Tähtsamaid metalle ja nende ülesanded (0)

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Tähtsamad metallid

Vett saab pehmendada destilleerides, kasutades veepehmendajaid (fosfaadid Na 2PO4), ioniide (vahetavad ioone, Ca, Mg → Na, K 9. Katlakivi saab eemaldada spetsiaalsete vahenditega, äädikalahusega. Katlakivi põhjustab ummistusi torudes, halvendab soojusjuhtivust, katelde ja veeboilerite ülekuumenemist 10.Raud – leidub Maa tuumas, 4. Kohal maakoores, Eestis leidub soorauamaaki Fe(OH)3, ehedana leidub meteoriitrauda. Enimkasutatav metall. Omadused: tugev, kõva, puhas Fe ei roosteta, kõrge sulamistemperatuur, d-metall Alumiinium – levikult 3. Kohal maakoores, ehedalt ei leidu, saadakse elektrolüüsi teel. Kasutatakse ehitusmaterjalina, teiste metallide tootmisel. Omadused: hõbevalge, kerge, pehme, hea elektri- ja soojusjuhtivus, ei roosteta, kege toota, p-metall 11. Tina Plii  o-a +2/4  o-a +2/4

Keemia

2

doc

Rahvapärased nimetus ainetel

37. Eluõhk, tuliõhk - O2 – dihapnik, lisatakse kalakasvatuses vette, et tõsta saagikust 38. Surnud õhk, azote (pr. k elutu) - N2 - lämmastik 39. Põlev õhk - H2 – vesinik, kõige kergem gaas 40. Halogeenid ehk soolatekitajad– VII A rühma kõik elemendid (fluoor, kloor, broom, jood) 41. Kalkogeenid ehk maagitekitajad– VI A rühma kõik elemendid (hapnik, väävel, seleen, telluur) 42. Leelismetallid ehk I A rühma kõik elemendid, nende reageerimisel veega tekib tugev alus ehk leelis, nende ühendid annavad leeliselise keskkonna 43. Leelismuldmetallid ehk II A alates Ca-st kaasaaravtud, nende reageerimise veega tekib leelis, nende ühendeid leidub muldades, mis lahustuvad vees andes leeliselise keskkonna 44. Salpeetrid – kõik nitraadid; india salpeeter KNO 3 – väetis, mustas püssirohus puusöe ja väävliga; tšiili salpeeter – NaNO3 – hügroskoopne (imab vett), väetis; norra salpeeter Ca(NO 3)2 kas

Keemia alused

7

docx

Keemia kokkuvõte

väike tihedus), madal sulamis ei saa valmistada, pehmed, kerged(temeperatuur head elektri ja soojus juhid,puhas metal pind( läikiv ja hõbevalge värvus), neis on metallilised siedemed ja nad on aktiivsed redutseerijad. · Laboris kasutatakse naatriumi ja kaltsiumi, vahel ka liitiumi ja kaaliumi. Keemiatööstuses kasutatakse enamasti naatriumi, seda kasutatakse suhteliselt aktiivsemate metallide saamiseks nende ühenditest. Naatrium lambid- naatiumi aurudega täidetud lambid(tänavavalgustus) Liitiumpatareid. · Ühendid: CaO- kustutamata lubi, Ca(OH) -kustutatud lubi, NaOH-seebikivi, Na CO -pesusooda, NaHCO -söögisooda, NaCl-keedusool, Na SO -elektrolüüdina , CaSo +2/0.5 H O- märg/kuiv kips, Ca (PO ) -väetis, HNO -ilutulestikes p-Metallid · Kõik metallidele omased tunnused. P-metallid on õhu ja vee suhtes vastupidavad metallid.

Keemia

12

docx

Anorgaanilised ained

II kursususe teemad 1. Keemilised vooluallikad. Nimeta keemilisi vooluallikaid ja nende tööpõhimõtteid (ka reaktsioonid mis nendes toimuvad!). Kes oli esimese vooluallika leiutaja? 2. Leelis- ja leelismuldmetallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 3. p-metallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 4. Siirdemetallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 5. Mis metallide üldomadused, võrreldes mittemetallidega? 6. Mis on allotroop? 7. Halogeenid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 8. Kalkogeenid

Keemia

3

docx

Keemia konspekt elementide ja nende omaduste kohta

· CaCO3 on mitmeid esinemisvorme looduses - marmor, lubjakivi, kriit, dolomiit (CaCO3 x MgCO3) p-metallid · madal sulamistemp. -> sulamid · läikivad,pehmed,enamus lahustuvad vees raskesti Al · hõbevalge,kerge,pehme,hea elektri-ja soojusjuht, väga vastupidav õhu ja vee toime suhtes. · o-a. 3 · boksiit- Al2O3 x nH2O · vähene vastupidavus leeliste ja hapete suhtes. · k.väävelhappe ja lämmastikhappe toimel Al tavatemperatuuril passiveerub-> nende mõjul tekib Al pinnale eriti püsiv,ka hapete toimele vastupidav kaitsekiht · kasutamine: maagina,ehitusel,sulamites, tarbeesemetena · tootmine: oksiidiga elektrolüüsiga (sulatatud boksiidist elektrolüüsi teel) Pb,Sn  · Pb - kasutatakse värvides · Pb - takistab radioaktiivse kiirguse levikut · Pb - läikiv, õhus oksüdeerub sinakashalliks, selle ühendid mürgised · Sn - hõbevalge, läikiv, painutamisel iseloomulik ragin, reageerib hapetega aeglaselt

Keemia

22

docx

Keemia gümnaasiumi koolieksami konspekt

 Zn + 2 HCl ZnCl2 + H2 Ei reageeri veega ka kõrgel temperatuuril Kõrgel temperatuuril annavad oksiidi (vt 4.) ML Zn(OH Tsink(II) hüdroksiid Aktiivsem metall tõrjub vähem aktiivsema soolast välja Zn2+ Alus )2 ML Fe(OH) Raud(II)hüdroksiid Alus 2 Fe2+ ML Ni(OH) Nikkel(II)hüdroksii Ni2+ Alus 2 d ML Sn(OH) Tina(II)hüdroksiid Sn2+ Alus 2 ML Pb(OH) Plii(II)hüdroksiid Pb2+

Keemia

2

odt

Metallid

*kerged (väikese tihedusega) *reageerivad aktiivselt veega, moodustades vastava leelise ja *madala sulamistemperatuuriga, tõrjudes välja vesiniku, *hea elektri- ja soojusjuhtivusega, *reageerivad tormiliselt hapetega, tõrjudes välja vesiniku. *puhas metallipind on läikiv ja valdavalt hõbevalge värvusega, 2. Tähtsamad Na ja K ühendid ning nende kasutamine. Na ühendid.- küpsetusainetes ja ravimites. *NaNO3- naatriumnitraat- kasutatakse väetisena *Na2SO4-naatriumsulfaat- kasut. lahtistina ja ravimite koostises. *NaCl- naatriumkloriid- kasut. toidu valmistamisel, K ühendid- kontsereerimisel ja kloori saamiseks.

Keemia

15

docx

Keemia põhi- ja keskoolile

2. keskmised ­ H2SO3, H3PO4, HNO2 3. nõrgad ­ H2S, H2CO3 2. vesinike arvu järgi 1. üheprootonilised ­ HNO3, HCl 2. mitmeprootonilised ­ H2SO3, H3PO4 3. hapniku sisaldavuse järgi 1. hapnikku sisaldavad happed ­ H2SO3, H3PO4 4. hapnikku mitte sisaldavad happed ­ HCl, HBr, HI Keemilised omadused: 1. hape + ALUS = sool + vesi 2HCl + Mg(OH)2 = MgCl2 + 2H2O 2. hape + ALUSELINE OKSIID = sool + vesi 2HCl + MgO = MgCl2 + H2O 3. hape + METALL = sool + vesinik (vt. pingerida) (va. HNO3 ja konts. H2SO4 puhul ei redutseeru vesinikioon) 2HCl + Mg = MgCl2 + H2 4. hape + SOOL = uus sool + nõrgem või lenduvam hape 2HCl + Na2S = 2NaCl + H2S 5. hapnikhape = vastav oksiid + vesi H2CO3 = CO2 + H2O Saamine: 1. hapnikhappeid saadakse vastava happelise oksiidi reageerimisel veega. (va. Ränihapet) N: SO3 + H2O = H2SO4 2. hapnikku mittesisaldavaid happeid saadakse 5

Keemia

Kommentaarid (0)