TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond TÖÖRAHULOLU JA MOTIVATSIOONI TEOORIAD PERSONALIUURINGUTES Referaat SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Töörahulolu ja motivatsiooniteooriad........................................................................... 4 1.1. Abraham Maslow' motivatsiooniteooria................................................................ 4 1.2. Frederick Irving Herzbergi kahe faktori teooria.....................................................6 1.3. David McClellandi õpitud vajaduste teooria.......................................................... 9 2. Personaliuuringud ja nende seos töörahulolu ja motivatsiooniteooriatega.................12 Kokkuvõte....................................................................................................................... 15
motivatsiooni-hügieeni teooria ehk kahe teguri teooria. See teooria on loodud empiiriliste uurimuste üldistamise tulemusel. Töötajatel paluti kirjeldada rahuldust mittepakkunud ning tööd ebameeldivaks muutnud olukordi. Selgus, et rahulolu tööga ja tööalast aktiivsust kujundavad ühed tegurid, rahulolematust ja tööalast aktiivsust pärsivad aga teised tegurid. Tööga rahulolu ja rahulolematus ei ole vastaspooled, vaid kaks samasuunalist vektorit. Tööalase rahulolu vastand on rahulolu puudumine ja rahulolematuse vastand rahulolematuse puudumine. Tööga rahulolu oleneb töö sisust (nn motivatsioonitegurid): töö keerukus, iseseisvuse- ja arenguvõimalused tegurid, mis loovad tööga rahulolu ja kujundavad inimese sisemist aktiivsust. (Aedma: 2001) Tööga rahulolematus on seotud peamiselt töökeskkonnaga (nn hügieeniteguritega): juhtimine, psühhokliima, töötingimused tegurid, mis põhjustavad rahulolematust tööga ja pärsivad
1 MOTIVATSIOON Sõna motivatsioon pärineb ladina keelest motus ehk liikumapanev jõud. See suunab inimese tegevust, on ajendiks, mis varustab teda energiaga. Motivatsioon tekib vajadustest ja eesmärkidest ning avaldub tegevustes. Vajaduste rahuldamine saavutatakse tegevuse kaudu ning tegevustel on alati kindlad eesmärgid. Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis panevad inimese tegutsema. Olemas on nii väline motivatsioon kui ka sisemine motivatsioon. Välimine motivatsioon on "käegakatsutav" tasu, näiteks palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused. Sisemine motivatsioon on seotud psühholoogilise tasuga võimalus rakendada oma võimeid ja olla tunnustatud. Töötajate rahulolu on tihedalt seotud motivatsiooniga, seega saab tööga rahulolu suurendada töötajate motivatsiooni suurendades. Rahulolu- ja motivatsiooniteooriate p
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA (Organizational psychology) Kasutatakse ka: · Work psychology (Tööpsühholoogia ) · Occupational psychology (Kutsealane psühholoogia) · So. võimed, vajadused, hoiakud jms. mis mõjutavad tööalast käitumist. · Miks inimesed töösituatsioonides erinevalt käituvad? · Kuidas inimesed mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? · Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? · Kuidas inimesi mõjutavad töötingimused? Organisatsioonipsühholoogia rõhutab: · individuaalsete erinevuste olulisust · et tööalast käitumist mõjutavaid tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad · tööga seotud probleem tuleb lahendada teaduslikult · erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks · teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud. ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology) · Org
