Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Tööõiguse konspekt (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida reguleerib töölepingu seadus?
  • Milline on töölepingu seaduse ja võlaõigusseaduse omavaheline seos?
  • Mis on tööleping?
  • Milles seisneb töölepingu ja töövõtulepingu erinevus?
  • Millised on töölepingu kohustuslikud andmed ja tingimused?
  • Kui pikaks ajaks sõlmitakse tööleping?
  • Mis on katseaeg mis on selle eesmärk ja kui pikk katseaeg võib olla?
  • Millised on töötaja kohustused?
  • Millised on tööandja kohustused?
  • Millistel tingimustel võivad alaealised töölepingu sõlmida?
  • Kuidas saab töölepingut muuta?
  • Mis on ettevõtte üleminek ning kas ja kuidas mõjutab see töölepingute kehtivust?
  • Mis on töölepingu lõppemise alused?
  • Mis on töölepingu ülesütlemine ja kuidas see saab toimuda?
  • Mis on tööaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud?
  • Mis on ületunnitöö ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud?
  • Mis on puhkeaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud?
  • Mis on osaline tööaeg ja kuidas seda rakendatakse?
  • Mis on puhkus ja kuidas on see õiguslikult reguleeritud?
  • Kuidas toimub põhipuhkuse andmine?
  • Mis on vanemapuhkus ja kellele seda antakse?
  • Mis on puhkusetasu ja puhkusehüvitis?
  • Mis tingimustel antakse õppepuhkust?
  • Mis on töötasu ja kuidas seda arvestatakse?
  • Kuidas toimub töö eest tasustamine eritingimustes?
  • Milliseid tagatisi ja hüvitisi näeb töölepinguseadus ette töötajale?
  • Mis on töölähetus?
  • Kuidas toimub töötaja tasust kinnipidamine?
  • Mis on töötaja varaline vastutus ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud?
  • Millised on kahju hüvitamise põhialused?
  • Millised on varalise vastutuse kokkuleppele esitatud nõuded?
  • Kuidas toimub tööandjale tekitatud kahju hüvitamine?
  • Kes teostab riiklikku järelevalvet tööseaduste täitmise üle?
  • Mis on individuaalne töövaidlus?
  • Kes lahendab töövaidlusi?
  • Kes on usaldusisik ning millised on usaldusisiku õigused ja kohustused?
  • Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks?
  • Mis on kollektiivne töötüli ja kuidas seda lahendada ?
  • Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid?
  • Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine?
Vasakule Paremale
Tööõiguse konspekt #1 Tööõiguse konspekt #2 Tööõiguse konspekt #3 Tööõiguse konspekt #4 Tööõiguse konspekt #5 Tööõiguse konspekt #6 Tööõiguse konspekt #7 Tööõiguse konspekt #8 Tööõiguse konspekt #9 Tööõiguse konspekt #10 Tööõiguse konspekt #11 Tööõiguse konspekt #12 Tööõiguse konspekt #13 Tööõiguse konspekt #14 Tööõiguse konspekt #15 Tööõiguse konspekt #16 Tööõiguse konspekt #17 Tööõiguse konspekt #18 Tööõiguse konspekt #19 Tööõiguse konspekt #20 Tööõiguse konspekt #21 Tööõiguse konspekt #22 Tööõiguse konspekt #23 Tööõiguse konspekt #24 Tööõiguse konspekt #25 Tööõiguse konspekt #26 Tööõiguse konspekt #27 Tööõiguse konspekt #28 Tööõiguse konspekt #29 Tööõiguse konspekt #30
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 94 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katariina92 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
55
docx

Õigusõpetus II kt konspekt

väljarentimisest). Õigusest saadavad viljad (nt rendisuhte alusel saadav kruus, jahiõiguse tõttu saadav jahisaak jms) on vahetud õigusviljad ja õigussuhte tõttu saadavad viljad (nt sissetulekud õiguse üleandmise eest) kaudsed õigusviljad. Siit on näha, et see, mis rendileandja seisukohalt on kaudne asjavili (nt kruus) on rentniku seisukohalt vahetu õigusvili. Kaudne õigusvili on ka litsentsi üleandmise eest saadav tasu. Vahetu õigusviljana on nimetatud veel kasu, mida vastav õigus annab rentnikule, kasutusvaldajale, reaalservituudi omajale jne. Kasutuse eelised ­ asja kasutamisest peituvad loomulikud eelised, mis tulenevad suures osas eseme valdamisest. Selliste eelistena on nimetatud majas elamist, auto, hoone või territooriumi kasutamist ettevõtluses, samuti hääleõigust aktsiaseltsis või osaühingus jne. Omandi sarnaseks piiratud asjaõiguseks on hoonestusõigus, mis annab isikule, kelle kasuks see

Õigusõpetus
thumbnail
45
docx

Õiguse konspekt

o Riikliku garantiisid ja kaitset (välisriigis hätta jäädes ­ vargus/vägivallarünnakud) võimalik läbi saatkondade kaudu abi paluda o Avalikus teenistuses teenida (Vaid EV kodanik) + ametikohad kuhu saavad EL o Sünnipärast kodakondsust pole võimalik ära võtta. o Kaasvastutus riigi elu kujundamisel ja juhtimisel Laiem mõiste - Riigi ja isiku suhte piiratum vorm Jurisdiktsiooni all olema ­ õigusemõistmise õigus (nende üle on õigus mõista õigust) Maksukohuslane Omab teatud õigusi ja kohustusi Kodakondsuseta isik (halli passiga)­ nt loobunud kodakondsusest ja pole taotlenud uut. Puudub õigus valida ja olla valitud jne. Toetused lubatud. 18.a saab õiguse valida kodakondsuse. Eestis pole lubatud topeltkodakondsus. V.a. USA-s elavad väliseestlased. Riigiametisse astudes tuleb valida. Diplomaadid ­ diplomaatiline immuniteet

Õiguse alused
thumbnail
25
doc

Tööõigus

tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest TL vorm: -tööleping sõlmitakse kirjalikult -vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat -vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust -tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest Tööõiguse kujunemine: tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks, tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal, EL-is propageeritakse turvalise paindlikkuse põhimõtte rakendamist, mis on olnud aluseks ka TLS koostamisel. Turvalise paindlikkuse idee: kontseptsiooni areng EL-is: Lissaboni Strateegia (2000) ­ aastaks 2010 EL majandus kõige konkurentsivõimelisemaks maailmas ühe meetmena nähti ette suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet ning tööturu

Õigus
thumbnail
2
docx

Tööõiguse konspekt

TÖÖÕIGUS 1. Tööõiguse mõiste. Tööõiguse allikad. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja poolt sõltuva töö tegemist tööandja alluvuses. Tööõigus on sõltuva töötaja kaitseõigus, töötaja kaitseks loodud eriõigus. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkinud töösuhteid töötaja poolt sõltuva töö tegemisel tööandja alluvuses Tööõiguse allikateks on: 1). Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid; 2). Euroopa Sotsiaalharta; 3). Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad õigusaktid; 4). Eesti Vabariigi Põhiseadus; 5)

Õiguse alused
thumbnail
30
docx

Õiguse alused konspekt

omavalitsuse eelarve) kõrval. Õiguskord on teatud mängureeglite kogum, seaduste täitmine on selle mängu põhireegel. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm. õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus ­see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Kirja pandud (ius scriptum) , kehtestatud ettenähtud menetluses pädeva riigi- või kohaliku omavalitsuse organi poolt, nende täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigusnormid on kirja pandud ja ettenähtud korras avaliku võimu (Riigikogu, Valitsus, minister, valla- või linna volikogu jne) poolt vastu võetud ning nende

Õiguse alused
thumbnail
23
docx

Õigusõpetuse eksami konspekt

ette nähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme. Õigussüsteemi mõiste ja struktuur Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi. Avalik õigus ja eraõigus Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Õigusharu ja õigusinstituut Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse

Õiguse alused
thumbnail
98
docx

TÖÖÕIGUS

TÖÖÕIGUS Eksamiküsimused 2016 I. Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon, selle elemendid ning mõju töösuhete reguleerimisele. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööadnja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töö eest tasu.

Õigus
thumbnail
11
docx

Tsiviil- ja tööõiguse põhjalik konspekt

isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini. Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Eraõigus aga on õigussüsteemi osa, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Eraõiguse eriosa moodustavad sellised õigusvaldkonnad nagu äriõigus, intellektuaalse omandi õigus, rahvusvaheline eraõigus jt. Tsiviilõigus on niisiis eraõiguse haru, see on õigusnormide kogum, mi, üldisemalt käsitledes, reguleerib suhte poolte vastastikust käitumist lähtudes õiguslikust võrdsusest ja sõltumatusest, tunnustades tsiviilõigussuhtes osalejate tahte autonoomiat, nende varalist iseseisvust ja isiklikke mittevaralisi suhteid. Kogu tsiviilõiguslik regulatsioon rajaneb teatud aluspõhimõtetel, mida on nimetatud ka tsiviilõiguse printsiipideks ning mis

Õigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun