatsiooni objekti paiknemise kohta ruumis.
ÕO9
3. Mis roll on töömälu keskse kontrolli komponendil (central executive )?
See kontrollib töömälu fonoloogilist ja visuaal-ruumilist komponenti ning seob neid pika-ajalisse mällu. Selle ülesandeks on suunata tähelepanu sensoorsest mälust tulevale olulisele informatsioonile, koordineerida informatsiooni paigutamist töömälu salvestussüsteemidesse ning samas ignoreerida kõike ebaolulist.
ÕO9
4. Kuidas on teadvust defineeritud?
 Õigekeelsussõnaraamatu järgi on teadvus "psüühika kõrgeim vorm". Õpik "Psühholoogia gümnaasiumile": "Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest, tegudest."
 Aru ja Bachmanni määratlus:
Teadvus  – olendi võime subjektiivses vormis, läbielamistes ja vahetus esimese isiku perspektiivis  tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast . Teadvus väljendub aistimises, tajumises, mõtlemises, emotsioonides, meenutustes, kujutluses, mis on eksplitsiitsed , iseendale kogetavad ja arusaadavad ning teistele kirjeldustes, sõnades, kommentaarides edasi antavad.
ÕO10a
5. Millistes teadvuse seisundites võib inimene viibida? Kuidas neid tuvastada?
 Ärkvelolek - tavaline seisund, milles terve inimene veedab enamuse oma päevast.
Uneseisund- magava inimese seisund
Koomaseisund- teadvus on kadunud, subjektil puudub psüühiline kontakt ümbritsevaga, tomivad vaid elementaarsed organismi eluspüsimiseks vajalikud bioloogilised protsessid.
Vegetatiivses seisund- aju reageerib spetsiifilistele sisenditele selektiivselt ja adekvaatselt, kuid teadvustatus puudub, integreeriv tervikut hõlmav psüühika on pidurdunud.
Minimaalselt teadlik seisund- võimaldab juba fragmentaarseid teadvuslikke aistinguid ja ehk ka mõttekilde.
Nende tuvastamine : valuärrituse tekitamine, aju uurimine aparaatide abil, küsitlemine.
ÕO10a
 Mis on töömälu peamine ülesanne? Tooge näiteid igapäevaelust.
Säilitada psüühikas (olulist) informatsiooni aktiivsena ja kättesaadavana, samal ajal eesmärgipäraselt selektiivselt töödeldes uut informatsiooni. 
Aluseks teistele kognitiivsetele protsessidele: näiteks planeerimisele , probleemilahendusele, lugemisele ja abstraktsele mõtlemisele.
ÕO9, L9
Kuidas seostub töömälu teiste psüühika funktsioonidega?
 Töömälu on:
Tähelepanuprotsess- Tähelepanu fookuses olev info saab siseneda töömällu. Tähelepanu suunamine informatsioonile on vajalik selleks, et see saaks kodeeritud töömällu. Töömälusüsteem omab endas tähelepanu komponenti.
Mäluprotsess - Töömälu toimib sarnaselt teistele mälusüsteemidele: kodeerimine (salvestamine) – alalhoidmine (säilitamine) – info ammutamine ( meenutamine )
Tajuprotsess- tajukujundi teke sõltub töömälu ressursside suunamisest ja ka töömälu mahust
Mõtlemisprotsess - Töömälus hoitakse aktiivsena seda info, mida on parajasti vaja mõtlemiseks või probleemi lahendamiseks. Töömälu sisu on mõtete sisuks .
L9
 Kui suur on töömälu maht?
 Töömälu mahutab ainult ühe ühiku infot korraga. (stseeni)
L9
Millised on töömälu ajumehhanismid?
 
L9
Mis on artikulatsiooni allasurumine (articulatory suppression)? Milliseid töömälu ülesande soorituse efekte see mõjutab ning kuidas?
 Artikulatsiooni allasurumine kaotab ära sõna pikkuse efekti, akustilise sarnasuse efekti ning mitteseotud kõne efekti töömälu ülesande sooritusel.
ÕO9
Mis on fenomeniline teadvus, juurdepääsuteadvus ja eneseteadvus ?
 Fenomeniline teadvus (phenomenal consciousness ) - vahetu kogemuslik meeleliste kvaliteetide tunnetamine , millel on oma kindel sisu (nt roosi punasus, nõelatorke valusus).
Juurdepääsuteadvus ( access consciousness) - teadlik võime leida mälust vajalikku teavet, suunata oma mõtlemist, aru saada tajutava tähendusest, reguleerida oma tegevust ja näha ette selle tagajärgi, eneseväljendusvõime.
Eneseteadvus (self-awareness, self-consciousness) - arusaamine oma eksistentsist ja oma isiksuse järjepidevusest; enda ja välismaailma eristamine, iseenda äratundmine. Olukordade ja tuleviku analüüs lähtudes sellest, mida see mulle kaasa tuua võib. Ettekujutus sellest, kuidas teised mind näevad ja oma käitumise reguleerimine vastavalt sellele ettekujutusele.
ÕO10a
Mis on teadvuse uurimise "raske probleem"?
 Küsimus, kuidas on aju närvirakkudes toimuvad protsessid seotud teadvusega. Kuidas on seotud omavahel neurokeemilised protsessid ajus ja teadvus.
ÕO10a
Milliseid funktsioone on teadvusele omistatud?

• prioriteetide seadmine ja toimingute järjestamine;
  
• tajude, emotsioonide ja teadmiste ühendamine tervikuks;
  
• tegevuse planeerimine ja kontrollimine, arvestamine mineviku ja tulevikuga;
  
• suhtlemine , sotsiaalne õppimine;
  
• loovuse ja fantaasia võimaldamine, psüühika vabastamine hetkeolukorrast;
  
• isiksuse järjepidevuse tagamine.
  

ÕO10a
Mille poolest erinevad vaistlik ja kaalutlev infotöötlusrežiim?
 Peamine režiime eristav tunnus on ilmselt töömälu - sellest sõltumatu ehk autonoomne infotöötlus moodustab vaistliku režiimi ja töömälu abil saavutatav hüpoteetiline mõtlemine kaalutleva.
Vaistlik infotöötlusrežiim- Refleksiivne, mitteteadvustatid, tähelepanuväline, automaatne. Representatsioonid : assotsiatsioon . Sisetunde põhjal. Mälu: implitsiitne .
Kaalutlev infotöötlusrež.- Pingutust nõudev. Refelektiivne, kontrollitud, tähelepanuline, teadvustatud, süstemaatiline. Representatsioonid: propositsioonid. Mälu: eksplitsiitne
L10a
Mida suudavad ja mida ei suuda inimesed teha vaistlikult ?
 
L10a
Kuidas lahenevad psüühikas kahe režiimi vastuolud?
 
L10a
Kuidas seostuvad infotöötlusrežiimid representatsiooni liikide, mälu süsteemide, töömälu ja teadvusega?
 Vaistlik- Representatsioonid: assotsiatsioon. Mälu: Implitsiitne. Teadvus: Harva
Kaalutlev- Töömälu: jah. Representatsioonid: positsioonid. Mäli: eksplitsiitne. Teadvus: enamasti
L10a
Mis on mõtlemine?
 Eesmärgipärane representatsioonide kasutamine uue teabe loomisek. Mõtlemisel kasutatakse erinevat liiki representatsioone, ennekõike mõisted, aga ka kujundeid
L10b
Milline on konvergentne ja divergentne mõtlemine? Millised ülesanded neid mõtlemise liike nõuavad?
 Divergentne – Mõtlemisel kasutatakse erinevat liiki representatsioone, ennekõike mõisted, aga ka kujundeid. Mõtlemisel kasutatakse erinevat liiki representatsioone, ennekõike mõisted, aga ka kujundeid
Konvergentne mõtlemine: probleemi lahendamisele suunatud info ja teadmiste süstematiseerimine, koondamine. Sellist mõtlemist kasutatakse probleemide lahendamisel, kus eeldatakse ühte ainuõiget lahendust . Divergentset mõtlemist käsitletatakse ühe loova mõtlemise komponendina
ÕO10b, L10b
Millistest etappidest probleemide lahendamine koosneb ning mida igas etapis tehakse?
 Lahenduste hindamine – lahenduse adekvaatsuse hindamine
Ettevalmistus – probleemi mõistmine ja diagnoosimine
Lahendusvariantide genereerimine- võimalike lahenduste tootmine
ÕO10b
Millised on otsustamise komponendid?
 Süstemaatilise otsuse komponendid  Kaalu kõiki alternatiive  Arvesta kõigi kriteeriumidega  Leia ja summeeri alternatiivide kaalutud väärtused igal kriteeriumil
Heuristikute mehhanismid  Eira teatud alternatiive  Eira teatud kriteeriume  Eira teatud arvutusi
L10b
Mis on loovus ?
 Loovus on võime luua originaalseid ideid või lahendada probleem uudsel viisil.
ÕO10b
Mis on insight (taipamine)?
  Ootamatu teadlikkus suhetest erinevate elementide vahel, millel eelnevalt ei tundunud olevat seost.
ÕO10b
Mis iseloomustab süstemaatilist mõtlemist?
 Süstemaatilist mõtlemist iseloomustab suure infohulga kaalutlevas režiimis töötlemine
L10b
Mis on heuristik ? Millistes mõtlemisülesannetes heuristikuid kasutatakse?
 Heuristikud- mõtlemist lihtsustavad reeglid, mis tagavad õige lahenduse vaid tuttavatele probleemidele
ÕO10b, L10b
Kuidas mõjutavad teadmised ja kogemused erinevate mõtlemisülesannete lahendamist?
 Eksperidid töötlevad infot tõhusamalt, struktureerivad probleeme paremini ning kasutavad sobivaid heuristikuid
L10b, ÕO10b