Mahler (1983): juventiseerumine – noorte innovatiivsus ühiskonnas. • Noorsoouuringud 1980.-l mõjutasid tugevasti plaanimajanduse piirangute süvenemine ja erainitsiatiivi suurendamise katsed. Noored olid jätkuvalt suurimad riiklikust sotsiaalpoliitikast kasusaajad ning neilt oodati panust majanduse arendamisse. •Kuhjuvaid probleeme ning noorte rahulolematust tõlgendati lahknevusena nende suurenevate ootuste ja piiratud töö võimaluste vahel. Empiirilised andmed erinevatest kogemustest ja ootustest võimaldasid kirjeldada noori eri gruppidena: tudengid, töölised, maanoored. •Bulgaaria ja Vene uurijad teoretiseerisid eneseteostusest, Baltikumis enesemääratlusest. Viimane kujutas endast noorte poolt elu jooksul tehtavad valikud: koolides, koolist tööle, pereelus. See paradigma võimaldas ka keskenduda varem uurimata noorte väärtustele (nt Saarniit 1998). 1980
........................................................... 34 LISA 1 Küsitlus ................................................................................................................. 34 2 RESÜMEE Hussar, Grete. Ratsaspordispetsialistide hinnang harrastusspordile. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool, 2013. Bakalaureusetöö eesmärk on välja selgitada ratsaspordispetsialistide hinnang harrastusspordile Eestis. Töö annab ülevaate harrastusspordist Eestis, harrastajatest ning teisalt ratsaspordi spetsialistide arvamustest ja ettepanekutest harrastusspordi arendamiseks. Käesolevas töös on koostööd tehtud harrastusspordi manageri Tatjana Kiiloga, mistõttu töö tulemused on olulised ERL harrastusspordi arenguks. Avatud vastustega ankeet saadeti atesteeritud treeneritele. Valimisse kuulus 64 treenerit, millest küsitlusele vastas 15 treenerit. Uurimuses selgus, et harrastajat, kui ratsutajat peetakse
Mis on nõustaja roll õpirändes? Millised on nõustaja väljakutsed inimeste õpirände teemadel nõustamisel? Nõustaja roll õpirändes on toetada õpirändes osalejat võimalusel kõigi kolme õpirände perioodi jooksul (nii enne, õpirändes olles kui õpirändest naastes), anda rändesse minejale võimalikult põhjalik ülevaade rände olemusest ja eesmärgist, aidates seda kogemust tema tulevase karjääriga siduda. Rahvusvaheline mobiilsus ja tuleviku töö Ave Lauren (2018) raamatus "Rahvusvaheline mobiilsus ja töö" Lühikokkuvõte: Rahvusvahelise mobiilsuse all mõistame töötajate riigipiirideülest lühiajalist geograafiliselt paindlikku töötamist, mille korral inimesed pole seotud ühe või kahe tööturuga, vaid paljudega, seejuures samaaegselt. Rahvusvahelise mobiilsuse alla kuuluvad eelkõige erinevad lühiaegse rände vormid, millega ei kaasne püsivat ümberasumist ühest riigist teise. Selline lühiajaline ränne ei ole
Töö autor püüab kõigepealt teada saada, mis on uudis ja uudisväärtus, millised uudistetüübid on aegade jooksul esinenud ning kui palju need on muutunud. Mis on uudise põhikriteeriumid ja mis teevad uudise loetavaks. Selleks tuli süüvida uudise olemusse ja sellessegi, missugune roll on ajakirjanikul uudise kirjutamisel. Samuti on oluline teada, kuidas on seotud ajakirjandus ja poliitika. Teada saamaks, kuivõrd uudiste geograafia mõjutab kohalikku elanikkonda ja lehe arengut, uurib töö autor Jõgevamaa ajalehti Kolhoosnik, Punalipp ja Vooremaa välismaailma, Eesti, Jõgevamaa ja Jõgeva linna uudiste kajastamise osas. Selleks otsitakse eespoolnimetatud ajalehtedest kohanimedega seotud lauseid ja liigitatakse need kaugusele vastavalt, püütakse avaldatut mõista ning analüüsida. Vajadusel pööratakse tähelepanu õigekeelsusele. Jälgitakse ka nimetatud väljaannete kujundust ning arengut.
kriisi oht. Teemasid millega ei tegeleta või tegeletakse vähe on mitmeid. Ülalpeetavaid palju. Alkohol ja teised meelemürgid – probleem tervise vaatepunktist. Vägivald ja kuritegevus Pereprobleemid Noored ja vanad Rassi- ja rahvusprobleemid Sooline ebavõrdsus Seksuaalne sättumus – probleemiks siis, kui tekitatakse konfliktisituatsioon. Majanduslik toimetulek Töö ja töötus Haridusprobleemid Linnastumise kriis Rahvastiku- ja keskkonnaprobleemid Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. Globaalne majandus --- Sotsioloogi põhiparadigmad: Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism) – ühiskond kui teatud institutisoonide pinnal toimiv süsteem. Ühiskonda käsitleti süsteemina, milles kõik tema osad toimivad üheskoos, kuigi igaühel neil on oma roll.
........... 67 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................... 69 LISA 1. Algupärase- ja tõlkeilukirjanduse vahekord ................................................. 73 LISA 2. Algupärase lastekirjanduse statistikat ........................................................... 74 2 SISSEJUHATUS Käesolev töö teeb katse vaadelda suundumusi eesti lastekirjanduses 21. sajandil. Keskse autorina uurin Heiki Vilepit, tema tulekut eesti lastekirjandusse ja ta loomingu eripära. Heiki Vilepi valisin bakalaureusetöö objektiks tema loomingus avalduvate perioodile iseloomulike omaduste tõttu. Eesti lastekirjandus on taasiseseisvumisajal läbi teinud suure arengu ajast, mil eesti lastekirjandusele juba "hauamonumenti paigaldati", oleme jõudnud aega, kus lastele avaldatakse aina rohkem raamatuid
ainult Montaigne, Rousseau, Spencer ja uus lapsepsühholoogia-alane kirjandus. Kui see kogum pääseks kuivale maale, siis ei tuleks mitte koole ehitada, vaid viinamarjaaedu rajada, kus õpetajate ülesanne oleks vaid viinamarjade asetamine laste huulte kõrgusele, selle asemel et nad nüüd saavad kultuurimahlu sajakordselt lahjendatuna. Ellen Key hinnangul ei tohiks koolis domineerida õpetajapoolne materjalide esitamine, vaid laste iseseisev töö. Igal lapsel peaks olema oma tempo materjali iseseisval läbitöötamisel ja õppima peaksid nad vaid seda, mis neid huvitab. Koduseid ülesandeid ei tohi olla ja suulist ülesütlemist koolis samuti mitte. Ka eksamid ja tunnistused tuleb kaotada. Laps on püha, keskne olend kogu kasvatusprotsessis. Ei tule kasvatada, küll aga kõrvaldada teelt kõik takistused ja lasta loodusel toimida, oli Ellen Key kreedo. Uus suund - vabaduspedagoogika - alustas siitpeale oma tormilist arenemislugu
kasvatusmeetodit peetakse iseloomu kujunemisel kõige peamiseks; kriminaalse käitumise reguleerimiseks on võimalik läbi viia ennetustööd. Hüpoteeside kontrollimiseks on viidud läbi küsitlus interneti kaudu Eesti inimeste hulgas Eesmärkide täitmiseks ja hüpoteeside kontrollimiseks oli vaja lahendada järgmised ülesanded: läbi töötada teemakohane kirjandus ja ning kasutada saadud teabest olulisemat antud töö kirjutamisel; viia läbi uuring; analüüsida saadud tulemusi ning teha järeldused. Töö on jaotatud nelja peatükki: esimeses osas tutvutakse kriminaalse käitumisega; teises peatükis tuuakse välja üks kriminaalkäitumisevallandajat ning uuritakse eelsoodumusi; kolmandas peatükis tuuakse välja teine kriminaalse käitumise vallandaja ning uuritakse eelsoodumusi;
Kõik kommentaarid