Viimaseks sammuks tegin faili, kus kutsun välja alamkomponenti 1-bitist täissummaatorit neli korda, mille tulemusena tekibki 4-biti liitja lahutaja. 1.1 Programmikood -- XOR Gate library ieee; use ieee.std_logic_1164.all; -- Entity entity xorGate is -- Sisend/väljund portide kirjeldus port( A, B : in bit; F : out bit); end xorGate; -- Architecture architecture func of xorGate is begin -- Väljundi arvutamine F <= A xor B; end func; -- XOR Gate -- Täissummaator library IEEE; use IEEE.std_logic_1164.all; -- Entity entity FullAdder is -- Sisend/väljund portide kirjeldus port ( a, b, c_in : in bit; c_out, y : out bit ); end FullAdder; -- Architecture andmevoo esitusviisiga architecture dataflow of FullAdder is begin -- Väljundi y arvutamine y <= a xor b xor c_in; -- Ülekande arvutamine c_out <= (a and b) or (c_in and (a xor b)); end dataflow; -- Täissummaator -- 4-bit liitja/lahutaja library IEEE;
1. Binaar- ja kümnendarvud, nende erinevus, milleks on binaararvud arvutite juures vajalikud? Erinev arvude kujutamine. Binaararve kasutatakse riistvara tasandil 1(kõrge) ja 0 (madal) väljendamiseks. 2. NOT, AND, OR, NAND, NOR, XNOR, XOR. Tunda eelmainitud loogikatehete tõeväärtustabeleid kahe ja enama sisendi ning ühe väljundi puhul, osata joonistada nende skeeme. XNOR on komparaator, XORi puhul kui on erinevad sisendid, siis väljundiks 1, muul juhul 0. 3. Milles seisneb transistori olulisus? Transistor suudab juhtida palju tugevamat signaali võrreldes signaaliga, millega transistorit ennast juhitakse. Saab kasutada ka lülitina. 4. Mida ütleb Moore`i seadus? Moore’i seadus ütleb, et iga 18 kuu tagant transistorite arv kahekordistub. 5. Mis peitub lühendite VHDL ja VHSIC taga? Lisa mõlema mõiste juurde lühike seletus. VHDL – VHSIC hardware description language = on mõeldud rohkem riistvaraga tegelevatele inimestel. VHSIC - very high speed integrated circ
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Nimi 1 tudengikood Nimi 2 tudengikood Nimi 3 tudengikood PRAKTIKUMI ÜLESANNE Juhendajad: Professor Peeter Ellervee Hardi Selg Tallinn 2017 Annotatsioon Töö eesmärgiks on luua minimaalne juhtloogika VHDL keeles vastavalt lähteülesandele. Töö tulemusena on loodud juhtloogika VHDL keeles poe eskalaatori, helisüsteemi, ukse ja valgustuse kontrollimiseks, samuti saadud juhtloogika valideeritud simulatsiooni teel. Töö on kirjutatud eesti keeles ning sisaldab teksti 21 leheküljel, 8 peatükki, 1 joonist, 2 tabelit. Sisukord Tallinn 2017 Sissejuhatus.........................................................................................................
Süsteemi mõiste. Süsteemimudel. Muutujad ja parameetrid. Sisend-, oleku- ja väljundmuutujad. Millest sõltub süsteemi käitumine. Süsteemi matemaatiline mudel ja selle koostamine. Algolek ja selle sisu. Dünaamiline süsteem. Pidev- ja diskreetaja süsteemid. Süsteemi mõiste: Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteem on see, mida saab vaadelda süsteemina (süsteem on subjektiivne – kui tahan, vaatan süsteemina, kui ei taha, ei vaata). Süsteem on funktsioon sisendist ja siseolekust, kui see võrrand teada, siis see võrrand on süsteem ehk süsteemimudel. Süsteemi omadused: element/objekt, sidemed (mistahes seosed elementide vahel, võivad olla orienteeritud, vastastikused, muutlikud, juhuslikud jne), terviklikkus, süsteemil on hierarhia, süsteemil on kindel käitumine. Põhiülesanded: süsteemide modelleerimine (mudelite koostamine), süsteemide analüüs (meetodid süsteemide uurimiseks), süsteemide süntees (meetodid süsteemide loomiseks). Sü
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetool TEHISNÄRVIVÕRGUD JA NENDE RAKENDUSED Õppematerjal Koostas: Eduard Petlenkov Tallinn 2004 1 Sisukord Eessõna .......................................................................................................................................2 1. Tehisnärvivõrgud ........................................................................................3 1.1. bioloogiline neuron ja bioloogilised närvivõrgud .......................................3 1.2. tehisneuron .............................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetool TEHISNÄRVIVÕRGUD JA NENDE RAKENDUSED Õppematerjal Koostas: Eduard Petlenkov Tallinn 2004 1 Sisukord Eessõna .......................................................................................................................................2 1. Tehisnärvivõrgud ........................................................................................3 1.1. bioloogiline neuron ja bioloogilised närvivõrgud .......................................3 1.2. tehisneuron .............................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetool HÄGUSAD SÜSTEEMID Õppematerjal Koostas: Andri Riid Tallinn 2004 Sissejuhatus 2 Sissejuhatus Viimaste aastakümnete jooksul on hägus loogika leidnud edukat rakendust mitmesuguste juhtimis- ja modelleerimisprobleemide lahendamisel. Informatsiooni esitus hägusloogikasüsteemides on lähedane nendele mehhanismidele, mida inimene igapäevaelus otsuste tegemisel kasutab, mis võimaldab hägusloogikasüsteemide kaudu teha kättesaadavaks traditsioonilistele vahenditele halvasti alluv inimteadmus näiteks protsesside modelleerimis- ja juhtimisrakendustes. Teksti esimeses peatükis antakse kompaktne, kuid piisav ülevaade hägusloogikasüsteemide aluseks olevast hägusast hulgateooriast, hägusloogikasüsteemide arhi
Eesti Infotehnoloogia Kolledž Digitaalloogika ja Digitaalsüsteemid KODUTÖÖ Tallinn 2013 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 1. Leida oma matriklinumbrile vastav 4-muutuja loogikafunktsioon......................4 1.1 — sisestada lahtrisse oma matriklinumber...................................................4 1.2 — lülitada kalkulaator ümber 16ndsüsteemile (Hex).....................................4 1.3 — kalkulaatoris näidatava 16ndarvu 7-ga korrutamiseks vajutada järjest * ja 7 ning järgnevalt võrdusmärki = korduvalt, kuni näidatav 16ndarv kasvab 7- kohaliseks:........................................................................................................... 5 1.4 — eelkirjeldatud viisil toimides saadud ja hetkel kalkulaatoris näidatava 16ndarvu tuleb korrutada 7-ga veel niimitu kord
Kõik kommentaarid