keeldu), kuid tellija ees vastutab ta ikkagi ise. Töö tegemisel ei allu töövõtja tellija pidevale kontrollile, tema suhtes ei kehti näiteks töösisekorraeeskiri, mille rikkumisel saaks töö-võtjale määrata distsiplinaarkaristuse. Töövõtulepingu võib sõlmida nii suuliselt kui ka kirjalikult, soovitatavalt siiski kirjalikult, ja selles peaks olema kirjas vähemalt lepingu osapooled, töö, mis peab saama teatud täht-ajaks tehtud, ning selle hind ehk tasu. Töölepingu sõlminud töötaja on tööandjaga kontrolli- ja alluvussuhtes. See tähendab, et tööd tuleb teha tööandja juhendite järgi, ettenähtud tööajal ja -kohas. Tööleping tuleb vormistada kirjalikult (v.a ajutise töö puhul, mille kestus ei ületa kaht nädalat), selles peavad olema töölepinguseaduses näidatud kohustuslikud andmed ja tingimused. Kohustusi, mis tööleping töötajale paneb, peab too täitma tingimata ise. 6. TÖÖLEPINGU LIIGID Määratud ja määramata ajaks sõlmitud lepingud.
Palk, palgavormid ja riigimaksud Palgakorraldus ettevõtetes. Palga eesmärgiks on seostada iga töötaja palk ettevõtte eesmärkidega, st. töökoha väärtusega ja töötaja väärtusega. Kõik ettevõtted on kohustatud tuginema EV Palgaseadusele, Töölepinguseadusele, Puhkuseseadusele, mitmesugustele maksude seadustele (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustus, kogumispension) ja teistele seadustele, mis reguleerivad palgatingimusi. Palgaseaduse alusel määratakse kindlaks töölepinguga töötavate isikute töötasustamine ja neile hüvitiste maksmine ning töötasuga seotud võimalikult makstavad hüvitised. Tööleping
TL LÕPETAMINE Töökohustuste rikkumisega on tegemist siis, kui töötaja ei täida talle pandud kohustusi või täidab neid mittekohaselt. Töötaja kohustused võivad tuleneda nii tööõigusaktidest, kollektiivlepingust, töölepingust, ametijuhendist, tööandja ühepoolsetest otsustest jne. Oluline on, et tööandja saab töötajalt nõuda üksnes seaduslike kohustuste täitmist.Kui võrreldes õigusaktides kehtestatuga, on nt töölepingus ette nähtud töötaja olukorda halvendavaid kohustusi, siis selliste kohustuste mittetäitmise korral on töötaja töölepingu lõpetamine ebaseaduslik. TLS § 103 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu lõpetada, kui töötaja käitumine häiris tööd ja töötajal on distsiplinnarkaristus, mis ei ole kustunud. Distsiplinaarkaristus kustub ühe aasta möödumisel, arvates karistuse määramise päevast, kui töötajale ei ole määratud uut distsiplinaarkaristust. Seega üldjuhul
TÖÖÕIGUS Mall Gramberg Kutsekoolide õpetajate koolitus Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus 21.02.2008 Tööõiguse olemus Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Kollektiivne ja individuaalne tööõigus. Ajalooliselt on kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Mall Gramberg Töösuhteid reguleerivad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2002 Võlaõigusseadus 2001 Töölepingu seadus 1992 Palgaseadus 1994 Töö ja puhkeaja seadus 2001 Puhkuseseadus 2001 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1999 Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus 1993 Kollektiivlepingu seadus 1993 Usaldusisiku seadus 2007 Kollektiivse töötüli lahendamise seadus 1993
ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-, müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene võlaõigusnormid). Suurem osa ühiskonna liikmetest müüb oma tööjõudu kas füüsilisele või juriidilisele isikule tekivad alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele nõuetele alluma, ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tulemus kuulub tööandjale. Töösuheteks (alluvussuhetes) võib olla: 1. pooled sõlmivad TL TLS 2. isik nimetatakse või valitakse ametisse teenistussuhted ATS (1996) Puudutab riigi- või KOV ametnikke. 3. teenistusleping (eraldi lepinguseadust pole) nt kaitseväes, mujal ka näitlejad, sportlased Tehakse ka üksikuid töid/osutatakse teenuseid tsiviilõiguslike lepingute alusel puuduvad alluvussuhted poolte
töösuhte subjektide koostöö tagamiseks. Töötajate ja tööandjate organiseerimisvabadus tuleneb põhiseadusest, on õigus moodustada erinevaid ühinguid, organisatsioone. Töösuhte stabiilsus üldiselt sõlmitakse määramata ajaks TL. Tööst mittetulenevate seadusvastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus usulistel põhjustel ega ka erakondliku kuuluvuse järgi ei saa kedagi vallandada, eelised on väikeste lastega emad, rasedad. Õigus töötasule, puhkusele. Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamine tuleneb rahvusvahelistest lepingutest. Õigusallikad: Põhiseadus, ILO, Seadused, Ministri määrused, Valitsuse määrused, Riigikohtu lahendid, Tööinspektsiooni koduleht www.ti.ee. Töö tegemisega seotud lepingud/tegutsemisvormid. Tööleping - Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö
KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................28 Praeguses majandussurutises on töösuhted tõusnud tähelepanu keskpunkti: ettevõtted muutuvad, struktuurid uuenevad, töökohad kaovad ja tekivad. Töövaidluskomisjoni ja kohtusse pöördujate arv on märgatavalt suurenenud. Sellistes kriitilistes ja keerulistes oludes tuleb töösuhetega seotud otsuste tegemisel korrektselt seadust järgida, et vältida hilisemaid probleeme. Tööandja ja töötaja suhete korrektsus sõltub sellest, kui täpselt on sätestatud nende õigused ja kohustused, kui selgelt on määratud töötaja ülesanded ja kui hästi ta tunneb töökorraldust. 2 Töölepingu sõlmimisel peavad mõlemad hästi teadma, mida neil on õigus selle lepingu alusel nõuda ja mida nad on kohustatud tegema. Ühe poole kohustustele vastavad teise poole
Töölepingu kohustulikud tingimused :1.)Tehtav töö. 2.)Töö aeg. 3.)Töötasu.4.)Töötegemise asukoht.5.)Töölepingu kehtivus aeg, kui sõlmitakse leping määratud ajaks.6.)Tööle asumise aeg.7.)Puhkuse kestvus.8.)Töölepingu lõpetamise etteteatamise alus. 9.)Kollektiiv lepingu tingimused. Tehtav töö:Pooled peavad kokku leppima tehtava töö, selle keerukus astme, ameti või kutse nimetuse ja kvalifikatsiooni nõuete suhtes. Keerukuse suhtes lepitakse kokku siis, kui tööandja on tehtavat tööd vastavalt liigitanud. Tuleb kindlaks määrata missugust kvalifikatsiooni tehtav töö nõuab, sellel ameti kohal, millel tööle soovija tööle hakkab. Seda kokkuleppet nimetatakse tööõigusteaduses tööfunktsiooni kindlaks määramiseks. Kokku võidakse leppida ka nii, et töötaja täidab mitme kutseala või ametikoha ülesandeid. Üksikasjalikum tööülesannete kirjeldus on otstarbe kohane anda ameti- või tööjuhendis
ning töötulemus kuulub talle. Tal ei teki töösuhteid teiste ühiskonna liikmetega, vaid kujunevad mitmesugused tsiviilõiguslikud suhted. Kuid enamikel juhtudel tööd tegev isik peab müüma oma tööjõudu kas teisele füüsilisele isikule v juriidilisele isikule. See isik, kes saab tööjõu kasutamiseks, peab organiseerima ka kogu töötegemise protsessi ning töötulemus kuulub talle. Tekivad tööalased suhted töötegija ja tööandja vahel. Olenevalt töö iseärasustest võib riik kehtestada töösuhetesse astumiseks erinevad viisid: 1) tööleping kahepoolne kokkulepe, mille alusel üks pool TÖÖTAJA (T) - teeb teisele isikule tööandjale (TA) tööd - allub TA juhtimisele ja kontrollile ning teine pool TÖÖANDJA - maksab tehtud töö eest tasu 2) ametikohale nimetamise või valimise akt 3) teenistusleping.
Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; Riski hindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Riskihindamine aitab minimiseerida võimalust, et töötajad saavad tööga seotud tegevuste tõttu kannatada. Kohustuslik on käsitada riski töötaja tervisele. Riskianalüüs annab võimaluse saada selge ülevaade riskidest ning selle alusel kavandada otstarbekalt edasist tegevust riskide vähendamiseks. Riskide hindamine aitab säilitada ettevõtte konkurentsivõimet ja tulemuslikkust. Töötajate suhtes tehakse otsus, kas ta võib selle töö tegemist jätkata või mitte, mis kaitsevahendeid ta sellekst tööks vajab ja millised on ergonoomilised valikud töö tervislikumaks tegemiseks.
Töötasu Töötasu on rahasumma, mida makstakse töö tegemise eest. Töötasu makstakse rahas ja netosummana ehk brutosummast on maha arvestatud töötaja maksud. Võib öelda, et tasusid, mida märgitakse töölepingu kirjalikus dokumendis mõistetena "põhipalk", "ajapalk", "kuupalk", "nädalapalk", "tunnipalk", "tulemuspalk", "boonus", "lisatasu", "preemia", "motivatsioonitasu" saab üldjuhul pidada töötasuks. Töötasu suurus ei tohi olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse poolt määratud alammäär. Töötasu lepitakse kokku brutosummas. 2013 aastal on täiskohaga töötaja alampalgaks 320 eurot ja minimaalne tunnipalk on 1,90 eurot. Töötasu suurus lepitakse kokku kirjalikus töölepingus, lisaks täpsustatakse töötasu arvutamise viis ja palgapäev. Kui isik teeb tööd, eedlatakse, et töötasu on kokku lepitud. Kui kindlat töötasu pole kokku
I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) idee mõju töösuhete reguleerimisele TLS par 1 sätestab TL mõiste, mille kohaselt TL alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TL pooled: töötaja võib olla ainult füüsiline isik, aga tööandja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes, töötegija sõltub tööd andvast isikust, tööd tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest TL vorm: -tööleping sõlmitakse kirjalikult -vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat -vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust
perekonnale. Töö tegemine on sihipärane tegevus eelnevalt püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Tulu võib saada iseseisvalt töötades, teistest sõltumatult. Selline töötegemine ei vaja õigusliku reguleerimist (FIE). Valdavas enamikus on tööd tegev isik seotud teise poolega kellele tehakse tööd. Tööga seonduvad poolte vahelised suhted vajavad korrastamist, poolte õiguste ja kohustuste kindlaks määramist. Tööõiguse esemeks on töötaja ja tööandja vahelised vahekorrad, mis tekkivad töölepingu tulemusel. Töölepingu kohaselt kohustub töötaja tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga maksma töötajale tööeest tasu, ning peab kindlustama talle ettenähtud töö tingimused. Tööõiguse kujunemine: Tööõigus tekkis ajalooliselt töötaja kaitseõigusena, sest töötaja oli töösuhetes majanduslikult nõrgemaks pooleks. Töö õigus kujunes välja koos
Õigusõpetus XII TDVS pg 6 sätestab distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja. See ütleb et distsiplinaar karistus tuleb määrata kuu jooksul alates teo avastamise päevast. Töötaja süüline käitumine loetakse avastatuks kui sellest saab teada mistahes isik kellele töötaja allub(tööandja või mõni muu kellele isik vahetult allub). Distsiplinaar karistust ei tohi määrata hiljem kui kuue kuu jooksul alates teo toimepanemise päevast. Kui süüline käitumine avastati inventuuri, revisjoni, audiitor kontrolli või muul viisil läbi viidud kontrolli tulemusena, siis võib karistust läbi viia aasta jooksul alates teo toimepanemise päevast. Karistuse määramise ühe kuune tähtaeg pikeneb kui töötaja on puhkusel,
Tööõigus Küsimused 1. Mis on töölepingu tunnusteks? (4) Töö , palka , allumine juhtimisele ja kontrollile . 2. Mis on tööleping? Tööga seotud leping kus töötaja teeb tööd ja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Ta saab palka töö eest. 3.Iseloomustage kestvuslepinguid (käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping) Leping Pooled Lepingu ese Tasu Tasutud puhkus Tööleping Tööanda ja töö Tasu saadakse - töötaja töö eest
2.Erisoodustuste arvestamine ja kajastamine....................................................................... 14 2.1.Erisoodustuse andmise aeg......................................................................................... 16 2.2.Millised on kõige tavalisemad soodustused ettevõtetes?............................................. 16 3.Töötasu ja erisoodustuse võrdlus....................................................................................... 18 3.1.Kes on tööandja........................................................................................................... 20 3.2.Kes on töötaja.............................................................................................................. 21 Kokkuvõtte............................................................................................................................ 22 Kasutatud allikate loetelu.....................................................................................
