50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-03-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liisr.
Õppematerjali autor
Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002 Vvm nr 54(viimane muudatus 30.04.2007) "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna piirnormid ja müra mõõtmise kord" Vvm 12.04.2007 nr 108 Õigusaktid 2 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioon
töökeskkonna füüsikaliste tegurite kompleksi, mis avaldab mõju organismi soojusolekule. Nendeks teguriteks on õhu temperatuur, -niiskus ja liikumiskiirus ning soojuskiirgus erinevatest allikatest. Ebasoodsast mikrokliimast tingitud intensiivne külma või sooja mõju organismile võib põhjustada kõrvalekaldeid selle elutegevuses, mille tulemuseks on tööviljakuse märgatav langus ning töötajate üldhaigestumise sagenemine. Seeõttu ongi oluline, et töökeskkond oleks optimaalsete mikrokliima tingimustega. 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Inimorganismi võime säilitada suhteliselt konstantset kehatemperatuuri sõltub termoreguleerimismehhanismist, mis hoiab tasakaalus:
LABORATOORNE TÖÖ NR 3: ÕHU LIIKUMISKIIRUSE MÕÕTMINE JA VENTILATSIOONISEADME TOOTLIKKUSE HINDAMINE Kuupäev: Nimi: Joonas Hallikas 12.02.2014 Õhu liikumiskiiruse ja ventilatsiooniseadme Kursus: MAHB41 Kellaaeg: tootlikkuse hindamine 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Uurida õhu liikumiskiiruse mõõtmist. Tutvuda mehaaniliste ventilatsiooniseadme tootlikkuse hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID Testo õhukiiruse mõõtja 405-V1 (Velocity stick), uuritav ventilatsiooniava, redel, mõõdulint. "Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast" EVS-EN 15251:2007 TEOREETILINE OSA Ventilatsiooni põhiülesandeks on normaalsetele sanitaar-hügieenilistele tingimustele vastava õhukeskkonna loomine. Ventilatsioonitehnika on teadus �
TöökeskkondjaErgonoomika, Laura Tkatsova LABORATOORNE TÖÖ: ÕHU LIIKUMISKIIRUSE MÕÕTMINE JA VENTILATSIOONISEADME TOOTLIKKUSE HINDAMINE Töö nr: 3 Nimi: Õhuliikumiskiirusejaventilatsiooniseadme Kuupäev: tootlikkusehindamine Kursus: TÖÖ EESMÄRGID 1. Uurida õhu liikumiskiiruse mõõtmist. 2. Tutvuda mehaaniliste ventilatsiooniseadme tootlikkuse hindamise põhimõtetega. 3. Tutvuda EL nõuetega sisekeskkonna projekteerimise ja hindamise osas ning sisekliima suhtes TÖÖVAHENDID 1. Testo õhukiiruse mõõtja 405-V1 (Velocity stick) 2. Uuritav ventilatsiooniava 3. Redel 4. Mõõdulint 5. Normatiivid: 1) Standart EVS-EN 15251:2007 ,,Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtude
TÖÖRUUMIDE METEOROLOOGILISTE TINGIMUSTE MÄÄRAMINE Kontrollküsimused 1. Kas labortöö tegijad on alalisel või mittealalisel töökohal? mittealaline töökoht - koht, kus töötaja töötab väiksema osa (alla 50% või alla 2 tunni) oma tööajast 2. Kas täna on soe või külm aastaaeg? külm aastaaeg - aastaaeg, mil välisõhu ööpäeva keskmine temperatuur on +10 C ja alla selle 3. Milline on labortöö tegija töö kategooria? kategooriasse Ia kuuluvad tööd, mida tehakse istudes ja mis ei nõua füüsilist pingutust 4. Milline on Teie jaoks mõõdetud parameetrite olulisuse järjekord? Põhjendus. 5. Aspiraatorpsühromeetri kasutamine ja selle tööpõhimõte. Õhu suhtelise niiskuse ja temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse aspiraator-psühromeetrit, mille töö põhimõte seisneb kuiva ja märja termomeetri näitude erinevuses. Aspiraatorpsühromeeter koosneb kahest ühesugusest elavhõbedatermomeetrist. Nende reservuaarid on ümbritsetud kahekordse nikeldatud torust
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Vallimäe 011MT FÜÜSIKALISED OHUTEGURID TÖÖKESKONNAS Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2005 1 SISUKORD 1. PEAMISED TEGURID ........................................................................3 2. MÜRA....................................................................................................4 1.1 Müra toime tervisele.........................................................................5 1.2 Müra kaudne toime...........................................................................5 1.3 Müra kaitse ......................................................................................5 3. VIBRATSIOON.....................................................................................6 1.4 Kohtvibratsiooni toime...
FÜÜSIKALISED OHUTEGURID MÜRA Müra mõjub üikema aja jooksul kahjulikult inimese kuulmisele. Esimene sümptom kuulmise nõrgenemise kohta on raskused kõnest arusaamisel mürearikkas keskkonnas. Müra, mis on 8-tunnise tööpäeva jooksul üle 80dB(A), võib kahjustada kuulmist. Samasugune mõju inimese kuulmisele on 89dB(A) müral 1 tunni jooksul mõjudes. Ekspositsiooniaja kehakordistamine nõuab mürataseme alandamist 3dB(A) võrra. On soovitav, et masinad ja seadmed disainitakse nii, et müratase oleks alla 80dB(A). Lubatav müra piirnorm on 85dB(A). Kuigi müra tuleb vähendada nii palju, kui võimalik, ei ole soovitav lasta seda madalamale kui 30dB(A), vastasel korral ootamatu juurde tulnud müra muutub liiga ärritavaks. Kõige efektiivsemaks müra vähendamise meetodiks on müra vähendamine müraallikas. Müra allikad ja mõju inimes
tingimustes), siis muutub tema mõtlemine, mis tingib omakorda käitumise muutuse. See suurendab inimvigade või tahtlikult vale käitumise tõenäosust, mis võibki tekitada õnnetuse. Õnnetusi võivad põhjustada nii häired aju informatsiooniprotsessides kui puudulik koolitus, töökoha ja seadmete halb kujundus ning töö halb organisatsioon, mis kõik kokkuvõttes näitavad, et töö pole kohandatud inimesele, s.t. et töökeskkond on ebaergonoomiline. - Inimesed võivad võtta vastu vale (ohtlikke) otsuseid ka siis, kui nad on teadlikud riskidest. - Inimesed võivad hinnata ka olukorda valesti ning seetõttu käituda sobimatult, mis võibki põhjustada õnnetust. - Teisest küljest - inimesed võivad oma käitumisega võimalikke õnnetusi ka ära hoida. 3 - Võimalike õnnetuste tagajärgi kergendab ka töötajate teadlikkus ning õige käitumine võimaliku hädaohu puhul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid