50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Arxs
Õppematerjali autor
Sokratese ja Jeesuse erinevus: - Selles mõttes erineb filosoofia religioonist. - Filosoofia ei paku taevalikke ilmutusi, valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. - “Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes.” 5. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide. “Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse.” Bertrand Russell (1994) -“kui me … konkreetsed probleemid asendame ühe abstraktse probleemiga, milles nende rahvaste või kogukondade
Enesetapp on absurdi lõpetamine. Kui inimene tahab vabaneda sellest mõttetusest, siis peab ta enese tapma. Me omandame elamise harjumuse enne kui mõtlemise harjumuse ja inimene on oma harjumuste ori. Kui juba alustada, siis on raske lõpetada. Absurdi tunne avaldub selles kui inimene mõistab, et praegune elu on mõttetu ja maailm on täis absurdi. o Tõde on absurdne, sest on faktid ja teooria. Teooria seletab aga ei tõesta, faktid räägivad tõsiasjadest aga ei õpata midagi. o Absurditunde algus on naeruväärselt tühine. Näiteks kui meilt küsitakse, et mida me mõtleme ja me vastame sellele siiralt ja see kajastab meie iseäralikku hingeseisundit, kus tühjus muutub kõnekaks, kus argipäevaste tegevuste ahel
1. MIS ON FILOSOOFIA? Filosoofia (kreeka keeles tarkusearmastus) defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid filosoofilisi küsimusi, nagu tõde, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerida seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia on mõttetöö ette võetud sihiga igapäevaseid elukogemusi ja
kõrgemal ning ta peab lugu enesetapu sooritanutest rohkem, kui elavatest. Ta arvab, et sisimas soovivad kõik inimesed vabasurma minna, kuid lihtsalt ei julge seda teha ning lükkavad seda pidevalt edasi. 4. Miks Cioran võitleb elu vastu? Cioran võitleb elu vastu sellepärast, et tema jaoks on ainus õiglus ja tõde surmas. Cioran arvab, et ainult inimesed, kes on surnud või väga lähedal surmale on ainsad, kes on targad ning mõistavad tegelikult tõeliselt tõde, sest tõde peitubki ju tema sõnul surmas. Fakt, et paljud inimesed ei soorita enesetappu, tähendab Ciorani jaoks seda, et nad teevad oma eksistentsi veelgi raskemaks ning piinarikkamaks, ki see juba on. 1. Mida tähendab "kõikide väärtuste ümbervääristamine"? "Kõikide väärtuste ümbervääristamine" tähendab peale aastatuhandeid kestnud pettuse ja vale tõe päevavalgele toomist. Nietzsche väidab, et just tema on Saatuse poolt väljavalitu, tänu
Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ontoloogilise küsimusi ja vatuseid on metafüüsilised. Metafüüsika räägib aistitava maailma ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) mitteaistitavatest põhjusetest. Olemisega seotud küsimused: Mis eksisteerib? Kas inimese inimene saabki terveks. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks tahe on vaba? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu? * Epistemoloogia (kr ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne teadmine) on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on rahuldus, heaolu vms. Näiteks on usk sellesse, et elu väärib elamist, tõene siis, kui sellest teadmine? ja Mida me teame
tekkel. 25. Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli "kõigi väärtuste ümbervääristamises" ja "katte eemaldamises" kristlikult moraalilt? Saatus tahtvat, et just tema saaks esimeseks korralikuks inimeseks, sest tema oli esimene, kes tajus valet kui valet, seega on Nietzsche justkui saatuslik inimene. Ta on tõekuulutaja, aga ei soovi, et teda hakatakse pidama pühakuks, pigem oleks ta juba tola. Katte eemaldamine kristlikult moraalilt on suur katastroof. Sellega selgub, mis on tegelikult tõde. Kes paljastab moraali, paljastab ühtlasi kõigi seniste väärtuste väärtuse. 26. Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? Immoralisti all eitab Nietzsche inimtüüpi, keda senini peeti kõrgemaks (heasoovlik, headtegev) ning , kes eitab kristlikku moraali, mis on dekadentlik. 27. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Kristlus on pimedusega löödud. Kristlane on "moraalne olevus" - ta on absurdsem, valelikum, edevam, kergekaalulisem ja ennastkahjustavam kui keegi muu
..argimõtte, tava-arusaamade ja eelarvamuste suhtes ..teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide ja järelduste suhtes ..oma enese eelduste suhtes. 5. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes. Võrreldes Jeesusega, Sokrates: .. ei andnud õpilastele dogmasid ega õpetussüsteeme .. ei andnud lunastust ega pääsemist .. ei nõudnud usku usupügalatesse .. suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve. .. oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist ..ei ole õpetaja, kel see tarkus on juba käes. Niisiis, filosoofia on tarkuse otsimine, iseenda kaudu uurimine ja taotlemine, mis ei anna dogmasid ja õpetussüsteeme ega nõua usku ükskõik millesse. 6. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide. Filosoofia on omamoodi vahelüli teaduse ja teoloogia vahel. Filosoofia on eikellegimaa.
tõeni; suured narratiivid, kommunism, heaoluühiskond Post-modernism Suured ideed ja suurte narratiivide eitamine (mingi lugu või idee, sündmustekirjeldus, ntks kommunism), on palju väikeseid narratiive; Teadmine ei ole heterogeenne ega absoluutne; Midagi ei ole väljaspool konteksti; Konteksti loob teatud sotsiaalne grupp; On modernismi osa; Oluliseks muutub keelemäng (maine kujundamine). Palju väikseid narratiive. Tõde on konstrueeritud sotsiaalse tegelikkuse kaudu. Ntks Metoo muutumine, kui sotsiaalne tegelikkus muutub siis muutub ka narratiiv. keelemäng, ntks sõna koondamine kasutus, väljendite valik Wittgenstein keelemängu teooria Teemad Filosoofia tarkuse armastus, tänapäeval pigem üldised küsimused 1. Õiguse üldised küsimused 2. Ühiskondlik areng ja filosoofia küsimused ajateljel, murrang, heaolu vabadus ja väärtus filosoofias, komplekssuse tehisintellekt 3. inimõigused 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid