ergonoomikat. 43. Milles seisneb eterniidi keemiline oht? Ohtlik on asbesti sisaldav eterniit. Kui rohkesti asbestikiudusid satub inimese kopsu, võib tekkida mitmeid ravimatuid haigusi. 44. Tervisliku seisundi määramine (RR, taastumisvõime, kehamassiindeks). KMI- kehakaal jagatud pikkuse ruuduga (kg/). Normaalne kehakaal 19-25, alla 19 alakaal, 25- 30 mõõdukas ülekaalulisus, 30-40 oluline ülekaalulisus, üle 40 tervisele ohtlik ülekaalulisus. 45. Ergonoomika, kui terviklik süsteem, mis haarab eelpool toodud teemad. Ergonoomika on rakendusteaduslik valdkond, mis tegeleb tehislike süsteemide kohaldamisega inimesele vastavaks. Ergonoomika uurib inimest tööprotsessis. Elementideks inimene, infrastruktuur, informatsioon, töökeskkond, finantsid, eetika.
TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Töötervishoiu eesmärgiks on: ennetada tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi nii palju kui see vähegi võimalik on. Lähtepunkt on töökohal töötav töötaja, tema tervise ja töövõime säilitamine. Tööõnnetusete ja kutsehaigestumiste ärahoidmine on nii riigi, tööandja kui töötaja huvi. Ettevõtete oskuslikud investeeringud sellel eesmärgi saavutamiseks tasuvad alati ära ja toovad ühiskonnale kasu. 1.1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2011 Redaktsiooni kehtivuse 31.12.2013 lõpp: www.riigiteataja.ee otsing Töötervishoiu ja tööohutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13329552 Töötervishoiu ja tööohutuse (TTO) seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks 1- töökorraldus- ja meditsiini-abinõude rakendamist, 2- töö kohandamist töötaja võimet
Arvestuse teemad 1. Ergonoomika 2. Tööandja kohustused ja õigused 3. Töötaja kohustused ja õigused 4. Töökeskkonnaspetsialist 5. Töökeskkonnavolinik 6. Töökeskkonnanõukogu 7. Esmaabi organiseerimine ettevõttes 8. Töötajate tervisekontrolli kord 9. Juhendaamine ja väljaõpe 10. Vastutus. 11. Tööõnnetused ja kutsehaigused 12. Valgustus. 13. Müra 1. Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega • Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika rakendus ergonoomika füüsikaline ergonoomika töökoha ergonoomika nägmise ergonoomika
Arvestuse teemad 1. Ergonoomika 2. Tööandja kohustused ja õigused 3. Töötaja kohustused ja õigused 4. Töökeskkonnaspetsialist 5. Töökeskkonnavolinik 6. Töökeskkonnanõukogu 7. Esmaabi organiseerimine ettevõttes 8. Töötajate tervisekontrolli kord 9. Juhendaamine ja väljaõpe 10. Vastutus. 11. Tööõnnetused ja kutsehaigused 12. Valgustus. 13. Müra 1. Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega • Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika rakendus ergonoomika füüsikaline ergonoomika töökoha ergonoomika nägmise ergonoomika
töövahendid, tööprotsess, töömeetodid jne.) - töö vastavusse viimine tehnilise progressiga - asenda ohtlik töö ohutu või vähem ohtliku tööga - arenda kõikjal preventsiooni poliitikat (tehnoloogia, töökorralduse, töötingimuste ja sotsiaalse koostöö alal) - anda prioriteet kollektiivsetele kaitseabinõudele - anda töötajatele kõik asjakohased instruktsioonid 3.Tööandja kohustused, õigused ja vastutus - kohustus tagada ohutu ja tervislik töökeskkond - kohustus teavitama töötajat, milleses töökeskkonnas ta töötab ja töötajal on õigus nõuda ohutut ja tervislikku töökeskkonda - viima läbi süstemmaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes - vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale
-koormus olgu vastavuses võimetega -õiged tööasendid(jalad,selg,kael jne.) -õiged töövõtted (ergonoomilisi töövõtteid) -kasuta ergonoomilisi abivahendeid -mugav riietus ja õiged jalanõud, head töövahendid -õige valgustus- ja müralahendus -normeeritud temperatuur -võimalikult väike vibratsioon -tööaja ja puhkeaja kombineerimine, reguleerimine -monotoonse töö lahendused 15. Optimaalne töökeskkond (müra, valgustus, temperatuur). Müra mille intensiivsus on alla 80 dB, ei kahjusta kuulmist, kuid võib pikaajalisel kokkupuutel põhjustada häireid südame-veresoonkonnas (kõrgenenud vererõhk, suurenenud südame löögisagedus), mao-sooletraktis, ainevahetuses. Müra langetab töö produktiivsust, põhjustab kontsentratsioonivõime langust ja kiiremat väsimist, samuti maskeerib teisi helisid, mille tagajärjeks võivad olla kommunikatsioonihäired. Lubatud müra piirnorm on 85db
Võimalikud kontrolltöö küsimused. 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, reguleerimisvaldkond-töökeskkond, kelle suhtes rakendub; TTOS sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) -tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, -tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, -töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, -vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Rakendub ka 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega; 2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle. 4) füüsilisest isikust ettevõtja tööle käesoleva seaduse § 12 lõigetes 7 ja 8 sätestatud ulatuses; 2. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk
3. Koolitusasutus väljastab kursuse lõpetanud töökeskkonnavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmele võ esmaabiandjale tunnistuse, kus on märgitud, millised 7 teemad on läbitud ja millised oskused omandatud. Koolitusasutus peab olema registreeritud Sotsiaalministeeriumis (2, lk 19). Töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu liikmete 24-tunnine väljaõppekava: 1. Õiguslikud alused 1.1. Töökeskkond: sisu, mõisted 1.2. Töökeskkonna ohutegurid 1.3. Tööandja ja töötaja kohustused ja õigused 1.4. Tööõnnetus ja kutsehaigus 1.4.1. Mõisted 1.4.2. Uurimine 1.5. Õnnetusoht 1.6. Riiklik järelevalve ja vastutus 2. Tööohutuse ja töötervishoiu korraldus 2.1. Tegevuse alused 2.1.1. Struktuur töökeskkonna süsteemis 2.1.2. Seadusandlus 2.2. Korraldus ettevõttes 2.2.1. Töökeskkonna (TKK) spetsialist 2.2.2. TKK volinik 2.2.3. TKK nõukogu 2.3
Kõik kommentaarid