Tõõõiguse arvestus II (0)

Sarnased õppematerjalid

20

ppt

Puhkused

Puhkus Põhipuhkus Põhipuhkused: tavaline töötaja ­ 28 kalendripäeva aastas ­ TLS § 55 ; alaealine töötaja ­ 35 kalendripäeva aastas ­ TLS § 56; töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel saav töötaja ­ 35 kalendripäeva aastas ­ TLS § 57; haridus- ja teadustöötaja ­ kuni 56 kalendripäeva aastas ­ TLS § 58. Põhipuhkus (2) Põhipuhkust antakse töötatud aja eest, mille hulka arvestatakse ka: ajutise töövõimetuse aeg; puhkuse, v.a lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg; aeg, mil töötajal oli seaduse alusel õigus tööst keelduda TLS § 19 punktis 3 nimetatud juhul (ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid); muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. Põhipuhkus (3) Puhkus tuleb ära puhata kalendriaasta jooksul ning põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Põhipuh

Tööõigus

19

docx

Töötasu arvestus

Töötasu arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Töötasu arvestuse regulatsioon 3 Dokumentatsioon 4 Töötasu arvestamine 5 Deklareerimine 6 Puhkuse arvestuse üldine korraldus 7 Puhkusetasu arvestus 8 Finantsarvestuses puhkusetasu kajastamine 9 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·tead palga maksmise korda; ·tead palgast tehtavaid kinnipidamisi; ·tead palga arvestamisel kasutatavaid algdokumente; ·oskad arvestada bruto töötasust netotöötasu; ·oskad koostada töötasu arvestusega seotud lausendeid; ·tead puhkuse erinevaid liike; ·oskad arvestada puhkusetasu; ·tead, mis on puhkusekohustis ja kuidas seda arvestatakse;

Majandusarvestus

15

doc

Tööõiguse eksami küsimused- vastused

1. Teema - Sissejuh. Ainesse Tööõiguse funktsioon ühiskonnas, tööõiguse allikad. Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset, töökohta. Töötingimused on riigi kaitse all- eelkõige kaitstakse töötajat tööinspektsiooni poolt. Riik reguleerib töösuhteid niivõrd, kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks. Töötajate ja tööandjate organiseerimisvabadus ­ tuleneb põhiseadusest, on õigus moodustada erinevaid ühinguid, organisatsioone. Töösuhte stabiilsus ­ üldiselt sõlmitakse määramata ajaks TL. Tööst mittetulenevate seadusvastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus ­ usulistel põhjustel ega ka erakondliku kuuluvuse järgi ei saa kedagi vallandada, eelised on väikeste lastega emad, rasedad. Õigus töötasule, puhkusele. Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamine ­ tuleneb rahvusvahelistest lepingutest. Õigusallikad: Põhiseadus, ILO, Seadused, Ministri määrused, Valitsuse määrused, Riigikohtu lahendid, Tööinspektsi

Äriõigus

8

docx

Tööõigus

tunnisest töönädalast lühemas tööajas kokku leppimisel on tegemist osalise tööajaga. Kokkuleppe puudumisel eeldatakse täistööaega. Lühendatud täistööaeg - näeb ette lühendatud tööaja ametikohtade kaupa (nt haridustöötajad). Alaealisel sõltuvalt vanusest, koolikohustuslikkusest, töötamise ajast (koolivaheajal või mitte), praktika läbimisest, töö iseloomust. 7 h päevas, 35 h nädalas Tööaja arvestamise viis – päevaviisiline vs summeeritud arvestus. Summeeritud tööaja arvestust kasutatakse eelkõige töötamisel graafiku alusel, mille puhul töötaja tööaja jaotus arvestusperioodis ei ole ühtlane, st töötaja võib töötada ühes nädalas rohkem tunde ja/või päevi kui teises. Summeerimise perioodiks võib olla poolte kokkulepitud/tööandja määratud kuni 4-kuuline ajavahemik. 2. Ületunnitöö mõiste, töötaja ületunnitööle rakendamise kord, ületunnitöö kindlakstegemine

Tööõigus

2

doc

Õppepuhkus

Kristel Keskküla MT1-10 Õppepuhkus Õppepuhkus on töölepingu või teenistussuhte peatumine töölepingu alusel töötavatele ja avalikus teenistuses olevatele isikutel koolituses osalemiseks. Õppepuhkuse eesmärgiks on anda töötajale vaba aega õppimiseks ja koolitustel osalemiseks. Õppepuhkust on võimalik saada koolitusasutuse teatise alusel kuni 30 päeva kalendriaasta jooksul, millest 20 kalendripäeval säilitatakse töötajale keskmine töötasu ja ülejäänud 10 kalendripäeva on tasustamata puhkus. Õppe lõpetamiseks on võimalik ühekordselt saada täiendavalt õppepuhkust 15 päeva, mille eest makstakse töötajale töötasu alammäära ehk miinimumpalka. Kui lõpetamine ebaõnnestub, siis järgmisel aastal puhkust õppe lõpetamiseks enam õigus saada ei ole. Säilib õigus iga-aastasele

Tööõigus

12

docx

Tööõigus kordamisküsimuste vastused

Tööõigus. 1. Mis eristab tööõigusliku suhet teistest lepingulistest suhetest? Töösuhe on oma olemuslikult võlaõiguslik suhe, millele kehtib põhiseaduslik lepinguvabaduse põhimõte, st. lepingu pooled on sisu kujundamisel vabad. 2. Mis on tööõiguse allikateks. Tööõiguse allikateks on Rahvusvaheline Tööorganisatsiooni konventsioon, Euroopa sotsiaalharta, Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid, Eesti Vabariigi põhiseadus, seadused, Vabariigi Valitsuse ja ministri määrused, KOV normatiivaktid, kollektiivleping. 3. Mis nõuded esitatakse alaealisele töötajale. On sätestatud üldreegel, et alla 15. aastase koolikohustusliku alaealise töötamine on keelatud. Siin on seadusandja näinud ette erandeid. Erandjuhtudel (vastavalt TõS) võib olla töötajaks ka alaealised. 1) 7-12 aastased ­ võivad tehad kerget tööd kultuuri, kunsti, spordi ja reklaami alal. On vajalik seadusliku esindaja, tööinspektori ja vajadusel ka lastekaitsetöötaja nõusolek. 2) 13-1

Õigusõpetus

4

docx

Põhipuhkuse mõiste ja selle võimaldamise kord

Põhipuhkuse mõiste ja selle võimaldamise kord Puhkuse eesmärk on anda töötajale töövaba aega töövõime taastamiseks ja järgmiseks tööperioodiks valmistumiseks. Puhkuse kasutamisest ei ole õigus keelduda. Töölepinguseadus näeb ette, et põhipuhkust antakse töötatud aja eest. Töötajal on seega õigus väljatöötatud puhkusele. Kokkuleppeliselt või tööandja ühepoolse otsusega võib puhkust anda ka ette. Tööle asumise teisel ja järgnevatel kalendriaastatel on töötajal õigus saada põhipuhkust 28 kalendripäeva. Põhipuhkuse andmise aja hulka arvatakse lisaks töötatud ajale ka ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg, aeg, mil töötajate esindaja esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. Tasustamata puhkuse aeg põhipuhkuse aja hulka ei lähe, st. nimetatud aja eest töötaja põhipuhkust ei teeni. Ülejäänud puhkuste aeg võetakse puhkuse arvestamisel arves

Tööseadusandlus

3

odt

Õppepuhkus

Õppepuhkus Tööandja ja töötaja on tihti eriarvamusel õppepuhkuse saamise õiguse, tingimuste, kestuse jms kohta. Töötajale õppepuhkuse andmise korda reguleerib täiskasvanute koolituse seadus, millele ka töölepingu seaduse § 67 lõige 1 viitab. Täiskasvanute koolituse seaduse § 3 järgi jaguneb koolitus sõltuvalt eesmärgist tasemekoolituseks (võimaldab õhtuse või kaugõppe vormis või eksternina omandada põhi- ja üldkeskharidust, osakoormusega läbida kutse- või kutsekeskharidusõpet ja osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust); tööalaseks koolituseks (kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamine ja täiendamine, samuti ümberõpe kas töökohas või koolitusasutuses); vabahariduslikuks koolituseks (võimaldab isiksuse, tema loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arengut ning elus vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisandumist).

Õigus alused

Kommentaarid (0)