TMBA UTTU Joonas ja ta sbrad/klassikaaslased elavad hes Eesti vikelinnas ja kivad kaheksandas klassis. Nende klass on teinud he nidendi, millega nad lhevad Rootsi esinema. Nimelt on nende klassil sprusklass hes Rootsi vikelinna koolis. Joonas on nii vaimustuses sellest, et ta saab vlismaale minna. Ta mtleb, et ta pgeneb Rootsis ra, lheb he panga direktori juurde elama, kellel peab olema muidugi ilus ttar ja saab nii Rootsis rikkaks. hel peval tuleb petaja Piilman Joonase juurde ning tleb, et Joonas ei saagi situ minna, kuna Joonas ei osale muusikalis nitlejana, tuleb tema asemel kaasa hoopis ks poiss. Selle poisi nimi on Gunnar ja kuna ta pidi rootsi keelt oskama, on ta teistele nagu tlgi eest. Joonas sai muidugi selle peale livihaseks. Ta karjus petaja peale, et see on pettus, lpuks jooksis Joonas klassist minema. Vljas rkis ta Markole sellest. Lpuks tuli vlja, et see Gunnar oli Piilmani poeg. Poisid otsustasid, et maksavad Piilmanile ja Gunnarile ktte
ning käivad kaheksandas klassis. Nende klass on teinud ühe näidendi, millega nad saavad minna Rootsi esinema, sest nende klassil on sõprusklass ühes Rootsi väikelinna koolis. Joonas satub vaimustusesse sellest, et ta saab välismaale minna, sest ta loodab seal kiiresti ühe nipi abil rikkaks saada. Ta mõtleb, et ta põgeneb Rootsis ära, läheb ühe panga direktori juurde elama, kellel peab olema muidugi ilus tütar ja saab nii Rootsis rikkaks. Ühel päeval tuleb õpetaja Piilman Joonase juurde ning ütleb, et Joonas ei saagi sõitu minna, kuna Joonas ei osale muusikalis näitlejana, tuleb tema asemel kaasa hoopis üks poiss. Selle poisi nimi on Gunnar ja kuna ta pidi rootsi keelt oskama, on ta teistele nagu tõlgi eest. Joonas sai muidugi selle peale ülivihaseks. Ta karjus õpetaja peale, et see on pettus, lõpuks jooksis Joonas klassist minema. Väljas rääkis ta Markole sellest. Lõpuks tuli välja, et see Gunnar oli Piilmani poeg
Tõmba uttu Helga Nõu Peategelaseks on Joonas, kes jutustab oma koolielust ja probleemidest. Tähtsamad kõrvaltegelased on Marko, Evelin, Liana ja õpetaja Helene Piilman. Joonas pidi minema enda kooli näiteringiga Rootsi ekskursioonile. Joonas oli väga põnevil, kuna ta lootis saada Rootsist uusi kogemusi, teades, et Rootsi tüdrukud on kergema ellusuhtumisega. Joonas saab teada, et tema asemel sõidab Rootsi hoopis Helene Piilmani poeg Gunnar. Joonas vihastab ja laseb Marko sõpradel Klinkeril ja Kangil Piilmanit hirmutada. Ta annab neile vastumeelselt vanaisa kingitud kassettmaki. Joonas lööb aga viimasel hetkel vedelaks ja palub neil nalja ära jätta. Kindluse mõttes plaanib Joonas Piilmanile külla minna, et veenduda asja õigsuses. Samal päeval päästab Joonas Marko põlevast kuurist. Rootsi jõudes satub Joonas Nilssonite perre.
''Tõmba Uttu'' Raamatu tõmba uttu on välja antud aastal 2001. Raamatu on kujundanud Reet Rea, toimetanud Helle Tiisväli, korrektor Katrin Abram ja raamtu autor on Helga Nõu (Kuni 1957 Helga Raukas), kes on sündinud 1934. Raamatu peategelane on Joonas Karu ja tähtsamad kõrvaltegelased on Marko, Evelin, Liana ja õpetaja Helene Piilman. Raamatu tegevus toimub Eestis, väikses külas ja ka Rootsis. Joonas on üks lihtne eesti teismeline kellel on suured unistused. Talle tuleb suur võimalus minna Rootsi ja ta loodab seal sattuda mingi rikka panga direktori juurde ja saada palju tüdrukuid. Enne minekut saab ta teada, et tema asemel läheb Rootsi hoopis Hele Piilmani poeg, mille peale ta algul läheb väga endast välja. Ta tahab teha neile tagasi. Ta annab isegi oma surnud vanaisa kingitud maki ära, et lihtsalt teha tagasi. Maki ära andes ta saab aru, et on teinud suure vea
(3 juhtumit) 4. Miks oli Ville peamine kahtlusalune Sven-Allaniga juhtunus? 5. Mis probleemid olid Villel? (3) 6. Millal ja kus toimus Tiina ja Ville lähenemine? 7. Kes oli Oskar ja miks Tiina tema eest eriliselt hoolitses? 8. Kellele oli mõeldud Sven-Allani kiri ja kuidas see sattus valedesse kätesse? 9. Kuidas jõudis Tiina Sven-Allaniga juhtunu lahendamisele? 10. Kirjelda kevadist aktust koolis. Miks Tiina naerma pahvatas? H. Nõu ,,Tõmba uttu!" 1. Missugune plaan oli tulevikuks Joonas Karul? 2. Mis sündmusest sai alguse Evelini sümpaatia Joonase vastu? 3. Miks taheti Joonas reisiseltskonnast välja arvata? 4. Millist kättemaksu plaanis Marko õp Piilmannile ja mida pidi Joonas selleks tegema? 5. Mis juhtus Viisul, kui Joonas läks Markot otsima? 6. Miks ajas Liana laeval Joonasele ligi? 7. Kirjelda Rootsi perekonda, kelle juures Joonas elas. 8. Mis juhtus Eveliniga matkal? Tänu kellele ta pääses? 9. Milles süüdistas Rootsi kooli õppealajuhataja Joonast
noorteromaanide konkursil 1. koha. Mahajäetud maja on tema 3. romaan. 3 Pealkirja tähenduslikkus Pealkiri on koha nimi, kus raamatu põhitegevus alguse saab ja ka toimub. Raamatu pealkiri tekitab minus huvi, sest mulle meeldivad inimeste poolt majajäetud esemed ja majad. Lisaks olen kummitus-ja õuduslugude fänn ning selline pealkiri seostub õudustundega. 4 Tegevuse toimumispaik ja aeg Raamatu alguses mainitakse korra Joonase kodu ja kooliõut, kuid raamatu alguses toimub tegevus Onu Kustavi korraldatud suvelaagris, kuhu Joonas ja Martin pidid suve alguses kolmeks nädalaks minema ja kohaliku talumehe talus. Hiljem liigutakse laagri lähedasse linna (nime pole raamatus antud) ja mainitakse ka mahajäetud maja. Raamatu teises pooles toimub tegevus kuninganna Floriana ja kuningas Ferimonti kuningriikides (Raamatu 1. pooles toimus tegevus Maal). Nüüd toimub tegevus järgemööda Tuhamägedel, Joonase
Ta on tõsiselt võtnud seda rumalat optimismi mida nende põlvkonnale sisendati, uskunud, et on aega, kõik on alles ees. Ka mehele minemisega oli ta oma parema aja ära raisanud, mistõttu nüüd oli ta armunud endast aastaid nooremasse härrasse. Nende suhe oli tõsine, kuid tihtipeale võis leida kumbagi osapoole mõtisklemas, kas suhe on kõik seda väärt, ent arm ja kirg olid liiga suured, ning seepärast suutsid nad koos olla. Nad küll ei elanud koos, kuid teineteise elamistes käisid Joonas ja Irma justkui oma kodus. Irma armastas küll Joonast, kuid siiski pettis teda, lausa mitmel korral. Kord tahtmatult, kord meelega. ,,Armastus on ühe inimese suure tunde peegeldus teisel inimesel," nii arvas Irma. Paarikese suhet hakkas lõpupoole viima pidev kahtlustamine. Joonas arvas, et Irma varjab tema eest midagi. Ühel hommikul läks Irma haiglasse, kus ta sooritas abordi, ning koju tagasi hiilides tõstatas Joonas tüli. Noormees arvas, et
tulla. Loki lubas koos Nipernaadiga lahkuda. Mall kuulis seda pealt ja hakkas Lokile Nipernaadid mustama. Kui saabus öö, lahkusid Nipernaadi ja Loki salamisi parvega mööda jõge. Kuid hiljem selgus, et parvel polnud Loki vaid hoopis Mall, sai Nipernaadi väha pahaseks. Ta hüppas parvelt maha ning lükkas parve koos Malliga keset jõevoolu. Toomas Nipernaadi Nipernaadi kõndis mööda tolmavat teed, puhates teeääres jooksis poiss nimega Janka karjudes ,, Krootuse talu perenaine Liis Nõgikikas on surnud". Kadunukese Liisi pojad olid seda ammu oodanud, kuna nende ema oli väga karm. Poisid olid laisad ja ei viitsinud tööd teha. Poiste vahel oli suur tüli, kes jääb peremeheks. Nipernaadi lahendas probleemi, rääkides, et on kadunukese kauge sugulane ja tema võiks olla peremees. Nipernaadi pakkus Peetrusele, Paulusele ja Joonatanile, et nad võiksid mööda laata kino näidata inimestele raha eest
Suvi möödas. Lapsed suured- Kõik ei mahu kaadrisse. Isal jälle pilt on taskus Ja ka õlu maitseb mõrult. Neli hommikut ja üks õhtu Septembrihommik. Joonas ärkas imelise tundega, aga nad olid esimesel koolipäeval sissemaganud. Kõik olid mures ja hakkasid sebima. Emal oli õhtul hammas valutanud ja ta ruttas kähku arsti juurde. Lapsed- Harri, Ingver, Joonas pidid täna ise hakkama saama. Saadi riidesse, aga lilledega juhtus äpardus, nad jäid ukse vahele ja roosiõied murdusid ära. Harri soovitas vartest teha küll moodsa kimbu, kuid Joonas ei olnud sellega nõus ja nad kiirustasid turule. Turult lilli ostes läks nende kimp segamini ühe tädi kimbuga. Õpetajale lilli üle andma hakates leidsid nad paberist sibulad. Vend Harri lahendas äparduse öeldes õpetajale: „Palun, võtke heaks. Kimp suviseid vitamiine kulub marjaks ära
Elmo Nüganeni lavastatud muusikal, mis esietendus 31. mail 2003. aastal Linnateatris. Etendus kestab 2 tundi. (http://www.freewebs.com/kaotajad/) Tekst ja laulusõnad: Jaan Tätte Helilooja: Olav Ehala Kunstnik ja valguskujundus : Iir Hermeliin Koreograaf: Teet Kask (http://www.freewebs.com/kaotajad/) 5.1 Osades Evelin Pang- Pille Marko Matvere- Ralf Hele Kõre- Eva Andero Ermel- Andres Elisabet Tamm- Marina Rain Simmul- Martin Allan Noormets- Kala Andres Raag- Toomas Argo Aadli- Joonas Mart Toome- Ahti Eva Klements- Kaisa (http://www.freewebs.com/kaotajad/osades.htm) 5.2 Etenduse sisu Toimub võitlus ,,heade" ja ,,pahade" vahel. Kaks täiesti erinevat seltskonda satuvad kokku ning peavad koos aega veetma. Tekivad grupisisesed konfliktid ja draamad. Keegi ,,headest" tahab maitsta ,, pahade" elu ning suhted muutuvad väga pingeliseks. Noorte võitlus iseenda üle ja iseenda tõestamine. (http://www.freewebs.com/kaotajad/sisu.htm) 6. Allikad http://danzumees.blogspot
Reks - ta oli Niklase küülik. Pr.Römer ta oli Niklase õpetaja. Lühikokkuvõte Oli kord õhtu, kui Niklas märkab, et tema küülik Reks on ära jooksnud ning ta läks oma küülikut koos Svenja, Thomase ja Karinaga otsima, kuid sellest polnud kasu kuna nad ei leidnud Reksikest üles. Kui nad maja juurde tagasi jõudsid, siis nad märkasid garaazi juures kaht inimest, üks neist oli juba plehku pannud, aga teine jäi seisma ning Niklas tundis selle ühe poisi kohe ära see oli nimelt Jannis. Ja Thomas läks kohe uurima, kes ta on ja mida ta siit otsib, seejärel poiss vastas, et tema olevat otsind ühe sõbra maja kellega ta peole saaks minna, aga kuna ta ei tunne eriti seda kanti ning ei tea kus see sõber täpselt elab, siis oli ta siia aeda sattunud ning maja numbrit vaadanud. Thomas uskus seda poissi ja lasi tal minna ning seejärel suundusid kõik tuppa. Niklasel oli kevadvaheaeg lõppenud ning tuli kooli minna. Niklase klassi oli
Eluajal töölt koju tulles võttis ta viina ja rääkis poegadele põnevaid lugusid. Ühel korral avastas poeg Eero viinapudeli tühjana ja pani sinna vett, et isa jooks seda viina pähe ja siiski jutte räägiks. Paraku sai isa aru, sai vihaseks ning hakkas lapsi rihmaga nüpeldama. Anni Maide oli naine, kes oli harjunud teistele ettekirjutusi tegema. Tema kohta tavatseti öelda, et päike tõuseb sealt ilmakaarest kust Anni ütleb. Anni pojad Mihkel ja Joonas rajasid eduka ja raha sissetoova äri erinevate kaupade müümise näol. Annile see rikkus ei meeldinud, olevat kõlbmatu eluviis tulevastele kodumaa kaitsjatele ja täismeestele. Poegade ärile tõmbas ta lõpuks kriipsu peale ja pani nad uuesti raamatuid lugema ja vanade kommete järgi elama. Ja kui pidevalt kutsuti poegi kodust ära sõjaväkke, siis otsustas ema, et kodumaal ei saa neid kunagi õigesti kasvatada ja võttis pojad ning läks Martin Vaide paadile. Sealgi
püüdsin teda äratada. Kuid ta ei ärganud . Siis jooksin ruttu klassijuhutaja kabinetti. Kõik vaatasid mind väga imelikult sest ma olin verine. Kui ma klassijuhataja kabinetti jõudsin siis ta algul ei märkanudgi mind. "Ah..oi Angela mis juhtus? Miks sa verine oled ? Kukkusid jh ..oota ma kohe teen su puhtaks!" Ta hakkas mulle lähenema kuni ma karjusin. "Õpetaja Kaire..ta on vetsus ..põrandal maas ja ei liiguta..ta lõikas enal veeni !!" Alles nüüd õps taipas ning jooksis kohe minu juhendusel vetsu. Kui ta Kairet nägi jooksis ta tagasi oma kabinetti ning helistas kiirabisse.Ma hakkasin nutma , Kaire oli ju mulle nii hea sõps! Ei ta ei tohi surra. Kiirabi jõudis kohale alles 15 minuti pärast. Neil olevat kõik autod sõidus olnud. Kaire viidi haiglasse tilkudite alla ning mina võisin koju minna , sokist rahunema. Marko oli sellest teada saanud ning õpetaja käskis tal mind koju saata. Terve tee ma lihtsalt vahtisin jalade ette, kuid ei nutnud
Kui tohter ütles, et rahhiidi vastu aitab vasikaaju söömine, siis Magda tõi seda sageli keskturult ja söötis Romanile. Haigus hakkas tõesti taanduma. Roman armastas seda hoidjat, nii et kui Magda Miller suri, siis nuttis ta häbenemata ja lahinal. (1) Peale Magda surma oli kõik veelgi keerulisem, päevakava Ital oli karm. Ta tõusis kell kuus ja tormas seitsmeks võimlema. Kell seitse helistas pojale, et ärgakuaeg kooli minna. Seejärel läks Ita proovi, sealt jooksis kella kolme ajal koju, et midagi süüa teha. Tagasi teatrisse, etendusele, sealt jälle helistas ta koju pojale, koju jõudis Ita siis kui lapsel oli juba uneaeg. Alguses käis Roman Tallinna 7. keskkoolis, aga viiendaskuuendas klassis tulid suured pahandused ja ta visati koolist välja. (1) Ita käis mööda linna ega teadnud, mida teha. Keegi tuttav soovitas talle, et Rakveres on
Imestas selle üle, et kuidas tüdrukud G mäletasid, ise olid nii väikesed. 4 päeva pärast G kohtumist jäi L haigeks. MASENDUS-L tundis ennast kehvalt. Lootis, et tüdrukuid ei nakataks. Tervis ei paranenud. Soovist leidis kaks töökuulutiust, kodustöötamist. L avastas et pole ühtegi gripiteed ega nohurohtu. Riidesse ning pidi minema apteeki. Ta ei tahtnud rohkem täbisemaks jääda. Käis ruttu apteegis, seejärel koju. Lapsed olid heas tujus, neile pakkus nalja et emme sellise häälega räägib. L oleksm tahtnud et Inx talle appi tuleb, kuid keegi ei vastanud telefonile. Tervis ei paranenud, öösel ei saanud magada. Alles hommikupoole uinus, kuid ka paar tundi sai ainult magada, sest kaksikud äratasid ta. Helises uksekell, korter nägu hull välja, mitu päeva koristamata, nõud vedelesid kraanikausis. Memm oli ukse taga, küsis kas L on haige, ning kas keegi talle appi ei tulegi? Memm pakkus, et võib lapsi vaadata, et L saaks natukenegi puhata
"Purpurset surma" lugedes ei saa ühelgi leheküljel lahti tundest, et teos on higi ja vaevaga venitet oma suuruseni. Raamat algab kaheksa päätükki ja ligi 100 lk. oma alla võtva avamänguga, milles autor kõnnitab lugijat mööda Varria saart -- romaani näitelava --, näitab Varria majanduslikku arengut, Varria inimesi, -- kuid ometi jääb kujutus sellest imelikust maast ja linnast väga ebamääraseks. Me loeme lehekülgede kaupa Varria omaniku Toomas Moori ja tema sõbra Joonas Jorgeni rikkusest, kuid imelikul viisil ei erine nende elu ega nende elamu põrmugi saare kalurite ja tööliste omist. Varria inimesed ei saa kuidagi inimesiks, ei isikutena ega sotsiaalsete tüüpidena. Neil puuduvad vähemadki individuaalsed jooned. Nad kõik, nii naised kui mehed, nii noored kui raugatudid surisängis on ühteviisi jõhkrad erootikud. Nad kõik on -- ma ei saa jätta tarvitamata ühe Gailiti kaasaeglase tabavat võrdlust -- nagu kassid märtsikuu ööl
Ann otsustas selle üle järele mõelda. Järgmisel päeval, kui koolis oli suur vahetund, käis Annil Rita kogu aeg sabas ja tahtis, et Ann talle mata kodutööd näitaks. Kuna Rita oli juba täiesti võimatuks muutunud, tõukas Ann teda ja karjus talle, et ega tema pole süüdi, et Rital kodused tööd tegemata on ja et ta nii loll on, et ei oska ise midagi teha. Peale seda saadeti tüdrukud direktori kabineti juurde, kuna direktoril oli tegemist, pidid nad ukse taga ootama. Äkki jooksis Ann sealt ära. Mõni tänav koolist eemal jäi ta seisma ja hakkas nutma. Äkitselt oli Rita ta juures ja pakkus talle suitsu. Ann võttis selle küll vastu, kuid suitsetades hakkas ta köhima ning kustutas suitsu kohe ära. Nad läksid Rita juurde. Kui lõpuks 11 aegu õhtul või isegi hiljem otsustas Ann koju minna, lasi ta ennast Rital koduni saata ning seejärel tagasiminekuks andis ta Ritale taksoraha ja tellis takso. Kodus oli sel hetkel mingi tüli ja Ann läks välja tagasi
Ann otsustas selle üle järele mõelda. Järgmisel päeval, kui koolis oli suur vahetund, käis Annil Rita kogu aeg sabas ja tahtis, et Ann talle mata kodutööd näitaks. Kuna Rita oli juba täiesti võimatuks muutunud, tõukas Ann teda ja karjus talle, et ega tema pole süüdi, et Rital kodused tööd tegemata on ja et ta nii loll on, et ei oska ise midagi teha. Peale seda saadeti tüdrukud direktori kabineti juurde, kuna direktoril oli tegemist, pidid nad ukse taga ootama. Äkki jooksis Ann sealt ära. Mõni tänav koolist eemal jäi ta seisma ja hakkas nutma. Äkitselt oli Rita ta juures ja pakkus talle suitsu. Ann võttis selle küll vastu, kuid suitsetades hakkas ta köhima ning kustutas suitsu kohe ära. Nad läksid Rita juurde. Kui lõpuks 11 aegu õhtul või isegi hiljem otsustas Ann koju minna, lasi ta ennast Rital koduni saata ning seejärel tagasiminekuks andis ta Ritale taksoraha ja tellis takso. Kodus oli sel hetkel mingi tüli ja Ann läks välja tagasi
võib ann minna ta vanaisa majja, vanaisa on surnud & maja täiesti tühi. ann otsustas sellele mõelda. järgmisel päeval, kui koolis oli suur vahetund, käis rita annil koguaeg sabas, sest tahtis mate kodust tööd. kui rita juba täiesti võimatuks muutus, karjus ann ta peale, et ega tema pole süüdi, et tal kodused tööd tegematta & et ta nii loll on, et ise ei oska midagi teha. tüdrukud saadeti direktori kabineti juurde, kuna direktoril oli tegemist, pidid nad ootama. äkki jooksis ann minema. mõni tänav koolist eemal jäi ta seisma & hakkas nutma. järsku ilmus rita & pakkus talle suitsu. ann võttis küll vastu, kuid hakkas köhima ja kustutas koheselt ära. edasi läksid nad rita juurde. koju läks ann alles üheteistkümne paku või isegi hiljem. ta lasi rital end saata & siis andis ritale taksoraha ning kutsus takso. kodus oli sel hetkel tüli ja ann läks tagasi välja. äkki tõmbas keegi ta autosse & see oli rita. öö veetiski ta rita juures
eluaastast, kuid nüüd kui see lõpuks on täitunud ei suuda ta aru saada miks see teda häirib. Vanematel polnud tema jaoks enam aega ja Ann oli üksi siin maailmas. Kui ema rasedus oli küllalt kaua kestnud et kindlaks teha lapse sugu läkski ema koos Antsuga ultrahelisse. Poiss. Kärt ja Ants saavad poja, Ann saab venna. Nüüd arvab Ann heaks oma vennale sobiv nimi mõelda. Ennem kuna ema ja isa panevad poisile oma kiviaegse nime. Poisi nimed ei anna Annile enam asu. Ta otsustab kõik võimalikud poisi nimed matemaatika tunnis kirja panna ning ei pane tähelegi mis õpetaja tahvlile kritseldab. Korraga jõuab kätte aeg kus õpetaja otsustab kontrollida tunnitööd. Ta otsustab tahvli ette kutsuda kellegi kes võrrandi ära lahendaks. Korraga mõistab Ann, et ei ole tunnis midagi teinud ning ei tea isegi mis teemaks on. Tema õnneks
Koolis olid Annil kaks parimat sõbrannat Kätlin ja Reena.Ta usaldas oma mure neile rääkida.Ka seda rääkis,et ta tahab kodunt põgeneda,aga tal ei ole kuskile minna.Reena vanaisa oli sel talvel surnud ja tema maja Võsul seisis tühjana.Reena pakkus seda Annile pelgupaigaks.Esialgu Ann seda siiski väga tõsiselt ei võtnud.Kuid kui tal tekkis koolis äge tüli oma klassiõe Ritaga ja nad lausa kaklema läksid ning sellepärast direktori juurde pididminema,ei pidanud Ann enam vastu.Ta jooksis koolist minema.Ka Rita tuli temaga kasa.Kuna Ann ei teadnud,mida edasi teha,kutsus Rita ta enda juurde. Rita elas väga vaestes tingimustes.Ema käis kahe koha peal tööl,isa ja vend armastasid alkoholi tarvitada ja ega emagi sellest ära ei öelnud.Ka Rita jõi ja suitsetas.Suitsu pakkus ta Annilegi,kes selle ka vastu võttis.Kui Rita vend Anti koos sõpradega koju tuli,hakati veini jooma.Ka Ann jõi.Kui kätte jõudis kojumineku aeg,ei julgenud Ann üksi minna
Sõrmuse saadi ta kõhu seest kätte ja Ints ütles, et see ei ole see vajalik võti. Kuid Leemet lootis ikka. Pirre ja Rääk-inimahvid. Lahked, mitte nii ranged vanade inimeste kommete suhtes kui Tambet. Külainimestel-Jumal ja Jeesus Kristus. Metsaelanikkudel-Haldjad. (kõik ei uskunud neid, nagu nt onu Vootele.) Pirre ja Rääk kasvatasid täisid. Nad kasvatasid kord kitsesuuruselist täid. Ints, Pärtel ja Leemet läksid kord selle täiga jalutama. Täi oli loll. Ta jooksis ühte järve sisse ja ei osanud eriti ujuda. Leemet tahtis talle vette järgi joosta, kuid teda peatas hiietark Ülgas ja keelas. Ta arvad, et vees on järvehaldjas, miite täi ja kui poisid rääkisid, et see on täi, ei uskunud ta seda. Kuid täi tuli välja ja hiietark oli raevunud. Ta rääkis, et haldjad on nüüd kurjad ja neile on nüüd vaja midagi ohvriks tuua. Hiietark ütles, et Leemet tooks keskööl kõik oma hundid järve juurde, et neist verd saada. Siis rahunevad haldjad maha
JÜRI PARIJÕGI ,,TERASPOISS" SISUKOKKUVÕTE Jaani ema põeb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hästi, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub või lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on läbi saanud, jääb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal üksinda, ta on seal koos üliõpilase härra Pärnaga. Üliõpilane oli alati tema ja tema ema vast väga hea olnud ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest
JÜRI PARIJÕGI ,,TERASPOISS" SISUKOKKUVÕTE Jaani ema põeb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hästi, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub või lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on läbi saanud, jääb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal üksinda, ta on seal koos üliõpilase härra Pärnaga. Üliõpilane oli alati tema ja tema ema vast väga hea olnud ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest
Leemet tahtis teda päästma minna seniks, kuni ta peatas Ülgas, kes keelas poisil seda teha, kuna see olevat püha järv, täid pidas Ülgas veehaldajaks kuniks poisid ta ümber veenda suutsid - Ülgase arvates oli Leemet järve täiga rikkunud ja seega haldja rahu ja nüüd pidi tegema rohkelt ohverdusi, et haldjas miskit kurja ei teeks, nõudis Leemetilt, et ta kõik oma hundid südaööl siia ohverdamiseks tooks, see tegi poisi väga murelikuks, kuna metsast uusi hulkuvaid hunte nende pere ei tahtnud, kuna nad andsid vähe piima, mures Leemet jooksis koju emalt nõu küsima, Pärtel ja Ints viisid täi tagasi koju 8. - koju jõudes selgus, et ema oli tahtnud pojale heameelt teha ja oli öökullimune toonud, mida tegelikkuses oli emal raske puude otsast hankida, Leemet tundis end eriti kehvasti, et emale sellise kurva uudisega vastama peab, tegi juttu inimahvidest, mispeale õde Salme vinguma
Ülejäänud eksamite hindeid ei olnud tal meeles. Peale põhikooli läks ta edasi Fr R Kreutzwaldi nimelisse Võru I Keskkooli. Et kindlalt keskkooli sisse saada, siis pidid astuma kommunistlikuks nooreks. Minu isa käis kõik need astmed läbi ehk siis algul oli ta oktoobrilaps, siis pioneer ja lõpuks kommunistlik noor. Ta õppis A klassis, mis oli auto/õmbluse erialaga. Tema klassijuhataja oli Milvi Alvela. Kreutzwaldi koolis olid klassiõhtud ägedad tema sõnul. Seal sai väga palju nalja. Tavaliselt pidid nad riietuma kellekski. Lisaks toimus veel klassiõhtutel ägedad showd. Näiteks, nagu 21 missi ja misteri valimine. Nad käisid tihti ka kolhoosis. Seal nad otsisid tihti põldudelt hiired ja panid tüdrukutele need taskusse. Tal rohkem teisi eredaid mälestusi ei ole kooliajast. Foto 12. Fr R Kreutzwaldi nim Võru I Keskkooli lõpuklass. Klassijuhataja Milvi Alvela. Kuuendas reas vasakult esimene Valev Lebreht
Jakob Westholmi Gümnaasium VARESELE VALU Referaat Maarja Eliisabet Roosalu 7a Tallinn 2010 Leelo Tungal Eesti luuletajanna, tuntud lastekirjanik ja tõlkija, sündinud 22. juunil 1947, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Tungla hariduskäik algas 8- klassilises koolis ja jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Vaatamata tema kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades, alustas oma töökäiku Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" , "Pioneer" , "Eesti Maa" ja "Hea l
Kõik kümnenda klassi poisid valmistusid prantsuse keele eksamiks (kes rohkem, kes vähem). Peale eksamit külastas Jaak Puukspuid, et uurida kuidas Juhani õppimine edenenud on. Virve harjutas just lakitud laega verandal flöödimängu. Jaak kartis Riksi uhket riietust nähes, et nüüd saab poiss Virvega paremini läbi ning tema suhe neiuga on ohus. Peagi sai ta aga kinnitust, et see pole nii. Jaak laenas Riksilt Kampmanni neljandat köidet. Riksilt raamatut laenates avastas ta poisi raamatukogust laenatud raamatute hulgast ka muusikainstrumentide raamatu, mida ta oli hiljuti raamatukogus lugenud. See oli lahti lehelt, kus oli flööst kirjutatud (sama lehekülge oli ka Jaak raamatukogus hoolega uurinud ja lugenud). Riksi flöödimängu huvist polnud ta kunagi midagi kuulnud ning kahtlustas teda nüüd Virve ülelöömise plaanis. Neljateistkümnes peatükk Toimus filosoofiaeksam. Poisid arutasid suveplaane. Virve kutsus Jaaku Kanaari saartele kaasa,
pingi poole, istus maha ning võttis välja oma märkmikku ja pastaka. Umbes viie minuti pärast astus klassi üks tütarlaps. Tal oli seljas must kleit, mis sobis kokku käekotiga tema käes, mis omakorda sobis kokku mustade kingadega.Tal olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Tüdruk sammus Ethani poole, poiss aga kuulas muusikat sel hetkel kui neiu küsis tema käest:"Tervist, kas ma saaksin siia istuda?" poiss ei kuulnud aga midagi. Tüdruk koputas ettevaatlikult poisi õlale, seda tundes poiss lülitas enda MP3 välja ning vaatas ülespoole. Tal vaju suu lahti, kui ta tüdrukut nägi, noormees ei suutnud ühtki häält teha ega ka liigutada. See oli tüdruk fotolt. Tüdruk küsis ettevaatliku häälega:" Kas juhtus midagi?" "Ei... ei...ei midagi.Kas sa tahtsid midagi?" "Jah, ma küsisin, kas ma saaksin siia istuda?" lausus neiu osutades vabale istekohale Ethani kõrval. "Muidugi
ta kuulitõukes kokku 9 medalit. Pärast NSV Liidu lagunemist taas iseseisvunud Eestis sai Enn Rohulast Eesti Kergejõustikuliidu esimene president. Koolipoisina oli tuntud ka Harry Lembergi nimi, kes on praegu tuntud sporditeadlasena ja nõustab pikamaajooksjaid. Hiljem on mitmed Järva-Jaani noored võitnud medaleid vabariigi noorte meistrivõistlustel, aga täiskasvanuna nad enam kergejõustikus silma ei paistnud. 1990- ndatel aastatel suusatajana tuntud Tiina Idavain jooksis ennast vabariigi meistriks maratonijooksus. Hetkel sihipärast kergejõustikutegevust Järva-Jaanis ei ole. KOERU Kergejõustiku kui peamise spordiala harrastamise paigaks oli Koerus mõisa esine väljak ja park. Laiad puiesteed olid üsna sobivad jooksuvõistluste korraldamiseks. Kabelipargi tee oli ligi 300 meetrit pikk, nelja jooksurajaga. Sajandi alguses olid sporditegemisel eestvedajateks kooliõpetajad Begarsky ja Elmar Jürgenson. 1913. aastal jooksis
Noormees läks aiast läbi ja nägi, et seal verandal nad olidki Virve mängis flööti ning Juhan ja Laasik kuulasid. Nimelt olid poisid lage võõbanud, kuid Laasik oli esitanud tingimuse, et Virve peab pärast neile väikse kontserdi andma. Mindi kohvilauda, Jaak muutus külmaks, sest taipas, et Virve oli Riksiga (Laasikuga) ka sina-peal. Jaak mõtles, ega omati suudluse läbi. Lõpuks ta sulas ning pajatas, kuidas Penn oli prantsuse keele eksamit teinud. See tegi Virvele väga nalja. Korraga oli lauast kadunud Riks ning ka Juhan sättis end teise tuppa. Jaak kutsus Virvet etendust vaatama, kuid Virve keeldus ning lubas pärast eksameid seda vaatama minna. Jaak lahkus Riksi juurde, et temalt eesti keele eksami jaoks raamatut võtta. Klassivenna juurde jõudes polnud teda kuuris, kuhu ema Jaagu juhatanud oli. Jaak silmitses siis raamatuid leidis sealt ka flöödiõpiku, mida ise paar päeva tagasi põgusalt sirvinud oli. Jaak sai aru, et tal on
Noormees läks aiast läbi ja nägi, et seal verandal nad olidki Virve mängis flööti ning Juhan ja Laasik kuulasid. Nimelt olid poisid lage võõbanud, kuid Laasik oli esitanud tingimuse, et Virve peab pärast neile väikse kontserdi andma. Mindi kohvilauda, Jaak muutus külmaks, sest taipas, et Virve oli Riksiga (Laasikuga) ka sina-peal. Jaak mõtles, ega omati suudluse läbi. Lõpuks ta sulas ning pajatas, kuidas Penn oli prantsuse keele eksamit teinud. See tegi Virvele väga nalja. Korraga oli lauast kadunud Riks ning ka Juhan sättis end teise tuppa. Jaak kutsus Virvet etendust vaatama, kuid Virve keeldus ning lubas pärast eksameid seda vaatama minna. Jaak lahkus Riksi juurde, et temalt eesti keele eksami jaoks raamatut võtta. Klassivenna juurde jõudes polnud teda kuuris, kuhu ema Jaagu juhatanud oli. Jaak silmitses siis raamatuid leidis sealt ka flöödiõpiku, mida ise paar päeva tagasi põgusalt sirvinud oli
Noormees läks aiast läbi ja nägi, et seal verandal nad olidki Virve mängis flööti ning Juhan ja Laasik kuulasid. Nimelt olid poisid lage võõbanud, kuid Laasik oli esitanud tingimuse, et Virve peab pärast neile väikse kontserdi andma. Mindi kohvilauda, Jaak muutus külmaks, sest taipas, et Virve oli Riksiga (Laasikuga) ka sina-peal. Jaak mõtles, ega omati suudluse läbi. Lõpuks ta sulas ning pajatas, kuidas Penn oli prantsuse keele eksamit teinud. See tegi Virvele väga nalja. Korraga oli lauast kadunud Riks ning ka Juhan sättis end teise tuppa. Jaak kutsus Virvet etendust vaatama, kuid Virve keeldus ning lubas pärast eksameid seda vaatama minna. Jaak lahkus Riksi juurde, et temalt eesti keele eksami jaoks raamatut võtta. Klassivenna juurde jõudes polnud teda kuuris, kuhu ema Jaagu juhatanud oli. Jaak silmitses siis raamatuid leidis sealt ka flöödiõpiku, mida ise paar päeva tagasi põgusalt sirvinud oli. Jaak sai aru, et tal on võitluses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