1 Töösuhe ja selle reguleerimine Töökorraldus ettevõttes Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tööelu kujundamisse. Töö tegemine on inimese igapäevane tegevus, et saavutada oma eesmärke. Siin müüb üldreeglina töötaja oma tööjõudu füüsilisele isikule või juriidilisele isikule. Seega tekivad tööalased suhted ja kellele müüakse oma tööjõudu, peab ka organiseerima kogu tööprotsessi ning tulemus mida saavutatakse kuulub seega tööandjale. Riik reguleerib vastavalt välja antud seadusandlusega selliseid ühiskondlikke suhteid ning ka töösuhteid vastavalt vajadusele. Seadustega on ära määratud töösuhte loomiseks vastavad võimalused. Ettevõtte kohustus on töökeskkonna korraldamine, seega
Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega. Lepingu elemendid on: · Tahe - poolte tahe muudab lepingud siduvateks. · Tahteavaldus -tavapäraselt koosneb see element pakkumusest (ofert) ja nõustumusest (aktsept). · Kokkulepe on tahete kooskõla, milleni on jõutud tahteavalduste vahetamisega. · Vastutasu on lepingu element üldises õiguses. 1.1 Tööleping Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille korral töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes talle. Tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle ettenähtud töötingimused. Hetkel kehtiv tunnipalga alammäär on 1,9 eurot ning kuupalga alammäär 320 eurot. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas määratud või määramata ajaks. Andmed töölepingus Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed:
- Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm ei nõua lepingu omakäelist allkirjastamist. Töölepingu vorminõuded. - TLS paragrahv 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult - Leping loetakse sõlmituks hetkest, kui lepingupooled on omakäeliselt lepingudokumendile alla kirjutanud - Erinevalt TsÜS-s sätestatust kirjaliku vorminõude järgminata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. - Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest - Kui kirjalik leping on jäänud sõlmimata, siis mõlemal lepingupoolel on õigus nõuda kirjaliku lepingu sõlmimist. - TLS paragrahv 4 ei sätesta töölepingu sõlmimist isiklikult, võib seda teha esindaja kaudu. - TLS paragrahv 4 lg 3 kohaselt on töötajat kahjustav või töölepingu kehtivusega seotud
- Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm ei nõua lepingu omakäelist allkirjastamist. Töölepingu vorminõuded. - TLS paragrahv 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult - Leping loetakse sõlmituks hetkest, kui lepingupooled on omakäeliselt lepingudokumendile alla kirjutanud - Erinevalt TsÜS-s sätestatust kirjaliku vorminõude järgminata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. - Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest - Kui kirjalik leping on jäänud sõlmimata, siis mõlemal lepingupoolel on õigus nõuda kirjaliku lepingu sõlmimist. - TLS paragrahv 4 ei sätesta töölepingu sõlmimist isiklikult, võib seda teha esindaja kaudu. - TLS paragrahv 4 lg 3 kohaselt on töötajat kahjustav või töölepingu kehtivusega seotud
TÖÖÕIGUS Kaitstud paindlikkus Eesmärk üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust sissetulekute- ja tööhõiveturvalisusega, eriti madalama konkurentsivõimega isiku jaoks. Klassikaliselt koosmõjus: paindlik tööõigus, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, aktiivsed tööturumeetmed. Seda toetavad elukestev õpe ja sotsiaaldialoog. Tööõiguse koht õigussüsteemis Avalik õigus vs eraõigus, suurem osakaal töötaja ja tööandja vahelistel kokkulepetel, TsÜS, VÕS. Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses
Vastu võetud 16. juunil 1999 TäKS - Täiskasvanute koolituse seadus. Vastu võetud 18. veebruaril 2015 TäKSE seletuskiri https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d8feef3b-a519-480f-9585- 7c24850d9030/Täiskasvanute%20koolituse%20seadus I Töö- ja puhkeaeg 1. Tööaja mõiste ning kestus. Täistööaeg. Lühendatud täistööaeg. Osaline tööaeg. Tööaja arvestamise viisid. Tööaja summeritud arvestuse kasutamine Tööajaks on aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid, ning summeeritud tööajaks vastavalt tööaeg, mis on arvestusperioodi jooksul jaotatud ebavõrdselt. Täistööajaks on 8 tundi päevas ja 40 tundi 7-päevase vahemiku kohta. 8-tunnisest tööpäevast ja 40- tunnisest töönädalast lühemas tööajas kokku leppimisel on tegemist osalise tööajaga. Kokkuleppe puudumisel eeldatakse täistööaega. Lühendatud täistööaeg - näeb ette lühendatud tööaja ametikohtade kaupa (nt haridustöötajad).
