L�hitutvustused "T�de ja �igus"
1
Noor abielupaar Andres ja Kr��t Paas asuvad
elama Vargam�ele.Neil tuleb kurja vaeva n�ha
majapidamisega ja eriti maaga.Samuti takistab
neid koguaeg naaber Oru Pearu,kes �ritab neile
krutskeid m�ngida.Teose k�igus sureb Kr��t
ja sulast�druku MAri mees Juss.Mari s��distab ennast
Jussi surmas.Teose l�pus valitseb Andreses t�hjus kuna v�itlus maaga pole veel l�bi.
T�de ja �igus 2
Peategelaseks Andrese ja Mari poeg Indrek,kes
k�ib h�rra MAuruse koolis.Seal on palju
lapsi erinevatest kohtadest-Vebemaalt,Saksamaalt
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-03-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
299 laadimist
Kokku alla laetud
18 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
vimpa
Õppematerjali autor
Tde ja igus: III osa 1. peatkk Indrek otsis endale tuba, kus elada ning peale mningate kodude klastamist leidis selle he pere juures. Naine oli mbleja ning mees endine vabrikutline, kel polnud vasemat ktt. Nd tegeles viimane vheke kingsepa ametiga. Kaup sobis ning Indrek kolis sisse. 2. peatkk Indrek kukkus oma sisseastumiskatsetel likooli lbi. Mtiskleb selle le, kuidas ta ikka nii loll on ja elus aina eksib. Tnaval kohtub vana klassivenna Kustas Otstaavliga. See kutsub ta phapeval metsa suurele koosolekule. Hiljem selgub aga et see on mssajate kokkutulek, kuhu koguneb meeletult rahvast, Indrek otsustab huvi prast siiski minna. 3. peatkk Indrek ning Kustas on judnud metsa. Kuulates knet, tuleb Indreku juurde kaks noormeest, kes ajavad nad Kustasega metsast minema, kuna viimased olevat nuhid. ra nad siiski ei lhe ning kuulavad lpuni. Samas neb Indrek kokkutulekul ka oma majaperemeest. Hiljem lheb mssuks, kus ka Indrek saab enda kaelale torkehaava. Talle t
Eluga tublisti toime tulla sellega ise rahul olla on kllaltki raske. Veel enam kui on oma pere, mida toita. Hinge tmbamiseks pole aega, t ja kohustused ei luba. Ning eriti hulluks kisub, kui leidub lhikondlaste seas keegi, kes ritab olemist veel raskemaks teha. Selleks sobib vga hsti vimukas leaedne. Kohe kui Eespere uus peremees Andres oma uude tallu kolib, ritab naabrimees Pearu teda sealt ve ja vimuga vlja sa. Ise aga el vanamees td teha ei armasta, priiskab ja kib laatadel, otsides vimalust end veel jukamaks ja thtsamaks teha. Tema t peale aega ei kuluta. Ning et oma muidu sna ksluisesse ellu sra tuua, joob ta end tis ja hakkab leaedse kahjuks koerusi tegema. Kui midagi muud le ei j, ka enda kahjuks, peaasi aga, et nalja saaks. Andres samal ajal aga rgab palehigis td teha, et oma talumbrusest teha liivase ja kuiva asemel viljakandev ja kasulik maa. Ta isegi ei mtle puhkamise peale. Ta elab vaid oma pere ilsa tuleviku nimel. Mida aeg sedasi, seda selgemaks saab Eespere peremeh
ning loodab kildudeks abielu uuesti kokku panna. Üle tee joostes ei märka ta aga lähenevat trammi ning sureb traagiliselt. A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus IV" Probleemid Vesirooside majanduslikud raskused. Köögertal kiskus enda n-ö kavala pankrotiga kaasa ka Karini isa firma. See tingis Karini meeleheitlikud otsused
Ta tuleb tagasi Vargamäele ja hakkab tööd rabama. Vargamäe on tema jaoks suuresti muutunud, aga peagi harjub sellega. Räägitakse, et paremad ajad Vargamäel on möödas ning nüüd ei viitsi enam talupojad tööle täielikult pühenduda, nüüd on masinad ja poekaubad. Ka uued peremehed pole enam nii hakkajad kui vanad. Tiina tuleb linnast Indrekule külla, see ei meeldi Indrekule, Tiina lahkub. Jõesüvendamine, uued hooned rajatakse Vargamäele. Andres: ,,Inimese õigus Jumala ees on tühine ja inimesed on Jumala tööriistad." Tiina tuleb tagasi ja saab tüdruku koha Mareti ja Sassi talus. Ott ja Oskar kaklevad Tiina pärast. Ott ja Juuli sehkendavad omavahel, Tiina avastab nende suhte, suhe saab kindlaks. Juuli on rase. Eedi tungib Tiinale kallale, aga koer päästab ta. Orule otsitakse pärijat. Esimesed pakkumised Tiina poeg ja Eedi, Ott pettub, sest tahtis ise olla peremees. Ta sehkendab Elliga. Ott lastakse aga maha,
olevale diivanile tagasi laskus. Kuid kõige rohkem tegi Karinile hirmu see, mis Indrekuga päeast seda juhtus. Nimelt Indrek oli tõstnud oma käe juba, et Karinit lüüa, kuid see lõdvestus ja laskus maha ja üldse Indrek istus toolile ja Indrek tundis end hävitatuna. Talle meenusid Kitty sõnad ja ta mõtles selle peale. Tema mõtte katkestas mõne aja pärast Indrek kes ütles rahulikul ja ükskõiklasel häälel, et sul on õigus, et tema kuulas Indrekut, nüüd peab Indrek teda kuulama ja Indrek jäi kuulama, kuid Karin ei saanud alguses midagi öeldud, vaid proovis kuidagi Indrekule lähemale saada. Ta tahtis Indreku sülle istuda aga Indrek vastas et seal pole tema jaoks ruumi, seejärel pakkus Karin välja, et nad istuksid mõlemad diivanile, mida nad ka tegid. Siis sai alles Karin rääkima hakata. Karin hakkas rääkima oma lugu algusest nii nagu see oli olnud, aga vahepeal katkestas
Inimesel peab olema iseenda vastu ikka ja alati teatud lugupidamine. (lk. 233) Nii imelik oli mõelda, et ole vana või noor, mees või naine, revolvriga või ilma, ikka jahtud ühteviisi, kui saabub surm. (lk. 277) Kus on see inimene, kes saaks abielus ilma riiuta? Vahel mõtlen, et abielu selleks ongi seatud, et oleks alati inimene käepärast võtta, kui tuleb riiuhimu. (lk. 241) "[Härra Paralepp:] "Töö on meeste ettekääne, kui nad ei armasta, see on vana ja kulunud tõde. Kui mees armastab, leiab ta alati oma naise jaoks aega, olgu see või südaöösel. Seda teab iga mees omast käest."" Lk.365
Karin ja Indrek Karini ja Indreku suhet on juba algusest kujutatud väga raskepärasena, täis draamasid ja aina uusi tülisid. Tundub, nagu ei suudaks nad teineteist kuidagi mõista, see on nende maailmavaadete erinevuse tõttu. Karin väärtustab raha, välist hiilgust ja mainet. Ta on seltskonnapreili, kelle jaoks välimus ja maine tähendasid kõike. Indrek seevastu, olles elanud mõnda aega raha ülemvõimu keskel, on raha pigem põlgama hakanud. Ta ei tundnud kunagi end selle materialistlikus maailmas täiesti koduselt. Kui Karin oli tüdinenud koduseinte vahel istumisest, mis talle mingit õnne polnud toonud, siis hoolitseski ta oma välimuse ja aktiivse seltskonnaelu, mitte aga laste eest. Indreku filosoofia oli naiste ja raha koha pealt hoopis teistsugune. "Tema on jõudnud tundmisele, et raha kas valitseb inimest ja siis pole teda vaja, või inimene valitseb raha ning siis ei ole teda varsti enam. Kes asuvad kolmandal teel, need nagu pol
KARIN "Tõe ja õiguse" neljandat osa lugedes suurem osa inimesi vihastub Karini peale,kuid ainult seetõttu,et ei saada aru tema käitumismotiividest.Võib ka juhtuda,et hakatakse temale kaasa tundma,sest käitumisest ei saada aru ning seejärel võetakse Karinit kui hüsteerikut või närvihaiget.Tegelikkuses on Karinil kindlad sihid,millega eesmärgi poole küündida.Ta ei otsi elus vaheldust ega ole ka Indrekust tüdinenud,vaid tegutseb kindla plaaniga,et oma peret ja majanduslikku olukorda päästa. Loodus on paika pannud,et inimene on kui loom,kes vajab endale kaaslast,et järglasi soetada.Need on instinktid ja loomulikud vajadused,mida ei saa kellegile pahaks panna.Kuid selle pingsa paarilise leidmise juures ei vaata me ainult seda,kellega lapsed meile kõige meelepärasemad oleksid,vaid hoopis otsime hoolivust,armastust ja kirge.Raske on öelda,kas ka loomad seda liigikaaslaselt vajavad,kuid naise koha pealt on see täiesti kindel.E
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid