Tänu kellele pole meil kodusõda - sarnased materjalid

Pronksiöö sümbolid

Pronksiöö sümbolid Analüüs: Milliseks sümboliks oli pronkssõdur eestlastele, milliseks venelastele? Pronkssõdur oli eestlastele nagu meenutus Nõukogude võimust. Eestlastele ei meeldinud see pidev meeldetuletus vene võimust. Pronkssõdur jättis mulje, et austame Venemaad. Paljud eestlased olid õppinud sellega elama, ehk isegi leppisid sellega, et venelased seal austust avaldamas käivad, kuid kõik ei saanud sellest aru. Osad eestlased võibolla ootasidki hetke, et väljendada oma enda viha venelaste vastu. Venelastele oli see aga eelkõige meenutus toimunust ja kadunukeste mälestamispaik. Nad ei mõistnud, et nende käitumine võib ehk eestlastele pahameelt valmistada. Samas võibolla mõistsid ning venepoolsed provokaatorid soovisidki eestlasi ärritada, tekitada konflikti, et Venemaal oleks põhjust taas Eestit rünnata. 2005

Eesti majanduse areng enne ja pärast pronksööd.

Enne aprillikuu sündmuste rahutusi ei olnud pronkssõduri teema eriti aktiivne. Venelased käisid rahus pronkssõdurit kummardamas, lilli viimas ja venerahvusest noorpaarid abiellumas. Nii eestlaste kui siinsete venelaste seas leiab enim poolehoidu idee jätta pronkssõduri endine asukoht Tallinnas Tõnismäel haljasalaks. Uuringus «Rahvussuhted ja integratsiooni perspektiivid Eestis» osalejad said pakkuda mitmeid variante selles osas, et mida teha pronkssõduri endise asukohaga Tõnismäel olukorras, kus monument on sealt juba minema viidud. Suurima toetuse kogus idee jätta koht haljasalaks. Seda toetas 83 protsenti eestlastest ja 52 protsenti eestivenelastest. Vastu oli vastavalt 8 protsenti eestlastest ja 35 protsenti muude rahvuste esindajatest. Mida "pronksiöö" Eesti majandusele tähendab? Tänavune majanduskasv tuleb seetõttu vähemalt 2% võrra väiksem, see on 4-5

Poliitija ja valitsemise alused

Nimi: ______________ KODUÜLESANDED 1 (loengud 1­4) 1. Too näide ühe poliitilise sündmuse kohta ning põhjenda, miks see on poliitiline. Sündmus: Pronksiöörahutused Eestis elevad venekeelne elanikkond ja Venemaa kodakonsusega inimesed olid protesteerinud Tallinnas Tõnismäel pronkssõduri monumendi juures, protesteerimise põhjuseks oli mälestusmärgi teisaldamine ja säilmete ümbermatmise vastu. See sündmus on poliitiline sellepärast, et avaldati meelt Eesti riigi ja valitsuse vastu ja põletati Eesti lippe. Lisaks rünnati politseiüksusi, lõhuti autosid, rebiti maha trammiliine, purustati aknaid ning süüdati ja rööviti kauplusi ulatuslikul alal Tallinna kesklinnas. Millised on poliitikale omased sisulised elemendid selles?

Eesti keel ja kodakondsus- kas tõesti nii kättesaamatu vene rahvusest inimestele?

president René van der Linden. Oma kõnes kritiseeris ta korduvalt Eesti kodakondsuspoliitikat. Ta kordas süüdistusi, et Eestis on liiga palju mittekodanikke ning et venelastel on kohalikul tööturul raskem kui eestlastel. (Koorits 2007) Samas näitas ta üles võhiklikkust Eesti tegelikkuse tundmise suhtes, väites näiteks, et kohalikel valimistel saavad osaleda vaid Eesti kodanikud. Samuti taunis van der Linden pronkssõduri teisaldamist, väites, et see demonstreerib lugupidamatut suhtumist Venemaa rolli Teises maailmasõjas. (BNS 2007 ,,Van der.." ) Veel samal kuul soovitas ÜROs diskrimineerimisega tegelev Doudou Diene Eestil liikuda mitmekeelse ühiskonna suunas, kus riigikeele staatus on mitmel keelel. «Eesti keele oskuse nõue on normaalne,» sõnas Diene, lisades, et seda peavad oskama kõik Eesti kodanikud. Samas sõnas eriraportöör, et tema hinnangul ei vasta vene keele staatus praegu venekeelse

MEMO pronkssõdur

Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Pronkssõdur ,,Aljoosa" Kellelt: Langenud sõdurite austamine ja nende kalmude väärikas hooldamine on tsiviliseeritud maailmale kohane ja lahingus karastatud sõjaveteranidele äärmiselt tähtis. Kahjuks taastatud Eesti Vabariigi algaastatel tegemata jäänud töö on pronkssõdurist väljakujundanud kahjuks mingisuguse meieteie poliitilise köieveo objekti. Selge on see, et vana pronkssõduri asukoht ei olnud kohe üldse talutav ja tuli sealt sobivamale kohale paigaldada; mitte õhata või muul viisil läbimõtlematult ja jõhkralt rahvavaenuliku käitumisega ära vedada pimeduse katte all, nii nagu tehti selle Lihula ausambaga läbipõrunud juhupoliitikute poolt. Ilmselge on ka see, et riigijuhtide saamatuse, tahtejõu ja pädevusetuse absoluutsel puudusel ei ole pronkssõduri probleemi siiani ükski valitsus proovinudki kahjuks lahendada. Väärikas

Kas Eestis austatakse inimõigusi?

tingimata alamast klassist ­, süstib riigi majanduspoliitika aina ebausku. Hulgaliselt on tekkinud riigiettevõtteid, mille juhid saavad kolossaalselt suuri summasid. Hetkeseisuga on Eesti keskmine kuupalk ligi 900 eurot. Vastukaaluks sellele sai näiteks Estonian Airi endine juht Tero Taskila ühes kuus 33000 eurot ­ seda töö eest, mis tootis kahjumit. Ta tegi tööd umbes neljakümne keskmise inimese eest. Ühelt poolt on näha olemasolev majandusliku ebavõrdsuse lõhe. Teisalt ei saa mainimata jätta, et mõni riigiametnik on selle olukorra parandamise võtnud endale südameasjaks. Oktoobri lõpus 2012. aastal esitas Keskerakond eelnõu, mis jõustumisel piirab riigiettevõtete juhtide palka presidendi ametipalgani ehk 6000 euroni kuus. Võib-olla tunneb mõni teine riigi palgal töötav ametnik ennast selle kehtestamisel paremini. Erinevate indiviidide puhul saab välja tuua liigse üldsuse huvi, mis nende isiklikku elu kurnama hakkab

Eesti sündmused

.või midagi kolmandat ? Kõige tähtsamaks kui ka kõige rohkem kajastamist leidnud sündmuseks selle perioodi jooksul võib lugeda 28 aprillil 2007 Tallinnas toimunud rahutusi pronksisõduri ümber. Rahutused algasid, kui teatati, et kuju eemaldatakse ja tahetakse viia üle siselinna kalmistule. Enim ärritusid sellest vene rahvusest kodanikud, kes tundsid, et neil on kuju näol identiteet. Vastukarva oli ka mõte sellest, et avatakse pronkssõduri all olevad punaväelaste hauad. Kui rääkida aga eesti meedia vaatevinklist, siis kindlasti ei räägitud asjadest nii, nagu nad olid. Mässasid nii eestlased kui venelased, meedia kajastas aga venelaste kuritegusid ning eestlased jäid kaitsva tiiva taha peitu. Venelast võeti kui ründajat, eestlast kaitsjat. Tegelikult teame kõik, et vandaale oli nii eesti kui ka vene rahvustest. Iga riik tahab omi kaitsta, selline on minu arvamus ajalehtedes ning raadiotes räägitust. Olen ka

Kas selleks, et elada rahus, peab valmistuma sõjaks?

Kas selleks, et elada rahus, peab valmistuma sõjaks? Alates 1710. aastast oli kogu Eesti ala ühendatud Venemaa keisririigiga. Venelased olid maad rängalt laastanud, nii et Eesti võis olla kaotanud kuni kolmveerandi oma elanikkonnast. Kuid mis takistab Venemaad, minevikku kordamast ja kas me oleme selle ise endale kaela vedanud? Venemaa, 17miljoni km2 suurune presidentaalne vabariik, on meist, väikesest Eestist kiviviske kaugusel. Kui praegusel hetkel elab Tallinnas rohkem Vürstiriigist inimesi, kui eestlasi. Siis tekib kananahk peale, mõeldes, mis toimub paarikümne aasta pärast, kui Eesti on venelaste

Uurimustöö identiteedi kohta

Eesti keelt.Eestis ei ole väga palju sisse rännanuid venelasi.Enamus on siin üles kasvnud.Nad kõik peavad ka Eestit oma kodumaaks.Enamus küsitluses osalenud inimesed on eluga Eestis väga rahul.Üks lausa ütles, et võrreldes Venemaaga on Eestis super hea elada.Enamus venelasi tajuvad rassismi.Paljud ütlesid, et Eestlased suhtuvad liiga üleolevalt venelastesse.Asjad olevat veel hullemad olnud Eelmisel sajandil NL-i ajal.Peaaegu kõik venelased arvavad, et venelased saavad võrreldes eestlastega vähem palka, kuid on ka mõistlikke venelasi, kes arvavad, et asi on ikkagi hariduses ja suhtumises töösse.Venelased arvavad ka seda, et Eestis võiks olla rohkem teist keelt kõnelevate laste lasteaedu ja koole. Identiteet Identiteet on ühtsustunne mngi rühma või rahvusega.Integratsioon ja identiteedi kujunemine on kui vastastikune protsess, mis hõlmab nii enamus ­ kui ka vähemusrahvusrühmi.

ETV , eri rühmade seisukohtade analüüs demagoogia- ja retoorikavõtete seisukohast

 ’’Sputniku sisu pole sama intrigeeriv, sest kõik ju teavad, millega on tegu (Ivanov, 2014).’’   ’’ Sest me kõik tahame näha kui puusse siis Darja Saar ikka pani ja mis propaganda sealt ikka tulema hakkab (Ventsel, 2015)!’’ 4. Sildistamine  ’’ Totalitaarsed režiimid, sealhulgas ka Putini režiim, kasutavad seda oma alatutel eesmärkidel (Samorodni, 2014).’’ 5. Rääkimine, rääkimine ja aina rääkimine;  ’’ Eesti venelased vaatavad Venemaa propagandistlikke telekanaleid, sest neil ei ole alternatiivi. Objektiivne reaalsus on selline, et inimesed tahavad iga õhtul istuda televiisori eest ja soovivad, et selles telekas räägitakse nende emakeeles. Ja eesti venelased vaatavad Venemaa telekanalites eeskätt meelelahutuslikke saateid ja siis edasi inertsi mõjul propagandistlikke saateid (Samorodni, 2014).’’  ’’Oli nõukogude ajal selline tore loosung, «Käed eemale…!»

Küüditamine

kuna minu mees läbi otsiti . Siis otsiti kõik meie eluruumid läbi , pannes tasku kõik , mis oli väärtuslik ja öeldi , et 40 minuti jooksul olge valmis ära sõiduks , milleks veoauto ukse ette sõitis . Rakveresse jõudsime õhtu eel , kusmeid vagunitesse jaotati ­ mehed eraldi naistest . Vaguni uksedlukustati kõvasti kinni . Meie vagunis oli 25 inimest , täiskasvanuid 20 , lapsi 5 . Ühes pakkidega oli vagun nii täis , et osa inimesi oli sunnitud püstijalu seisma ööd ja päevad . Sõitsime üle Venemaa piiri ja ikka ööd ja päevad venis rong ahastavate ja nutvate inimestega. Siis läks sõit üle Uraali mägede , kuni viimaks kusagil suures linnas jõe ääres peatus. Siis veeti haiged ja lapsed ühe sigade vedamise praamiga edasi , kuna terved ja jõulised kallast mööda jalgsi saadeti. Seal anti siis meile korterid , mille eest pidime üüri maksma ­ olgugi , et meil raha polnud. Selle asemel andsime riideid ehk mis meil oli

Sallivus ja sallimatus tänapäeval

Meie riik oli Venemaa poolt okupeeritud mitmekümneid aastaid ja sellest tulevalt on paljudel eestlastel mingi seletamatu viha venelaste vastu.Üheks suureks probleemiks on keelebarjäärid. On tohtult idanaabreid, kes on elanud siin pool oma eluajast, kuid ei oska või ei taha rääkida eesti keelt. Paljud eestlased ei suuda seda mõista, kuidas on võimalik, et Eesti Vabariigis ei saa mõnes kohas oma emakeeles hakkama.Sallimatust kahe rahva vahel süvendas aprills toimunud pronkssõduri eemaldamine pealinnast. Pronksiöö rahutused toimusid üle Eesti, kuid eelkõige sai kahjustada Tallinna kesklinn. Valdavalt peksid vene rahvusest inimesed katki aknaid, röövisid poode ja väiksemaid kioskeid. Võimud tegid kõik, mis nende võimuses , et kurikaelu peatada. Tänapäeval on veel tohutult inimesi, kes on nulltolerantsed geide ja lesbide suhtes. On indiviide, kellel ei ole nende vastu midagi , kuid neid häirib see, et homoseksuaalid propageerivad oma eluviise

Edgar Savisaar

Ometi ei taha ma avalikult vaielda süüdistajatega, vaid anda tõene pilt nendele inimestele, kes on kahevahel ­ kelle sõnu uskuda? Tegelikult napib andmeid selle kohta, kes olid need inimesed, kes protestisid Tõnismäel monumendi äraviimise vastu ja kellest osa vandaalitses hiljem Tallinna kesklinnas, kui need üldse olid samad inimesed. Teame vaid, et üks kolmandik esimesel päeval politsei poolt kinnipeetutest olid eestlased ja kaks kolmandikku järelikult venelased. Teame samuti seda, et kahel päeval kinnipeetutest olid pooled Eesti Vabariigi kodanikud ja kümmekond protsenti Vene riigi siin elavad kodanikud, 40% järelikult elamisloaga isikud. 12 Andrus Ansip ja tema mõttekaaslased jätkavad seda joont, et kõik need inimesed olid Keskerakonna valijad ja järelikult oleks Keskerakond ning isiklikult mina neid ka korrale kutsuma pidanud

Andrus Ansip

Andrus Ansip Referaat 1 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elu, haridus, karjäär Pere Hobid Andrus Ansip linnapeana 3. Andrus Ansip Reformierakonnas ja ministrina Ansip peaministrina 4. Andrus Ansipi esimene valitsus 5. Ansipi teise valitsuse sünd Pronkssõdur 6. Tunnustused ja tiitlid 7. Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Andrus Ansip on silmapaistev ja tuntud Eesti poliitik. Ta on saanud tuntuks ka oma lõbusate väljaütlemiste poolest. Valisin tema enda referaadi teemaks, sest kuuleme temast iga päev, kuid tegelikult ei tea midagi ta elust. 3 Elu, haridus, karjäär Andrus Ansip sündis 1. oktoobril 1956 Tartus, nüüdseks on ta Eesti tuntud poliitik ja endine Tartu linnapea(1998-2004). Aastatel 2004-2007 oli ta majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ta on peaminister alates 13. aprillist 2005

Muulaste akulturatsiooni probleemid Eestis

oma arvamus selle kohta. Lugedes neid artikleid võib märgata, et paljud nende artorid kasutavad mõisteid, mis iseloomustavad seda, kuidas riik ja eestlased suhtuvad muulastesse ning kuidas nad elavad koos. Kõige sagedamini kasutatakse mõisteid "identiteet" ja "akulruratsioon". Identiteet on omaduste hulk, mis teevad objekti unikaalseks võrreldes teiste objektidega. Mõned artikli autorid arvavad, et identiteet on see põhjus, miks eestlased ja venelased siiamaani ei tulnud ühiseks arvamuseks ning siiamaani ei olnud lahendanud paljud probleemid. Eestlased ja venelased on liiga erinevad ja nende seisuhohad on erinevad ka. Identiteet on oluline iga inimese jaoks, sest igal inimesel on vaja ennast määratleda, teadma, et ta on miingi rühma liige ja võrrelda ennast teistega. Kui räägitatakse muulaste identiteedist, siis tihti tuleb välja, et siin võib eraldada kaks osa - kodaniku identiteet ja Etno-kultuuriline identiteet

Eesti Vabariigi tekke eeldused kuni vabadussõda

nimetama Läti punasteks küttideks ja sõdisid nõukogude võimu eest. Ideed, et Eesti võiks saada vabaks, ei olnud 1917 kevadel ja suvel veel väga olemas. See muutus alles enamlaste võimuletulekuga Venemaal. Õp: Kes see mees oli, kes valiti 1917 Maapäeva? On seotud ka 23. veebruariga. Jakob: Endla äkki... mees nimega Endla. Ka Eestis oli enamlasi, eelkõige tööliste hulgas. Kuuluti Tööliste Ja Soldatite Saadikute Nõukogud, kuhu kuulusid eelkõige venelased, aga ka sakslased ja eestlased. Sinna kuulus ka Viktor Kingissepp. Enamlased võtsid enne seda, kui Petrogradis oktoobripööre toimus, olid enamlased Tallinnas võimu enda kätte võtnud. Saadeti komisjonid raudteedele, asutustesse, telegraafi ja mujale, tänavatel partullisid punakaartlased. 27 oktoober 1917 andis Jaan Poska võimu Kingissepale. Riigistati ettevõtted, mitte vaid tööstusettevõtted, vaid ka pangad, hotellid, restoranid. Maa kuulutati riigi omaks

Tegu on väga vastuolulise teemaga, mis tähendab seda, et aja jooksul on esile kerkinud mitmed arusaamad ja arvamused vene vähemuse integreerimise kohta. Arvamused varieeruvad seinast seina, kes toetab vähemuse ühiskonda integreerimist ja kes on sellele iga hinna eest vastu. Konfliktsuse vältimiseks on õnneks selle teemalised tulised vaidlused raugenud, võrreldes varajase iseseisvumisperioodiga, ning tänapäeval pigem aktsepteeritakse, et venelased on osa Eesti ühiskonnast. Viimaste aastate jooksul on integratsiooni teemalised arutelud eriti aktuaalsed, arvestades kümne aasta taguseid sündmusi Tallinnas, mis nõrgestasid veelgi kahe rahvuse vahelist suhet. Need sündmused ei aidanud kaasa tuleviku perspektiivis venelaste integreerimisele, sest erinevate uuringute põhjal kasvas just siis venelaste ebausk Eestisse integreerumisse. See on ainult üks paljudest probleemidest, mis on integratsiooniga seotud, ning alljärgnevalt toongi

TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK

hõimumurdest, põhja-eesti, lõuna-eesti ja kirde-eesti hõimumurdest. Esimesed Eesti koha- ja isikunimed on säilinud Läti Henriku Liivimaa kroonikas. Tootmise arenemise, majanduse tugevnemise ja kultuuri ühtlustumise tagajärjel algas sel ajal eestlaste kujunemine ühtseks rahvaks. Eestlased nimetasid end maakonniti sakalasteks, harjulasteks jne. Soomlastele on virulaste (virolaiset) ja lätlastele ugalaste (igauni) nimetus hakanud tähendama kõiki eestlasi. Venelased nimetasid eestlasi ja kõiki läänemeresoomlasi tuudideks. Ka Liivimaa kroonikas kasutati kõrvuti maakondlike nimetustega ühisnimetust Estones. Eestlased ise omandasid ühisnimetuse "eestlased" alles 19. sajandi rahvusliku liikumise ajal. Eestlaste vabadusvõitlus (1208-1227); Lembitu; Madisepäeva lahing; vabadusvõitluse lõpp Kuni XII sajandini olid eestlased iseseisvad, vabad, kõrge kultuuriga põlluharija ja meresõitja rahvas. 13

Ajaloo osa koolieksami kordamisküsimused

Riigi tuleviku pidi määrama 1918.a jaanuaris valitav Asutas Kogu. Maapäev oli seisukohal, et kuni valimisteni on tema ainsaks seadusandlikuks võimuks. Selle peale ajasid enamlased Maapäeva laiali (15.nov.1917), kuid saadikud jätkasid illegaalseid kokkusaamisi. Eestlastel aitas iseseisvuda ka see, et sakslased said I MS lüüa ning taganesid Eesti aladelt. Eestlased kasutasid ära võimalust, mil sakslased lahkusid Eestist ja venelased polnud veel Eestit taas allutanud ja kuulutasid välja iseseisvuse. 6. Kas Vabadussõda oli sõda rahvuste või maailmavaadete vahel? Põhjenda! Ühest küljest oli Vabadussõda sõda rahvuste vahel, kuna eestlased võitlesid oma iseseisvuse eest, soovi eest saada vabaks ja enam mitte alluda võõraste (teiste riikide) võimule. Samas oli see ka sõda maailmavaadete vahel, kuna ühe rahvuse ja perekonna liikmed võisid ühel ajal võidelda erinevatel pooltel. 7

Venelaste integratsioon

nende integreerumine savijalgadel. Eesti venelastel on minevikupärandit ületada raskem, sest nende ajalookogemus on eestlaste omast erinev ja eriti vanem põlvkond võtab viimase kümnendi sündmusi kaotaja positsioonilt. Selle tõttu arvan, et integratsiooni probleemide lahendamiseks on väga oluline ajaloo õpetus. On tähtis, et noortele Eesti venelastele õpetataks sama ajalugu, mis eestlastele. Siiski on teada, et nende õpikud erinevad meie omadest. Nii tekibki lõhe, kus ühed vaatavad sündmusi ühelt ja teised teiselt kaldalt. Ajaloo kaksiti mõistmine tõi meile kaasa pronksöö sündmused, mis olid suureks sokiks kõikidele- taolist vastuhakku polnud Eestis varem juhtunud. Suur mass venelasi lõhkus Tallinna tänavatel kioskeid, autosi ja ettejuhtuvaid poode, mis ühtlasi ka tühjaks rööviti. Oli aru saada, et sündmuste ajendiks ei olnud ainult pronkssõduri eemaldamine. Aprilli

Mida ma ootan riigilt

eelnenud rahastusskandaali poolt, sellepärast käisid mitmed ettepanekud erakondade ja valimisseaduste pihta. Ajakirja The Economist 2013. aasta demokraatiaraporti järgi on aga Eesti kõige suurem probleem demokraatiaga inimeste huvi poliitikas osaleda. Erakondade ja valimisseaduste muutmine ei tooks tulu, sest probleem pole selles, kui suur on erakonnajuhtide mõjuvõim, vaid selles, keda inimesed valivad. Eestis on aga mitmeid valijasgruppe poliitellu kaasamata, näiteks venelased. Vene valijaskond valib aga ainult Keskerakonda, teised erakonnad pole vene valijate püüdmisest eriti huvitatud. Et luua aga kindel demokraatlik ühiskond, on vaja kaasata otsustesse kogu riigi elanikkond. Sotsioloogi Juhan Kivirähki sõnul pole taolist erakorralist olukorda, kus usaldus ja toetus uue valitsuse vastu kukub esimesel kuul suure hooga, varem Eestis olnud. Selline olukord Eesti poliitmaastikul, kus valitsus ei saa hakkama oma programmi elluviimisega, kaotab toetajaid

EESTLASTE SUHTUMINE EESTI VENELASTESSE

Pelgulinna Gümnaasium Carolin Kaare 12. klass EESTLASTE SUHTUMINE EESTI VENELASTESSE Uurimistöö Juhendaja: Ljubov Peterson Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Vene rahvus moodustab umbes veerandi Eesti kogu rahvastikust ja on sellega teine kõige suurem rahvusgrupp Eestis. Kuigi venelased on juba aastakümneid Eestis elanud ja 2 moodustavad Eesti rahvastikust suure osa, tundub nagu eestlaste ja Eesti venelaste läbi saamises oleks probleeme. Eestlaste ja venelaste omavahelised pinged on alati Eestis aktuaalsed olnud. Selline teema sai valitud, sest olen ise elanud Eestis nii väikestes kui ka suurtes kohtades, kuid seda probleemi olen igal pool täheldanud, olenemata asukohast.

Eesti Taasiseseisvumine

Õhtu õhtu järel seati sammud iseenesest, ilma mingi korralduse või eelneva kokkuleppeta jälle lauluväljakule. Tulid kõik, nii vanad kui noored, lähedalt ja kaugemalt, üksikult, seltskonniti ja perekonniti, isegi imikud kõlkusid revolutsionääridest perekonnapeade kukil, viiekuune Lagle teiste tulevikubeebide hulgas. Kes siis oleks mallanud lapsega kodus kükitada ja vabaduse laulupidudest eemale jääda! Lavale ilmusid taas ka ansamblid ning ööd läbi kõlasid helendava suvetaeva all vanad rahvuslikud ja uued rahvalikud laulud. Nood, mis olid poolsada aastat keelatud olnud, ja need, mis viimase paari aastaga juurde olid loodud. Ja mida juba aasta pärast hakati kerge irooniaga kutsuma laelupjamise lauludeks, sest inimesed võtsid neid lauldes kätest kinni, tõstsid ühendatud käed üles pea kohale ning õõtsutasid ennast laulutaktis kaasa. Nõnda lainetas

Eestlus

Kellel on õigus tõmmata piiri, et siitmaalt, sina oled eestlane, ja siitmaalt, sina enam mitte? Kas me ikka arvame, et kolm, viis või kuus põlve eestlane on parem-õigem eestlane kui see, kelle ema või isa on mõnest muust rahvusest? Kes nad kõik on? On nad eestlased või mitte? Rahvuslus (eestlus) on ühtsustunne oma (eesti) kultuuri ja keelega, oma päritolu- või kasvukeskkonnaga. See on ühine vaimne ruum, kuhu kuulume või ei kuulu, sõltuvalt sellest, kas me seda ühtsuse- ja kodususetunnet tunneme või ei tunne, sõltumata sellest, kas oleme sündinud Eestis või Stockholmis, Venemaal, Kaukaasias või USAs. See protsess, mida me tavaliselt ei söanda nimetada õige nimega ­ assimilatsioon ­ võib võtta aega mitu inimpõlve. Ei piisa vaid siin elamisest, vaja on ka emotsionaalset tahet, huvi ja motivatsiooni. Me oleme võõra vere ja teised kultuurid ikka vaikselt endasse sulatanud, oleme nad omaks võtnud, kodustanud ja tasapisi ära eestistanud. Eestlaste ja muulaste s

Eesti uusima aja ajalugu

EESTI UUSIMA AJA AJALUGU 04.09.12 Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust. Need 100 000 meest tähendas seda, et tekkis tööjõupuudus. Lisaks meestele kutsuti sõjaväeteenistusse ka hobused. Vene transpordiolukord oli nigel, raudteed olid rakendatud sõja jaoks. Tehase vabrikud töötasid ennekõike sõjaväe tarbeks. Esmatarbekaupade puudus läks iga aastaga teravamak

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

(8 alevit säilitas siiski alevi nime, kuid kuuluvad nüüd segavaldade koosseisu). Valdades viidi sisse tõeline omavalitsus, maakonnad aga jäid vaid haldusüksusteks. Tallinn liideti Harjumaaga, Tartu ja Pärnu samanimeliste maakondadega, Kirde-Eesti suurlinnad Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva Ida- Virumaaga. Haldusreform? Eriti õnnestunud Eesti praegune haldusjaotus ei ole. Eelkõige torkab silma, et enamik meie valdu on liiga väikesed. Neil ei jätku ettevõtlikke ja tarku inimesi vallavalitsustesse ega maksumaksjate raha vähegi suuremate projektide tarvis. Seevastu Tallinn on vallaks jälle liiga suur. Ka tundub, et nooremaid maakondi (eriti Põlva-, Jõgeva-, Rapla- ja Hiiumaad) pole rahvas veel päriselt omaks võtnud. Räägitakse jällegi haldusreformist. Sellega peaks aga olema ettevaatlik. Haldusreform toob alati kulutusi ja tüli ja pole eriti kindel, kas need parema valitsemise tagajärjel ennast ära tasuvad.

Eesti uusima aja ajalugu

ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. Ida-Preisimaa operatsioon 1914, 15. augustil ületasid Venemaa 1. armee ja 20. augustil 2. armee Ida-Preisimaa piiri. Armeesid lahutas 80 km laiune Masuuria järvistu, mis võimalas sakslastel anda löök mõlemale Vene armeele eraldi. Järgnenud Tannenbergi lahingus (23.–30. augustil) piirasid Saksa väed ümber Vene 2. armee ja purustasid selle. Lahingu käigus kaotasid venelased ligikaudu 92 000 meest vangilangenuna ja ligikaudu 50 000 tapetuna. Tannenbergi lahingul oli suur tähtsus, sest sellega päästeti Ida-Preisimaa ja peatati ülekaalukate Vene vägede pealetung Sileesia tööstuspiirkonna ja Berliini suunas. Arvulisse vähemusse jäänud Vene 1. armee sunniti Masuuria järvede lahingute käigus Ida-Peisimaalt lahkuma Saksa vägede suurpealetungid 1915, mere- ja õhusõda Eesti ruumis.

Kirjand "Ebatolerantne suhtumine ühiskonnas"

Ent inimesed muutuvad järjest vaenulikumaks ning ei suuda ega tahagi teiste inimeste arvamusi, tegusid ega tõekspidamisi mõista. Kui keegi erineb meist millegi poolest ja meid häirib see mingil moel, siis muutume tihtipeale vastikuks ja sallimatuks ega austa selle inimese vabadust omada omaenda maailmapilti ja uskumusi. Kuid millesse siis inimesed tänapäeval ebatolerantselt suhtuvad ja mis on selle põhjuseks? Eestlaste seas on väga aktuaalseks teemaks Eestis elavad venelased. Levinud on arusaam, et venelased on enamjaolt narkomaanid ning aids ja teised haigused levivad just nende tõttu. Ebatolerantsus avaldub ka selles, et paljud inimesed on selle vastu, et Eesti riigis võimaldatakse venelastele keskhariduse omandamist vene keeles ja veel arvavad eestlased, et Eesti kanalitelt tuleks ära kaotada venekeelsed saated. Usutakse ka seda, et venelased toovad kaasa ainult probleeme ning kõige parem oleks, kui nad oma kodumaale tagasi suunduksid

Miks võitis valimised Tallinnas taas Keskerakond?

valimistest rohkem Sotsiaaldemokraadid ja IRL. On ilmselge, et Tallinna linnavõim valiti taas venelaste poolt. IRL võitis vaid kolmes linnaosas: Nõmmel, Pirital ja Kesklinnas. Ka meedias on palju räägitud sellest, kuidas teised kolm suurt parteid peale Keskerakonna ei pööra venelastele ja nende probleemidele tähelepanu. Reformierakond on sellele vastanud, et neil ei ole erinevat poliitikat eestlaste ja venelaste jaoks ning nii see ka tegelikult ka olema peaks, kuid enne seda peavad venelased saama Eestis eestlastega võrdseks. Venelased peaksid õppima ära eesti keele ning lülituma eestikeelsesse meediaruumi. Pärast seda oleks võimalik ka sama poliitika kõigi jaoks. Praegu on aga välja kujunenud olukord, kus Keskerakond valitseb täielikult venekeelses meedias ning teised erakonnas selle vastu midagi ette ei võta. Kindlasti muutub olukord siis, kui toimub põlvkonnavahetus, sest noored venelased oskavad eesti keelt juba tunduvalt

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

kujund oli oma olukorda realistlikult hindava, kuid sealjuures ambitsioonika tegija oma. Kuna kolm Taasiseseisvunud Eesti presidenti on nii erinevad siis tahtsingi selles uurimustöös kolme presidenti omavahel võrrelda ja uurida mida teised on nende kohta ütelnud. Lk 1 Lennart Mer i Lennart Meri oli taasiseseisvunud Eesti esimene president. Ta oli suur sugune ning haritud inimene ja poliitik. Lapsepõlv oli tal raske. Tema isa Georg Meri oli diplomaat ja ka kirjanik kes kirjutas majandust, poliitikat ja ajalugu käsitlevaid tekste rahvusvaheliselt tuntud ajakirjadele. Georg Merel oli palju sidemeid tuntud Euroopa ajakirjanike ja kirjanikega. Lennart Meri ongi oma isa pidanud ennekõike eurooplaseks ja seejärel eestlaseks. Lennarti ema Alice Meri oli pärit rannarootsist ja rannarootsi aktsent püsis tal elu lõpuni ' telegrafist. 1930

Eesti 1920 - 1937

Kultuuritegelased ise aga määrasid neid. Õp: Omamoodi paradoks – mida rohkem jood, seda rohkem kultuuri toetad. Mikk: Sisuliselt kunstnikud. Oh, kolm kommentaari täis! See oli hästi kasutatud. Kultuurkapitali seadusega samal aastal ehk 1925 võeti vastu ka kultuurautonoomia seadus. See tähendas, et vähemusrahvused said ise vabalt oma kultuurielu korraldada, ilma riigipoolse sekkumiseta. Olid ka piirangud – vähemusrahvust pidi olema vähemalt 3000. Neid oli 4: venelased, rootslased, sakslased ja juudid. Kultuurautonoomia võimalust kasutasid sakslased ja juudid. Venelased ja rootslased ei kasutanud, sest nad elasid suhteliselt kompaktselt, vastavalt Peipsi ääres ja Loode-Eestis, ja kasutasid oma kultuuri huvide eest seismiseks kohalikku omavalitsust. Kogu haridussüsteem muutus eestikeelseks, enne oli olnud venekeelsed. Eesti keeles sai enne õppida vaid erakoolides. Alguses andis kõrgkoolidest haridust eesti keeles vaid Tartu Ülikool, kuid

Eesti uusima aja ajalugu

Mitmed kaotused tabasid ka Ve Mandzuuria armeed. 1905 veebruar ­ Mukden ­ mõlemal poolel rohkem kui 500000 meest, mõlemad pooled kasutasid moodsat relvastust, Ve kaotas. Siiski püsis Peterburis veel lootus ­ komplekteeriti 2. meeskond (peamiselt Tlnas). Oktoobris asuti Tallinnast teele eesmärgiga jõuda Port Arturisse venelastele appi. Teel kuuldi Port Arturi kapituleerumisest. Tsusima merelahingu kaotasid samuti venelased, hakati otsima võimalusi sõja lõpetamiseks. Aug 1905 algasid USAs rahuläbirääkimised, millest võttis osa ka eestlane Ferdinand Martens. Rahutingimused olid Ve jaoks üsna normaalsed ­ Ve loovutas Ja-le 7 Liadongi ps (sh Port Arturi), Sahhalini(?) saare lõunaosa, tõotas, et ei võitle vastu Ja majanduslikule ülemvõimule Koreas, kohustus oma väed Mandzuuriast välja viima.

Kas Eesti sai viimase masuga hästi hakkama või ei?

Kas Eesti sai viimase masuga hästi hakkama või mitte? -Astra Säälik 2008.-2009. aastal oli ülemaailne majanduskriis, mis puudutas vägagi ka Eestit. Sel ajal toimus Eestis nii mõndagi, sest see oli Eesti jaoks üks raskemaid majanduskriise üldse peale suurt tõusu, kuid seda oli ka ette näha, et suur tõus ei jää ilma suurest langusest. Täpsemalt paljud ettevõtted Eestis lõpetasid oma tegevuse või pankrotistusid, lisaks ettevõtetele, pidid ka paljud füüsilised isikud pakroti välja kuulutama. Mida siis majanduskriis iseenesest kujutab ning miks majanduskriis tekib? Majanduskriis kujutab endast seisakut/ummikut, mis ei puuduta mitte ainult majandust, vaid ka ühiskonda kui tervikut, seal hulgas poliitikat, haridust, kultuuri ja valitsevat ideoloogiat. Varem ma ei teadnud täpselt, miks majanduskriisid tekivad, kuid peale mikro- ja makromajanduse loengut sain tegeliku ja ka loogilise põhjuse teada. Majanduskriisi põhjuseks on see, et headel aegadel toimub valede majan