ning loovad ebaterve psüühilise õhkkonna. Kui aga töötajad rääkisid asjaoludest, mis pakuvad neile rahuldust töös, siis nimetasid nad töösisulisi külgi: töö on huvitav, vastutusrikas, tööd hinnatakse vääriliselt jne. Tegurid, mis tekitavad tööga rahulolu, on otseselt seotud eneseteostuse vajadusega. Herzbergi uurimusest tuleneb, et rahulolu ja rahulolematus tööga ei ole nähtuse vastaspooled, vaid kaks samasuunalist vektorit. Tööalase rahulolu vastand on rahulolu puudumine ja rahulolematuse vastand on rahulolematuse puudumine. Neid tegureid, mis loovad tööga rahulolu ja kujundavad inimese sisemist aktiivsust, nimetas Herzberg motivaatoriteks, neid tegureid, mis põhjustavad rahulolematust tööga ning pärsivad tööalast aktiivsust, hügieeni või töökeskkonna teguriteks. Herzbergi arvates võib ainult töö ise olla tööl motivaatoriks. 10 Motivaatorid:
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL MA17 KÕ1 Birgit Rool JUHTIMISVALDKONNA JUHTUMI ANALÜÜS Iseseisevtöö Õppejõud: Heli Freienthal MBA Mõdriku 2019 JUHTIMISSITUATSIOONI KIRJELDUS Proua Kask on töötanud ettevõttes sekretärina viis aastat. Kui ta tööle tuli, siis oli ta vormistatud kui ühe firma sekretär. Viie aasta jooksul on tema töömaht suurenenud – temale on lisandunud veel kolme sama ettevõtte allüksuste sekretäri ülesanded ja haldus. Töömahu suurenemisega ei ole proua Kase palk tõusnud. Häirivaks teguriks on saanud ka tema töökeskkond, täpsemini siis kabineti valgustus, mis on äärmiselt kehva ja tool millel ta peab igapäevaselt istuma. Proua Kasel on kaks ülemust härra Pilv ja proua Orav. Proua Kask pöördus valgustuse ja palga osas härra Pilve poole, aga härra Pilv vastas, et kuna proua Kask on senini kogu tööga hakkama saanud
VÄÄRTUSHINNANGUD Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad inimese tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides. Väärtushinnangud on teatud seisundi eelistamine teistele. Neid ei saa inimesele õpetada, need omandatakse teiste inimeste jälgimise ja jäljendamise teel. Väärtushinnangutel on oluline mõju inimese käitumisele ja tegevusele. Gordon Allport liigitas isiksused kuude tüüpi vastavalt nende väärtushinnangutele: (pane iseseisvalt kirja oluline isiksuse tüüpide kohta, sest eespool on meil neid ainult mainitud) 1. teoreetik- 2. ökonomist- 3. esteet- 4. sotsiaalne tüüp- 5. poliitik- 6. religioosne – Väärtushinnangute liigitus Milton Rokeach’i järgi, mis võimaldab prognoosida inimese käitumist organisatsioonis. Inimese väärtussüsteem jaguneb: 1) Lõppväärtused- (peegeldavad soove mida inimesed tahavad saavutada elu jooksul) on hinnatavad kogu elu jooksul ja need on inimese eesmärgid
Töörahulolu olemus Igale organisatsioonile on oluline alluvate suhtumine oma töösse. Negatiivne suhtumine on probleemide tunnuseks, lahendamata probleemid on aga eelseisvate raskuste tunnuseks. Töössesuhtumine on inimese tundmus, mille objektiks on tema tööalane tegevus. Negatiivset suhtumist iseloomustavad negatiivsed emotsioonid, norutunne, nördimus, viha jms. Selle tulemusena lahkuvad sageli kõrge kvalifikatsiooniga töötajad ja organisatsioonil tuleb tööle võtta väljaõppeta inimesi ning teha nende arendamiseks kulutusi; allesolevad töötajad suhtuvad oma töö tulemustesse ükskõikselt, mis põhjustab toodangu kvaliteedi ja teeninduskultuuri taseme languse. Negatiivse suhtumisega töötajad puuduvad pisimagi põhjuse korral, nendega on seotud distsiplinaarprobleemid, nad võivad korraldada “logelemisstreike”, st sihilikult aeglustada töötempot. Lõppkokkuvõt- tes mõjutab see organisatsiooni kulusid ja konkurents
Kõik kommentaarid