...................................... 6 Töötaja ................................................................................................................................... 8 Alaealise töötamise piirangud.......................................................................................... 9 Tööandja............................................................................................................................... 10 Töölepingu ülemineku tingimused tööandja vahetuse korral.......................................... 10 Töölepingu lõpetamise keeld tööandja vahetumise korral.............................................. 11 Informeerimine ja konsulteerimine tööandja vahetumise korral...................................... 11 Juhtumid, millele töölepingu seadus ei laiene....................................................................... 12 Vaidlus lepingu olemuse üle ...........................................................
· tegevjuhtkond raamatupidamiskohustuslase (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja) igapäevast tegevust juhtima ja tehinguid tegema õigustatud isik või isikud (näiteks äriühingu juhatus) · kõrgem juhtorgan seaduse, põhikirja või põhimääruse alusel moodustatud raamatupidamiskohustuslase organ, kes teostab vahetut järelevalvet tegevjuhtkonna üle (näiteks äriühingu nõukogu). EV TÖÖLEPINGU SEADUS (1. PEATÜKK) · Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. · Töötajaks võib olla 18-aastaseks saanud teovõimeline või piiratult teovõimeline füüsiline isik
1. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; Tervisele ja nende töövõimele kahjulikult mõjutavate tegurite väljaselgitamine Puudused töökorralduses Keda suunara tervisekontrolli;Milliste isikukaitsevahenditega tuleb varustada Eesmärgiks on anda tööandjale infot töötajat ähvardavate ohtude kohta. Töötajaid tuleb informeerida võimalikest ohtudest. 2. Riskianalüüsi meeskonna koosseis, mis on nende konkreetsed
puhkeaga. Seadus sisaldab endas mõisteid, nagu: tööaeg, puhkeaeg, tööajanorm, tööpäev, töövaehtsu, töönädal. Töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Ära on toodud kes tohib töötada ja kui kaua. Näiteks: *13-14 aastased võivad töötada 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas. Ja ainult koolivaheajal või loomingulise töötajana kultuuri-, spordi või reklaamitegevuse alal. Tingimusel, et töö ei kahjusta töötaja tervist, ohutust, arengut, kõlblust ega takista osalemist õppetöös *15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas. *1617-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas. Osaline tööaeg on tööandja juures kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, mida rakendatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel. Ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööajanormi.
tööandjaga, kelle õigusi tuleks kaitsta. 2. Mida peetakse silmas tüüpilise (klassikalise) töösuhte all? Millised on ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis on tulevikutöö? Kas ja kuidas see muudab tööõiguse kohaldamisala? ❏ Tüüpiline (ehk klassikaline) töösuhe - töösuhe, milles on töötajal üks kindel töökoht, tema ja tööandja vahel on sõlmitud tähtajatu tööleping ning tema koormuseks on täistööaeg. ❏ Ebatüüpilised töösuhted - töötaja ja tööandja vahel on sõlmitud tähtajaline tööleping, töötaja asub tööle osalise tööajaga, renditöö, kaugtöö, nõudetöö (Nõudetöö korral võib olla kokku lepitud minimaalne ja maksimaalne tööaeg, samuti võib tööaja kokkulepe puududa. NB! tänapäeval ei ole nõudetöö Eestis
KASUTATUD NORMATIIVAKTID ja lühendid AÜS – Ametiühingu seadus, RT I 2000, 57, 372 … RT I 2009, 54, 643; Alaealisele lubatud kerged tööd, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 93, RT I 2009, 31, 195 ATS - Avaliku teenistuse seadus, RT I 1995, 16, 228;… RT I, 04.03.2011, 1 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91, – RT I 2009, 31, 193 KLS – Kollektiivlepingu seadus, RT I 1993,20,353… RT I 2009, 5, 35 ITVS - Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus RT I 1996, 3, 57 … RT I 2009, 5, 35 PS - Eesti Vabariigi Põhiseadus, RT 1992, 26, 349…RT I, 27.04.2011, 1 RaKS - Ravikindlustuse seadus, RT I 2002, 62, 377 … RT I, 10.06.2011, 7 TsÜS - Tsiviilseadustiku üldosa seadus, RT I 2002, 35, 216 … RT I, 06.12.2010, 1
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED Kersti Liiva 1. Töölepingu mõiste? Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused? Töölepingu pooled on töötaja ja tööandja. Töötaja võib olla füüsiline isik ja tööandja nii füüsiline kui juriidiline isik. Töötaja on tavaliselt vähemalt 18-aastane isik, kuid seadus sätestab ka alla 18-aastase isiku tööle võtmise eritingimused. TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Töötajal on tööandja ees mitmeid kohustusi: Teeb kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, ajal ja kohas. Osaleb koolitustel, teeb
andmisest alates, kui esindatav ei ole määranud teisiti. VOLIKIRI on esindatava poolt esindajale antav kirjalik dokument, mis väljendab esindaja õigust. Kui volitus on antud volikirjas, peab volituse tuhistamiseks enne tähtaja lõppu volikirja tagasi nõudma või avaldama vastava teate üleriigilises ajalehes. Ka esindaja on kohustatud sel juhul volikirja tagasi andma. Kui keegi on teinud tehingu teise isiku nimel volituseta, on tehing tühine TÖÖLEPING kujutab endast kokkulepet töötaja ja tööandja vahel, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes seejuures tema juhtimisele ja korraldustele. TÖÖTAJA võib olla 18 a. saanud teovõimeline või piiratud teovõimega isik. Mõnedel töökohtadel võidakse ette näha ka kõrgendatud vanusemäär (president - 40). Erandjuhtudel võivad töötajaks olla ka 15 a. Saanud alaealised, kui selleks on ühe vanema või hooldaja nõusolek ja 13-15 a. alaealine, kus on samuti vajalik vanemate nõusolek
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel:
Tööõigus on õigusaktide kogum, milles määratletakse töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused töökohal. Ühenduse tasandil hõlmab tööõigus kahte peamist valdkonda: esiteks töötingimused, sealhulgas tööaeg, osaline tööaeg, tähtajaline töö ning töötajate lähetamine ning teiseks töötajate teavitamine ja nõustamine, sealhulgas kollektiivsete koondamiste ja ettevõtete ülevõtmise korral. Järgnevas referaadis anname ülevaate töötaja ja tööandja õigustest ning kohustustest, töölepingu erinevatest külgedest, ettevõtte üleminekust, töö- ja puhkeaja korraldusest, tööaja tasustamisest ja tervishoiust töökohas. VASTUSED KÜSIMUSTELE 299. Milliseid ühiskondlikke suhteid reguleerib tööõigus ja mida tähendab turvalise paindlikkuse põhimõte tööõiguses? Tööõigus reguleerib töösuhteid, mis tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitava töölepingu alusel
1. Töösuhet iseloomustavad tunnused Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. 2. Tööettevõtulepingu erisused 3. Töölepingu kohustuslikud tingimused ja töölepingu sõlmimine Töölepingu kohtustulikud tingimused (1) Töölepingu kohustuslikeks tingimusteks on järgnevad kokkulepped: 1) tehtava töö, selle keerukusastme, ameti- või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
